“Tallinna turud. Petmine ja andmine Tallinna turgudel läbi aegade”
Kui tahad näha linna elanikke ja erinevaid kihte ning varjundeid kogu kirevuses, tasub minna turule. See raamat räägib Tallinna turgude ajaloost, mälestuste, artiklite ja arhiiviandmete põhjal. Lisaks heale ja odavale kaubale liikusid turul ka linna ja teda ümbritsevate valdade kuulujutud. Turul liikus ringi prohveteid, jõumehi, silmamoondajaid, mustkunstnikke ja leierkastimehi, samuti lihtsaid vargaid. Seetõttu on raamatu […]
“Talude päriseksostmine Pärnumaa andmestiku põhjal”
Talude müümine […] tuli kui tuulte pööris, mis rahva meeled segamini ajas. Paljud ei suutnud ära seedida, kuidas võimalik on midagi müüa või osta, mida mitte tasku pista, ehk aisa külge siduda ja koju viia ei saa – asja arvati selgeks petmiseks, millega saksad rahva seest viimast rasva välja pigistada tahavad. Küsiti õpetaja tuvate linna […]
“Talude päriseksostmise aegu”
Lugejale Ajaloolase töö mõistmiseks oleks lugejal kasulik veidi mõelda selle üle, kuidast ta ise tunnetab teda ümbritsevat elu ja selle sotsiaalpoliitilist arengut. Teavet näib ju tulevat küllaga – ajalehtede, raadio ja televisiooni kaudu – nii et kõike on isegi võimatu haarata. Ja siiski tunnetab tavaline kodanik, et andmed on vasturääkivad ning kõige olulisemate sündmuste ja […]
“Talurahvaliikumine Eestis aastail 1845-1848 I ja II. 2 raamatut”
Dokumentide kogumik Käesolev dokumentide kogumik on otseseks jätkuks mõne aasta eest ilmunule, milles avaldati 1840. aastate talurahvaliikumise kõrglaine kirjasõnalisi jäädvustusi. Neis kajastus rahva laiaulatuslik rahulolematus, mille olid esile kutsunud ahistav majanduslik olukord, mitmesugused sotsiaalsed ja õiguslikud põhjused ning ajendid. Vabastati ju talurahvas 1819. aasta seadusega pärisorjusest, kuid tema haritava maa piiramatu omandiõigus anti mõisnikele, kellelt […]
“Talv on tulekul. „Troonide mängu“ keskaegne maailm”
„Troonide mängu“ ajaloolistest seostest on palju kirjutatud, aga mitte kunagi päris niimoodi. Käesolev räägib, mis juhtub, kui keskaegse kirjanduse ja kultuuri uurija vaatab sarja „Troonide mäng“ ja loeb George R. R. Martini romaanisarja „Jää ja tule laul“. Teose eesmärgiks pole mitte Martini allikate väljapeilimine või telesarja loojate vahetute mõjutuste kaardistamine – pigem kujutab see endast […]
“Talvesõda “
Kui Taavet võitles Koljatiga, 105 päeva Soome rahva kangelaslikku võitlust ja maailm hoidis hinge kinni. Soome ajaloolaste kollektiivi (kokku 38 kaasautorit) kirjutatud mahukas ja põhjalik ülevaade Talvesõja 105 kuulsusrikkast päevast väikese Soome sõjast suure Nõukogude Liiduga. Rikkalikult fotodega illustreeritud käsiraamat sisaldab analüüse kõikidest olulisematest sõjasündmustest, nende põhjustest ja tagajärgedest. Lisaks sõjakirjeldustele kätkeb raamat ülevaateid poliitilistest […]
“Talvesõja diplomaatia”
“Talvesõja diplomaatia” esmatrükk ilmus Soomes 1955. aastal. Kõigest kümme aastat pärast Teise maailmasõja lõppu oli selle raamatu ilmumine sensatsioon. Max Jakobsoni “Talvesõja diplomaatia” on niivõrd põhjalik ja tasakaalustatud käsitlus sõjast Soome saatuse pärast, et see on ajahambale edukalt vastu pidanud ning raamatust tehakse tänaseni kordustrükke. Max Jakobson (sünd 1923 Viiburis) oli aastail 1948-1953 ajalehe Uusi […]
“Tankid ja tarakanid”
Pealtnägijana lagunevas Nõukogude impeeriumis Mõnikümmend aastat tagasi lõppesid metsad, järved ja jõed Soome kaardil sageli paksu punase joonega, millest ida pool polnud muud kui valge – seal algas suur tundmatu. Teadatahtmine äratab uudishimu ja nii püüdis raamatu autor juba koolipoisina piiluda idapiiri taha, et näha, mis seal tegelikult toimub. Ta võttis ette arvukalt reise kõigepealt […]
“Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600-2010”
Vene kroonikat järgi vallutasid ja põletasid Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed Tartu (Tarbatu/Dorpat/Derpt/Jurjew) linnuse 1030. aastal, sellest ajast alustatakse Tartu linna kirjalikku ajalugu. Linnana kujunes Tartu kahe olulise liiklustee ristumiskohta, arvatav muistne Eesti-sisene põhja-lunasuunaline maismaatee ületas siin Emajõe veetee. Rsitisõda paganlike eestlaste vastu algas 1208 ja 16 aastat hiljem jäi Tartu lõplikult sakslaste kätte. Samal […]
“Tartu ajalugu”
Tartu on teada-tuntud linn nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Ja seda mitte ainult seetõttu, et ta on Eesti vanimaid linnu, mida juba aastal 1030 mainiti ajalooallikas, vaid eeskätt oma sündmusterohke 950-aastase ajaloo tõttu. Tartu on alati olnud mitmetahuline linn, tähtis majanduse, kultuuri- ja teaduskeskus. 1632. aastal asutati Tartus ülikool – Academia Gustaviana, Tööpunalipu ordeniga […]
“Tartu planeerimisest ja arhitektuurist. Artikleid ja mälestusi”
Arhitekt R.-L. Kivi 85. juubeli puhul ilmunud trükis sisaldab valiku artikleid 1950. aastatest kuni 1980. aastateni, Jaan Malini intervjuu juubilariga tema elust ja Tartu kolleegidest ning Kivi tööde nimekirja ja artiklite bibliograafia. R.-L. Kivi pole kunagi töötanud Tartu peaarhitekti ametikohal, kuid paljude jaoks on just tema Tartu peamine arhitekt, legendaarse Arnold Matteuse töö jätkaja. Raul […]
“Tartu rahu”
Professor Edgar Mattisen on rikkaliku dokumentaalse materjali põhjal andnud esmakordselt nii ulatusliku ja tervikliku käsitluse Vene SFNV ja kodanliku Eesti Vabariigi Tartu rahust 2. veebruaril 1920.
“Tartu Ülikooli ajalugu” I-III osa. 3 raamatut”
Kolmeköitelise teadusliku väljaande esimene köide käsitleb perioodi Tartu ülikooli asutamisest aastal 1632 kuni 1798. aastani, s.o ülikooli tegevust Rootsi võimu perioodil. Teine osa käsitleb Läänemere kubermangude ülikooli taasavamise eellugu aastail 1802-1917 ja selle materiaalse baasi loomist ning õppeasutuse tegevust Tsaari-Venemaa ühe juhtiva kõrgkoolina, samuti sündmusi Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni päevil. Kolmas köide käsitleb ülikooli tegevust kodanlikus […]
“Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi 100”
Sport ühendab. 100-aastane Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on andnud märkimisväärse panuse 90-aastase rahvusülikooli ja sellest aasta vanema Eesti riigi kollektiivse identideedi ja mälu kujunemisse. Sport seob erinevaid rahvakihte. Ta tegi seda juba siis, kui ülikooliharidus oli väheste privileeg. Spordiajalugu liidab Eesti eripalgelised ja sageli vastandlikud saatuseaastad ühtseks tervikuks, milles jääb kõlama positiivne noort. Ülikoolisport seob […]
“Tartu Ülikooli usuteaduskond 1623-1940”
Tartu Ülikool on oma loomispäevist saadik seisnud hea kõigi teaduste edendamise eest, millel kindel koht universitase mõistes. Euroopalike kultuuri-, haridus- ja taedustraditsioonide kohaselt avas nende loendi ka Academia Gustavianas 1632. aastal usuteadus. Kuningas Gustav II Adolfi ja tema õpetaja ning nõustaja Johan Skytte tahtel sai usuteaduskonnast siin juhtiv teaduskond. Sajandeis kujunes sellest reegel, millest juhinduti […]
“Tartumaa mõisad ja mõisnikud”
Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Tartumaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.
“Teadus diktatuuri kütkeis”
Teaduse ajalugu tunneb bolševistlik-sovetlikku teaduskorraldust, kus diktaatori otsene sekkumine põhjustas teadusele tihtipeale suurt kahju ja veriseid repressioone. Teaduse ajalugu tunneb ka natsionaalsotsialistlikku teaduskorraldust, kus diktaatori käsul toimus juudisoost teadlaste ja “juuditeaduste” väljarookimine ning “aarialiku” teaduse kehtestamine. Totalitaarriikide teadussüsteemid ja teaduspoliitika on pikka aega mõjutanud meie teadust ja kõrgharidust. Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi käekäik okupatsioonide tingimustes […]
“Teatriaeg liigub kiirelt”
Valik teatriartikleid. Kogumik sisaldab tuntud teatrikriitiku, kunstiteaduste doktori, professor Karin Kase ajakirjanduses ilmunud artikleid. Autor analüüsib eesti teatri arenguloolist protsessi läbi silmapaistvamate lavastuste rohkem mängitud autorite ja lavastajate/näitlejate otsingute. Käsitlemist leiab ka teatri ja vaataja vahekord teatrisotsioloogilisest aspektist nähtuna.
