“Suitsutare. Vabaõhumuuseumi uurimused 1957-1972”
1957. aastal pandi alus Eesti Riiklikule Vabaõhumuuseumile. Selle aja jooksul on muuseumis loodud nõukogude ajalooteaduse metoodikal põhinev vabaõhuekspositsioon, mis tutvustab rahvaarhitektuuri, töövahendeid, igapäevast tarbevara. Käesolev kogumik annab ülevaate muuseumi rajamise kavatsustest, tegelikest rajamistöödest ja mitmetest muuseumi ületoodud objektidest. .. 1972. aastal möödus 15 aastat Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi asutamisest. Muuseumis on selle aja jooksul loodud nõukogude […]
“Sündmused, mis muutsid maailma”
Selles raamatus kirjeldatakse rohkem kui kahtsadat maailma ajaloo kulgu märkimisväärselt muutnud sündmust. Tuhandete ajalooliste pöördepunktide hulgast hoolikalt valitud episoodide tähtsust ja mõju on tunda tänapäevani. Raamatusse koondatud sündmuste hulgas on poliitilised murrangud, lahingud, leiutised ja avastused, katastroofid, kunstisaavutused, kuulsate juhtide surmad ja palju muud. Sündmusi illustreerivad joonistused ja fotod. Loe sissejuhatust raamatule meie blogist
“Sündmused, mis vapustasid maailma”
Kuni 1963. aastani panid tuumarelva omavad riigid toime 526 tuumaplahvatust atmosfääris. Terve põlvkond kasvas üles kõrgendatud radiatsiooni tingimustes. USA-s ja N. Liidus kasutati kümneid tuhandeid sõdureid katsejänestena, et uurida radioaktiivse kiirguse mõju inimese organismile. Maapealsete katseplahvatuse ajal pidid sõdurid viibima plahvatuse keskmest kaugusel, mis seadis ohtu nende elu ja tervise, pärast aga sunniti marssima plahvatuse […]
“Sünge monoloog. Päevikulehekülgi aastaist 1941-1944”
Olavi Paavolainen on Soome kirjanduse suuri nimesid ja teda ei ole Soomes unustatud. Pärast Paavolaise surma 1964. aastal on temast kirjutatud mitmeid elulooraamatuid, mille pealkirjad ise annavad märku, kuidas kujunes legend: “Suurepärane Olavi Paavolainen”, “Sümbolist Olavi Paavolainen” , “Paavolainen, käilakuju”. Tema raamatutest tehakse ikka ja jälle uustrükke, viimati ilmus 2012. aastal ühte köitesse koondatud “Sünge […]
“Surm Belmontis”
1963. aastal, kui Bostonit ja selle ümbrust hoidsid juba mõnda aega ärevil metsikud kuritööd, mida tunti Bostoni kägistamistena, sooritati mõrv Bostoni kägistamistena, sooritati mõrv Bostoni vaikses eeslinnas Belmontis, ainult mõne kvartali kaugusel selle raamatu autori Sebastian Jungeri perekonnakodust – mõrv, mis näis täpselt klappivat Kägistaja maneeriga. Mustanahaline mees Roy Smith, kes oli sel päeval saadetud […]
“Surm tribüünil”
Ungari ajakirjaniku, Lähis-Ida probleemide asjatundja raamat Egiptuse presidendi Anvar Sadati elust ja selle traagilisest ning senini mitmeid lahendamata küsimusi jätnud lõpust. Illustreeritud fotodega.
“Surmameri. Läänemeri 1945”
Kui väike mootorlaev Goya 16. aprillil 1945 Läänemerel uppus, hukkus üle kuue tuhande inimese. Tema, nagu ka laevade Wilhelm Gustloff, General von Steuben ja Cap Arcona uputamise lood jäid erilise tähelepanuta. Kõik need 1945. a. katastroofid Läänemerel, ajaloo rängeimad mereõnnetused, vajusid soovimatuse sunnil unustusse ning kadusid Reichi varingu varju. Surmameri on esimene ammendav kirjeldus neist […]
“Sütevakk”
Noortealbum Stokholmi Eesti gümnaasium (1945-1950) Kui 1944. a. sügisel teiste eestlaste hulgas siirdus Rootsi suurel hulgal ka keskkoolinoori, tekkis eesti õpetajate seas mõte luua nendele edasiõppimise võimalus. Vastavate läbirääkimiste tulemusena avatigi juba aprillis 1945 eesti gümnaasium Sigtunasse. Kahjuks aga võidi käima panna ainult gümnaasiumi kaks viimast klassi ja vastu võtta sada õpilast, kuigi soovijaid registreerus […]
“Suur heitlus. Mälestusi rahvusväeosade ajast ja Vabadussõjast”
Vabadussõjas ühe viimase kõrgema väejuhina kõrges eas surnud ARNOLD HINNOM sündis 5. jaanuaril 1895 Järvamaal Vajangu vallas Kuie külas kaupmehe pojana. /—/ Kodumaal jõudis Arnold Hinnom avaldada mälestusteosed “Põlise vaenlase vastu. Soomusrongide diviisi heitlusi landeswehriga” (1933) ja “Läti küttidega maailmasõjas” (1938). Kolmanda raamatu trükiloa konfiskeeris Nõukogude võim 1940.a, kuid autoril õnnestus algkäsikiri päästa. “Suur heitlus. […]
“Suur heitlus”
Mälestusi rahvusväeosade ajast ja vabadussõjast. /—/ Et ma olin suurema osa Vabadussõja ajast Soomusrongide diviisi staabis, olles diviisi ülema abi, siis keskuses oli võimalik saada ülevaade kogu sõja käigust. Teos on koostatud isiklikkude mälestuste, päevaraamatute, dokumentide ja Vabadussõja Ajaloo Komitee materjalide alusel. Et Vabadussõda ja iseseisvus olid I maailmasõja otsene tulemus, siis oli oluline tähtsus […]
“Suur Stalingradi lahing”
Suurel Stalingradi lahingul, kus kuue ja poole kuu kestel (juuli keskpaigast 1942 kuni veebruari alguseni 1943) peeti veriseid võitlusi meie vägede ja saksa fašistlike väejõukude vahel, oli otsustav tähtsus 1942.-1943. a. sõjasündmustes, need võitlused seisid tol ajal kogu inimkonna tähelepanu keskpunktis. Hitler paiskas Stalingradi peale saksa armee parimad jõud, rohke ja võimsa sõjatehnikaga varustatud jõud. […]
“Suure Aastakümne kroonika. Vanakuradi vanaema”
III Raamat Triloogia “Suure Aastakümne kroonika” kolmas raamat on pühendatud Kariibi kriisi 50. aastapäevale Kirjaniku ja sõjandusanalüütiku Viktor Suvorovi “Vanakuradi vanaema: Suure Aastakümne kroonika” on grandioosne 1950ndate lõpu ja 1960ndate aastate alguse sündmuste ajaloo rekonstruktsioon. Sel aastakümnel seisis kogu inimkond Nõukogude Liidu ja USA vastasseisu tõttu Kolmanda maailmasõja künnisel, üksnes karvavõrra eemal hukust globaalses tuumakatastroofis. […]
“Suure müüri taga”
Hiina maailma vastu 1000 e.m.a – 2000 m.a.j. Umbes 2200 aastat vana ja 6352 kilomeetrit pikk Suur Hiina müür näib kaljukindlalt kuulutavat Hiina iidset soovi tõmmata joon enda kui arenenud tsivilisatsiooni ja selle piiride taha jäävate „barbarite” vahele. Julia Lovell vaatab kaasaegse Hiina müüri mütoloogia taha, paljastab killustatud, veristest võitlustest räsitud ja hoopis vähem maalilise […]
“Suusatamine – Eesti rahvussport”
Suusatamisest, mille edukuses Eestis veel kümmekond aastat tagasi kaheldi, on saanud tänaseks tõeline rahvussport. Viieteistkümne taasiseseisvusaastaga on meie murdmaasuusatamine tõusnud absoluutsesse tippu. Vallutanud maailma kavakindla sihipärase tööga, mille liikumisjõuks on olnud eneseusk tehtavasse ja selle edusse. Kõige selle taga on eelnevate suusapõlvkondade töö ja vaev. Torino olümpiavõitude aastal täitus Eesti suusaspordil 85 tegevusaastata. Kõigest sellest, […]
“Suvesõda Läänemaal 1941”
Suvesõda Läänemaal 1941 (Suvesõda X) on nii kokkuvõte kui ka üldistus eesti rahva relvastatud ülestõusust, mis puhkes spontaanselt okupantide vastu pärast julma massilist küüditamist Venemaale juunikuus 1941. Autor kirjeldab detailselt punast terrorit ja metsavendade ning partisanide võitlust Saksa armee eest taanduvate punaväelastega.
“Ta oli mu šeff”
Adolf Hitleri sekretäri mälestused 18. juunil 1984 suri Münchenis 76 aasta vanuselt üksildaselt Christa Schroeder, Hitleri sekretär aastatel 1933 kuni 1945. Kõik need 12 aastat töötas ta Hitleri vahetus läheduses ja õppis tundma meest, kes vajutas sellele ajale oma templi. Kuna tal olid ajakirjandusega halvad kogemused, kõhkles ta viimase hetkeni, kas oma märkmeid avaldada. Veidi […]
“Taani ristisõjad – sõda ja misjon Läänemere ääres”
Taani keskaja ristisõdijate ajalugu on mitmes mõttes huvitav. Nende vägiteod Lähis-Idas kõrvetaval liival ja päikesekuumadel kaljudel, võitlus vesistes metsades ja soodes vendide vastu teisel pool Läänemerd, Eestimaa vallutamine uue ristilipu Dannebrogi all – kõik see on jutustustes kandunud edasi meie aega ning põlvkonnalt põlvkonnale. Vaevalt on need lood sellest halvemaks läinud ning suur hulk ajaloolasi […]
“Taanlaste ristisõda Eestis”
13. sajandi alguses jõudsid Euroopas ja selle ääremaadel juba sajandeid kestnud ristisõjad Eestisse. Kristuse nimel saabus siiamaile võitlema sõdalasi Taanist ja Saksamaalt ning Eesti muudeti jõuga osaks läänekristlikust maailmast. Levinud legendi kohaselt langes ühes nende ristiretkede ajal peetud lahingus taevast alla taanlaste rahvuslipp Dannebrog, valge ristiga punasel taustal. Kuid mis selle ristisõja käigus õieti aset […]
“Taaru-tagused ja stepiasukad. Eesti asundused IV”
Lood ja laulud, mis on kogutud viiest Omski oblasti külast. Tegemist on Tara linna ümbruses asuvate külade Jurjevka, Estonka, Lilliküla ja Mihhailovkaga ning Omski lähedal asuva Tsvetnopoljega.
