“Stalini väejuht Georgi Žukovi elu”
Georgi Žukovi renomee on aegade jooksul korduvalt muutunud. Nõukogude ajal tõusis ta hinnatud väejuhiks, Stalini ala langes põlu alla, Teise maailmasõja järel sai temast taas ülistatud kangelane. Vastupidiselt nõukogude propaganda väidetele ei olnud Žukov kõigi aegade suurim vähejuht, kuid ta saavutas suurt edu, mis sageli tuli üsna jõhkrate vahenditega. Hiljuti avatud Nõukogude ahiivimaterjale, salhulgas ka […]
“Stalini viimased päevad”
Jossif Stalini ootamatu surm 1953. aasta märtsis oli sama dramaatiline ja salapärane, kui oli olnud ta elu. Liialdamata võib öelda, et ta siirdumisest teise ilma sai üks 20. sajandi pöördepunkte. Joshua Rubenstein viib meid 1953. aastasse – aega, mil keegi ei osanud näha, mida toob kaasa Stalini jõhkra režiimi vältimatu lõpp. “Stalini viimased päevad” on […]
“Strukturaalantropoologia: valik artikleid”
Bibliotheca Anthropologica Claude Levi-Strauss on tänapäeva antropoloogia teenäitaja. Kuigi ta ise ei loonud oma koolkonda, hargnevad just Levi-Straussi juurest mõned kõige kesksemad tõekspidamised. Müütiline mõtlemine on järjekindel ja iseseisev, primitiivseks peetud ühiskonnad ei ole lihtsad, tsivilisatsiooni areng oleneb kultuuride koostööst – kõigi nende arusaamade levimine ja kinnistumine on seotud Levi-Straussi tööga. Siinne väike valik sisaldab […]
“Süda rambitules”
“Süda rambitules” Rein Andre “mälestuste ja kogemuste” raamatusse on kogutud kokkupuuted näitlemise, teatri ja teatriinimestega. Autori huvi algab varasest koolipõlvest maal, kestab läbi õppeaja teatrikoolis ja tööperioodi Tallinnas, jätkub pagulasena, alguses Stokholmis, hiljem Torontos. Kui see on autori mälestuste revüü, siis on see samal ajal ka tükk meie teatri ajalugu alates õnnelikest 30-ndatest aastatest, läbi […]
“Südamete murdumise maja”
See on üks neist raamatutest, mille kohta on raske öelda, mis see täpselt on. Nagu koera saba põnts vana maja põrandal. Nagu lugu, mida tuntakse ühe maja eluna nii, nagu see on ammu olnud ja ometi tundmatu. Kokku korjatud killud, milles on mitu ajastut, millest kogu aeg keegi lahkub, keegi jääb, mõni tuleb asemele, mõni […]
“Suessi kriis 1956”
1956. aasta juulis riigistas Egiptuse president Gamal Nasser Suessi kanali, ohustades otseselt Suurbritannia ja Prantsusmaa huvisid. Neil riikidel oli Nasseriga juba varasemast lahkhelisid ja nad nägid ohtu laevaliiklusele Suessi kanalis. Käesolevas raamatus jälgitakse edasist sündmuste kulgu. Koostöös Iisraeliga sepitsesid Suurbritannia ja Prantsusmaa salaplaani kanalitsooni okupeerimiseks ja Nasseri võimult kõrvaldamiseks. Iisrael tungis Siinai poolsaarele, britid ja […]
“Suguvõsa viimane”
Autor Pawel Jasienica on öelnud: “Leppigem juba ette kokku, et me ei hakka jagelema ega õiendama selle üle, mis kuupäevast mingid teated pärinevad. Tegemist on ikkagi visiooniga, õigemini visuaalse kontuurjoonisega ajaloo näitelavast, kus etendus Anna elu.” Raamatu peategelane Anna Jagiellonka (1523-1596) oli Jagelloonide dünastia viimane esindaja Poola-Leedu troonil, kuningas Zygmunt I Vana tütar, kuningas Stefan […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Suitsutare. Vabaõhumuuseumi uurimused 1957-1972”
1957. aastal pandi alus Eesti Riiklikule Vabaõhumuuseumile. Selle aja jooksul on muuseumis loodud nõukogude ajalooteaduse metoodikal põhinev vabaõhuekspositsioon, mis tutvustab rahvaarhitektuuri, töövahendeid, igapäevast tarbevara. Käesolev kogumik annab ülevaate muuseumi rajamise kavatsustest, tegelikest rajamistöödest ja mitmetest muuseumi ületoodud objektidest. .. 1972. aastal möödus 15 aastat Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi asutamisest. Muuseumis on selle aja jooksul loodud nõukogude […]
“Sündmused, mis muutsid maailma”
Selles raamatus kirjeldatakse rohkem kui kahtsadat maailma ajaloo kulgu märkimisväärselt muutnud sündmust. Tuhandete ajalooliste pöördepunktide hulgast hoolikalt valitud episoodide tähtsust ja mõju on tunda tänapäevani. Raamatusse koondatud sündmuste hulgas on poliitilised murrangud, lahingud, leiutised ja avastused, katastroofid, kunstisaavutused, kuulsate juhtide surmad ja palju muud. Sündmusi illustreerivad joonistused ja fotod. Loe sissejuhatust raamatule meie blogist
“Sündmused, mis vapustasid maailma”
Kuni 1963. aastani panid tuumarelva omavad riigid toime 526 tuumaplahvatust atmosfääris. Terve põlvkond kasvas üles kõrgendatud radiatsiooni tingimustes. USA-s ja N. Liidus kasutati kümneid tuhandeid sõdureid katsejänestena, et uurida radioaktiivse kiirguse mõju inimese organismile. Maapealsete katseplahvatuse ajal pidid sõdurid viibima plahvatuse keskmest kaugusel, mis seadis ohtu nende elu ja tervise, pärast aga sunniti marssima plahvatuse […]
“Sünge monoloog. Päevikulehekülgi aastaist 1941-1944”
Olavi Paavolainen on Soome kirjanduse suuri nimesid ja teda ei ole Soomes unustatud. Pärast Paavolaise surma 1964. aastal on temast kirjutatud mitmeid elulooraamatuid, mille pealkirjad ise annavad märku, kuidas kujunes legend: “Suurepärane Olavi Paavolainen”, “Sümbolist Olavi Paavolainen” , “Paavolainen, käilakuju”. Tema raamatutest tehakse ikka ja jälle uustrükke, viimati ilmus 2012. aastal ühte köitesse koondatud “Sünge […]
“Surm Belmontis”
1963. aastal, kui Bostonit ja selle ümbrust hoidsid juba mõnda aega ärevil metsikud kuritööd, mida tunti Bostoni kägistamistena, sooritati mõrv Bostoni kägistamistena, sooritati mõrv Bostoni vaikses eeslinnas Belmontis, ainult mõne kvartali kaugusel selle raamatu autori Sebastian Jungeri perekonnakodust – mõrv, mis näis täpselt klappivat Kägistaja maneeriga. Mustanahaline mees Roy Smith, kes oli sel päeval saadetud […]
“Surm tribüünil”
Ungari ajakirjaniku, Lähis-Ida probleemide asjatundja raamat Egiptuse presidendi Anvar Sadati elust ja selle traagilisest ning senini mitmeid lahendamata küsimusi jätnud lõpust. Illustreeritud fotodega.
“Surmameri. Läänemeri 1945”
Kui väike mootorlaev Goya 16. aprillil 1945 Läänemerel uppus, hukkus üle kuue tuhande inimese. Tema, nagu ka laevade Wilhelm Gustloff, General von Steuben ja Cap Arcona uputamise lood jäid erilise tähelepanuta. Kõik need 1945. a. katastroofid Läänemerel, ajaloo rängeimad mereõnnetused, vajusid soovimatuse sunnil unustusse ning kadusid Reichi varingu varju. Surmameri on esimene ammendav kirjeldus neist […]
“Sütevakk”
Noortealbum Stokholmi Eesti gümnaasium (1945-1950) Kui 1944. a. sügisel teiste eestlaste hulgas siirdus Rootsi suurel hulgal ka keskkoolinoori, tekkis eesti õpetajate seas mõte luua nendele edasiõppimise võimalus. Vastavate läbirääkimiste tulemusena avatigi juba aprillis 1945 eesti gümnaasium Sigtunasse. Kahjuks aga võidi käima panna ainult gümnaasiumi kaks viimast klassi ja vastu võtta sada õpilast, kuigi soovijaid registreerus […]
“Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast”
Vabadussõjas ühe viimase kõrgema väejuhina kõrges eas surnud ARNOLD HINNOM sündis 5. jaanuaril 1895 Järvamaal Vajangu vallas Kuie külas kaupmehe pojana. /—/ Kodumaal jõudis Arnold Hinnom avaldada mälestusteosed “Põlise vaenlase vastu. Soomusrongide diviisi heitlusi landeswehriga” (1933) ja “Läti küttidega maailmasõjas” (1938). Kolmanda raamatu trükiloa konfiskeeris Nõukogude võim 1940.a, kuid autoril õnnestus algkäsikiri päästa. “Suur heitlus. […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Suur Stalingradi lahing”
Suurel Stalingradi lahingul, kus kuue ja poole kuu kestel (juuli keskpaigast 1942 kuni veebruari alguseni 1943) peeti veriseid võitlusi meie vägede ja saksa fašistlike väejõukude vahel, oli otsustav tähtsus 1942.-1943. a. sõjasündmustes, need võitlused seisid tol ajal kogu inimkonna tähelepanu keskpunktis. Hitler paiskas Stalingradi peale saksa armee parimad jõud, rohke ja võimsa sõjatehnikaga varustatud jõud. […]
