“Teekond läbi aja”
Lauri Vahtre on sündinud 1960. aastal Tartus, lõpetanud Tartu (Riikliku) Ülikooli ajaloo-osakonna, etnograaf ja ajaloolane (diplomi jägi ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), ajalookandidaat, eestlane, abielus. Tema sulest on ilmunud Eesti ajaloo käsitlus “Kodu lugu” (koos M. Laari, H. Valgu ja S. Vahtrega), eesti rahvakalendri ülevaade “Maarahva tähtraamat” ja rida teaduslikke artikleid “Keeles ja Kirjanduses”, “Kultuur […]
“Teekond maailma ääreni”
Kuidas kreeklane Pytheas oma imelisel teekonnal 2300 aastat tagasi Eestimaalt Ultima Thule avastas. Raul Talvik on arstiteadlane ja anestesioloogia emeriitprofessor. Eesti taasiseseisvumise järel oli ta Eesti perearstide väljaõppe organiseerija ja üks praeguse perearstisüsteemi alusepanijaid. Ta on ka Eesti esimese suurhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi üks loojaid ning selle esimene juhataja. Huvi tehnoloogia vastu viis 1990. aastate […]
“Teine elu”
Kultuuriväärtuste restaureerimisest J. Kahk – eessõna asemel V. Raam – Pirita kloostri varemete minevikust ja tulevikust H. Üprus – ühe kvartali miljööpilt ja selle ajaloolised põhjused (Tallinna vanalinna regenereerimise teemadel) T. Böckler – Tallinna raekoja restaureerimine F. Tomps – Eesti talurahva arhitektuurimälestised J. Kaljundi – Narva – kindlustusarhitektuuri muuseum A. Lääne, J. Selirand – kolm […]
“Teise maailmasõja salakangelased. Luurajate ja vastupanuliikujate julgustükid”
Paljud Teise maailmasõja kangelased on sõjaväljal kuulsust kogunud. Selles raamatus tehakse aga kummardus vähemtuntud, kuid samaväärselt imelistele inimestele, kes andsid sõjategevusse niisama olulise panuse – ühed töötasid salaja tagatubades kodurindel, teised vaenlase tagalas. Siit leiab uut teavet üle viiekümne tunnustamata kangelase ja kangelanna tegevuse kohta maailma kõige enam hävingut toonud sõjas. “Teise maailmasõja salakangelastes” on […]
“Teistsugune parun”
Ülevaade dekabristide liikumisest ja baltisaksa paruni Andreas von Roseni osast selles. “Sündisin Eestimaa kubermangus, sugukonnamõisas Mentakis (Mäetagusel) 1800. aastal … 1812. aastal, kui kaardivägi siirdus kuulsasse võitlusse Napoleoni vastu, pandi mind Narva rahvakooli, kus õppisin koos oma eakaaslastega kõigist seisustest ja gildidest …” Järgnes õppimine Peterburis kadetikorpuses, kuhu Andreas Rosen pääses mõjukate sugulaste soovitusel. Mäetaguse […]
“Tekkeloo hoidja. Inimkonna peidetud päranduse otsimine”
Iidsete mõistatuste valvur, saladuste hoidja… Aastatuhandeid on Egiptuse suur sfinks itta vaadanud, silmad igavikule keskendunud, lugedes tähtede sõnumit, mille inimkond on ammugi unustanud. Ning tänapäeval, mil meie tsivilisatsioon valmistub suure tsükli lõpuks, annab tähtede sõnum endast tungivalt märku, oodates, et seda ometi kord mõistetaks. Kõik võtmed on paigas. Geoloogia ja arheoastronoomia on juba osutanud, et […]
“Templirüütlid ja Graal. Rüütliretked”
Kes olid keskajal salapärased templirüütlid ja kuidas eristada fakte väljamõeldistest? Mis on saanud sellest müüdist tänaseks? Võimsad templirüütlid, ristisõdadeaegsed kuulsad munksõdalased, on olnud kaua salapäraga varjatud. Usuti, et nad korraldavad müstilisi riitusi, valvavad Püha Graali ja et nende valduses on Jeruusalemma kadunud varandused. Nad olid ka kuningate pankurid, usaldatud diplomaadid, põllumehed, ärimehed ja meresõitjad. Alates […]
“Templirüütlid. Issanda sõdalasmunkade tõus ja langus”
Jeruusalemm, 1119. aasta. Väike rühm rüütleid, kes Esimese ristisõja järel selgemaid sihte otsivad, rajavad uue ordu. Neist saavad esimesed templirüütlid – eliitsõdalased, kes on valmis elu hinnaga kaitsma kristlastest palverändureid Pühal Maal. Järgmise paarisaja aasta jooksul kujuneb Templiordust keskaja võimsaim rüütliordu. Templirüütleid imetletakse ja kardetakse, neid ümbritsevad legendid ja kuulujutud. Kes nad aga tegelikult olid? […]
“Teremi jutustus “Estonia mässust”, sõjast, Berliinist, KZ-laagrist ja muust”
Autorilt – lugejale … Aga astume kõrvale Orwelli teemadest. Tulgem selle juurde, et 60 aastat tagasi, 1-sel detsembril 1924, üritasid kommunistid meie kodumaal mässu vabariigi kukutamiseks Punase Venemaa rüppe. Mässu mahasurumisega oli Eestis kommunistliku tegevuse ja mõtte keelustamine parlamentaarses korras kehtestatud seadusega. Kümme aastat hiljem, – 12-ndal märtsil 1934 toimus erakorraline pööre Eesti riiklikus elus; […]
“Timukas ja tema maagiline ihuarst”
Himmleri ja Felix Kersteni lugu Berliin, aprill 1945. Kaks popliinmantlis meest väljub haakristidega märgistatud lennukist. Üks meestest, Luunjas sündinud Felix Kersten, on Himmleri pikaaegne massöör ja sõber, kes on koos Juudi Maailmakongressi esindajaga tulnud pidama läbirääkimisi koonduslaagrivangide vabastamise üle. Meeste reis võib päästa kümnete tuhandete inimeste elu … See raamat räägib loo Eesti päritolu Felix […]
“Tippspioonid”
Reeturid salajases sõjas. Koostöös Peter Adleri, Lutz Beckeri, Christian Deicki, Ralf Piechowiaki, Kristiana Ruhliga. Ursula Nellesseni ja Andrea Tothi dokumentatsioon. Guido Knopil on läinud korda üles otsida kuus tippspiooni, kes tegutsesid osavalt ning rafineeritult salajases sõjas külma sõja kulisside taga. Käesolevas raamatus jutustatakse nende põnevad lood lugejale esmakordselt kõigis peensustes. Oma uuringute käigus sattus autor […]
“Tõestisündinud lood”
Raamatu pühendan Karepa kodukandiliikumisele. Lugude keskeks sündmuspaigaks võib nimetada Lääne-Virumaa rannajoonel paiknevat Rutja-Karepa-Toolse kanti. Aastakümnete vältel olen uurinud rannakülade ajalugu ning raamatus on valik tõestisündinud lugusid ja folkloori. Kogusin need lood ajendil, et meenutada kaduvas ajas toimunut.
“Toila ümbruse kultuuri- ja hariduselu ajaloost”
Sissejuhatus Põhjarannikust on palju kirjutatud ning seda pildistatud paikkonna ilu ja ajaloolise mineviku ülistamiseks. Tänapäeval on kõigil kiire ja sageli sõidetakse kaunitest paikadest peatumatult mööda, kuigi võiks nautida siinset looduseilu. Ka siinse paikkonna minevik on olnud sündmusterohke ja selle tundmine aitab paremini mõista tänapäeva elu. Selleks ongi käesolev teos koostatud, et anda ülevaade just Toila […]
“Tõlkimine omas ajas. Kolm juhtumiuuringut eesti tõlkeloost”
Humaniora / ACTA Universitatis Tallinnensis Eesti kultuur – nagu iga teine – on tõlkekultuur: ühes keeles loetud ja teises keeles mõistetud tekstide kogum. Paradoksaalsel kombel on aga tõlget sageli väärtustatud vähem kui originaali. On see õigustatud? Ja mis põhjustel võiks omal ajal avalikus elus tuntud tõlkijate töid lugeda ja väärtustada ka täna? Neile küsimustele otsibki […]