“Tartu planeerimisest ja arhitektuurist. Artikleid ja mälestusi”
Arhitekt R.-L. Kivi 85. juubeli puhul ilmunud trükis sisaldab valiku artikleid 1950. aastatest kuni 1980. aastateni, Jaan Malini intervjuu juubilariga tema elust ja Tartu kolleegidest ning Kivi tööde nimekirja ja artiklite bibliograafia. R.-L. Kivi pole kunagi töötanud Tartu peaarhitekti ametikohal, kuid paljude jaoks on just tema Tartu peamine arhitekt, legendaarse Arnold Matteuse töö jätkaja. Raul […]
“Tartu Ülikooli ajalugu 1632-1982”
Raamatus on antud ajalooline lühiülevaade Tartu Ülikooli tegevusest ja selle asutamisest kuni tänapäevani (1982). Eriuurimistele tuginev süstemaatiline käsitlus on antud kuni 1945. aastani, edasi on piirdutud ülevaatega ülikooli tähtsamatest tegevusaladest ja struktuuriüksustest. Eri peatükk kirjeldab 350. aastapäeva juubelipidustusi. (Raamatus on pühendus)
“Tartu Ülikooli ajalugu” I-III osa. 3 raamatut”
Kolmeköitelise teadusliku väljaande esimene köide käsitleb perioodi Tartu ülikooli asutamisest aastal 1632 kuni 1798. aastani, s.o ülikooli tegevust Rootsi võimu perioodil. Teine osa käsitleb Läänemere kubermangude ülikooli taasavamise eellugu aastail 1802-1917 ja selle materiaalse baasi loomist ning õppeasutuse tegevust Tsaari-Venemaa ühe juhtiva kõrgkoolina, samuti sündmusi Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni päevil. Kolmas köide käsitleb ülikooli tegevust kodanlikus […]
“Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi 100”
Sport ühendab. 100-aastane Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on andnud märkimisväärse panuse 90-aastase rahvusülikooli ja sellest aasta vanema Eesti riigi kollektiivse identideedi ja mälu kujunemisse. Sport seob erinevaid rahvakihte. Ta tegi seda juba siis, kui ülikooliharidus oli väheste privileeg. Spordiajalugu liidab Eesti eripalgelised ja sageli vastandlikud saatuseaastad ühtseks tervikuks, milles jääb kõlama positiivne noort. Ülikoolisport seob […]
“Tartu Ülikooli usuteaduskond 1623-1940”
Tartu Ülikool on oma loomispäevist saadik seisnud hea kõigi teaduste edendamise eest, millel kindel koht universitase mõistes. Euroopalike kultuuri-, haridus- ja taedustraditsioonide kohaselt avas nende loendi ka Academia Gustavianas 1632. aastal usuteadus. Kuningas Gustav II Adolfi ja tema õpetaja ning nõustaja Johan Skytte tahtel sai usuteaduskonnast siin juhtiv teaduskond. Sajandeis kujunes sellest reegel, millest juhinduti […]
“Tartumaa mõisad ja mõisnikud”
Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Tartumaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.
“Teadus diktatuuri kütkeis”
Teaduse ajalugu tunneb bolševistlik-sovetlikku teaduskorraldust, kus diktaatori otsene sekkumine põhjustas teadusele tihtipeale suurt kahju ja veriseid repressioone. Teaduse ajalugu tunneb ka natsionaalsotsialistlikku teaduskorraldust, kus diktaatori käsul toimus juudisoost teadlaste ja “juuditeaduste” väljarookimine ning “aarialiku” teaduse kehtestamine. Totalitaarriikide teadussüsteemid ja teaduspoliitika on pikka aega mõjutanud meie teadust ja kõrgharidust. Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi käekäik okupatsioonide tingimustes […]
“Teaduse ajalugu. 1543–2001”
Tunnustatud teaduse populariseerija John Gribbini „Teaduse ajalugu” on tõeliselt haarav raamat meestest ja naistest, kes muutsid seda, kuidas me maailma mõistame, aga ka keerulistest aegadest, mil nad elasid ja töötasid. Alates Galileist, kelle ideede pärast inkvisitsioon tema üle kohut mõistis, kuni Newtonini, kes oma konkurendid ajalooraamatutest välja kirjutas, alates Marie Curiest, kes ei tohtinud meestudengitega […]
“Teatrielu `98”
Sisukord Lilian Vellerand. Ma jutustan teile oma loo. Märkmeid aastast 1985 Margot Visnap. Lavatagused segadused ja lavapealne ilu Gerda Kodemets. Jätab jälje. Torgny Lindgreni ja Priit Pedajase maagiline legendarism Eesti Draamateatris Ilona Kolberg. Nähtamatu nähtavaks saamine Valle-Sten Maiste. Minu Kõivu-nägemus Anneli Saro. Hiilgav läbikukkumine Luule Epner. Mati Undi lavailmad Pille-Riin Purje. Minu kodu on mu […]
“Teatrielu 2000”
Sisukord Luule Epner. Sügis Eesti Draamateatris: kolm väikelavastust Lilian Vellerand. Näitleja. Ikka veel ajastu kroonika Piret Kruuspere. Eestlane olla on uhke ja hää!? Mardi Valgemäe. Kas raha on paha? Jaak Rähesoo. Intertekstuaalsed “Aristokraadid” Tiit Tuumalu. Uue tantsu force majeure. Katse muuta paradigmat Kirstel Pappel. Muusikateatrist, kolmes vaatuses Valle-Sten Maiste. Poolteist mõtet teooriast Mati Unt. Teatrist […]
“Teatrielu 2001”
Sisukord Ivar Põllu. Märkmeid teatri olemisunustusest Liina Unt. Kui ruumid räägivad Andres Noormets. eesti draama 2001. festival paberil Jaak Allik. Eesti teater ja teatriliit – eile, täna, homme. Anneli Saro. Noort režissuuri otsimas Pille-Riin Purje. Elutants kivisel väljal Gerda Kordemets. Elujõuline eelajalooline elukas eesti maastikul Luule Epner. Mäng. Mati Undi lavastused Vanemuises 2000-2001 Valle-Sten Maiste. […]
“Teatrielu 2008”
Sisukord Madis Kolk. Miks Eesti teater ei riski? Liina Unt. Mängud sõjatandril Luule Epner. Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris Pille-Riin Purje. Teel taevatundmise poole. Neli rolli teatriaastast 2008 Arvo Pesti, Madli Pesti. Gustav Naan ja Sigma Tau Heidi aadma. Fantaasiamängud aja ja looga Ireene Viktor. Uued tuuled Tartus Hedi-Liis Toome. Kogukonnateater Eestis 2008. aasta näitel […]
“Teatritegu”
Karl Menning (1874–1941) rammis oma nime kui mitte mujale, siis vähemalt Vanemuise teatri ajalukku. Nõnda heljub ta nimi ikka elavana meie minevikumüüdis. Tema tegelikke kirjatöid ja kontseptsioone tuntakse vähem. Menningu avalikkusele suunatud tutvustused, arvustused, kirjutised ja uurimused mahuvad enamasti kahte aastakümnesse (1897–1917). 1918 pööras Menning teatrile jäädavalt selja. Ta kuulus meie esimese väikesearvulise välisdelegatsiooni koosseisu, […]
“Teekond läbi aja”
Lauri Vahtre on sündinud 1960. aastal Tartus, lõpetanud Tartu (Riikliku) Ülikooli ajaloo-osakonna, etnograaf ja ajaloolane (diplomi jägi ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja), ajalookandidaat, eestlane, abielus. Tema sulest on ilmunud Eesti ajaloo käsitlus “Kodu lugu” (koos M. Laari, H. Valgu ja S. Vahtrega), eesti rahvakalendri ülevaade “Maarahva tähtraamat” ja rida teaduslikke artikleid “Keeles ja Kirjanduses”, “Kultuur […]
“Teekond maailma ääreni”
Kuidas kreeklane Pytheas oma imelisel teekonnal 2300 aastat tagasi Eestimaalt Ultima Thule avastas. Raul Talvik on arstiteadlane ja anestesioloogia emeriitprofessor. Eesti taasiseseisvumise järel oli ta Eesti perearstide väljaõppe organiseerija ja üks praeguse perearstisüsteemi alusepanijaid. Ta on ka Eesti esimese suurhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi üks loojaid ning selle esimene juhataja. Huvi tehnoloogia vastu viis 1990. aastate […]
“Teine elu”
Kultuuriväärtuste restaureerimisest J. Kahk – eessõna asemel V. Raam – Pirita kloostri varemete minevikust ja tulevikust H. Üprus – ühe kvartali miljööpilt ja selle ajaloolised põhjused (Tallinna vanalinna regenereerimise teemadel) T. Böckler – Tallinna raekoja restaureerimine F. Tomps – Eesti talurahva arhitektuurimälestised J. Kaljundi – Narva – kindlustusarhitektuuri muuseum A. Lääne, J. Selirand – kolm […]
“Teine tulemine. Taasiseseisvunud Eesti välisesindused”
Mõte koguda välisministeeriumi töötajate mälestusi peamajast ja välisesindustest tekkis 2001. aasta sügisel, ajendiks välisministeeriumi lähenev 85. juubel, aga ka tõik, et meie omariiklus on muutunud nii iseenesestmõistetavaks, nagu oleks ta alati olemas olnud. Käesoleva raamatu eesmärk ei ole ainult minevikku talletada, vaid ka meelde tuletada, kui habras oli Eesti riiklus lühikese aja eest. Kogumiku koostamisel […]
“Teise maailmasõja salakangelased. Luurajate ja vastupanuliikujate julgustükid”
Paljud Teise maailmasõja kangelased on sõjaväljal kuulsust kogunud. Selles raamatus tehakse aga kummardus vähemtuntud, kuid samaväärselt imelistele inimestele, kes andsid sõjategevusse niisama olulise panuse – ühed töötasid salaja tagatubades kodurindel, teised vaenlase tagalas. Siit leiab uut teavet üle viiekümne tunnustamata kangelase ja kangelanna tegevuse kohta maailma kõige enam hävingut toonud sõjas. “Teise maailmasõja salakangelastes” on […]
“Teistsugune parun”
Ülevaade dekabristide liikumisest ja baltisaksa paruni Andreas von Roseni osast selles. “Sündisin Eestimaa kubermangus, sugukonnamõisas Mentakis (Mäetagusel) 1800. aastal … 1812. aastal, kui kaardivägi siirdus kuulsasse võitlusse Napoleoni vastu, pandi mind Narva rahvakooli, kus õppisin koos oma eakaaslastega kõigist seisustest ja gildidest …” Järgnes õppimine Peterburis kadetikorpuses, kuhu Andreas Rosen pääses mõjukate sugulaste soovitusel. Mäetaguse […]
