“Sõjamõtted”
Publitsistikakogumiku “Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale. Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi […]
“Sõjapealikud”
Teise maailmasõja erakordne taasesitus. Hitleri, Roosevelti, Churchilli ja Stalini silmade ja mõtete kaudu. Sellal kui nende riikide armeed lahinguväljal kohtusid, olid neli suurt teise maailmasõja juhti – Adolf Hitler, Franklin Roosevelt, Winston Churchill ja Jossif Stalin – tõmmatud psühholoogilistesse duellidesse, millel olid tagajärjed kogu maailmale. Kinofilmi-laadne kaasahaarav jutustus toob kiiresti Whitehalli ja Washingtoni, Kremli ja […]
“Sõjasõit. Mälestusi ilmasõjast”
“Kui Teile sõda ei meeldi, siis pole ta ka mulle kunagi meeldinud, kuid ma olen sunnitud end temasse segama, kunas mõõgaga, kunas sulega, sest et ma sundusliku mobilisatsiooni alla kuulusin.” “Ilmasõjas juhtus paljugi tõesti harukordset, ebatavalist, võib-olla palju huvitavamat ja jutustamisväärilisemat kui minu elamused tol ajal. Aga mina kirjutasin siin oma mälestusi – ja sellega […]
“Sõjast”
… Teos, mille need read peavad sisse juhatama, hoidis minu kirjeldamatult armastatud, ent minult ja isamaalt kahjuks nii vara röövitud meest peaaegu pidevas tegevuses viimased kaksteist aastat tema elust. Selle lõpuleviimine oli tema südamesooviks; ent tal polnud kavas seda oma eluajal maailmale avaldada; kui püüdsin teda sellest otsusest kõrvale kallutada, vastas ta mulle sageli pooleldi […]
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
“Sõnasse püütud minevik. In honorem Enn Tarvel”
Sisukord Marten Seppel / Enn Tarveli sammust ja rammust Nils Blomkvist / Early agents of Europeanization: Nicholas and Fulco on the bumpy road to twelfth-century Estonia Kersti Markus / Mentaliteedimuutused Saaremaal muinasaja lõpul Anti Selart / Friedrich von Haseldorf, Bischof von Karelien Tiina Kala / Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal Edvardas Gudavicius / Wann […]
“Sool, suhkur, rasv”
Michael Moss pälvis 2010. aastal Pulitzeri auhinna uuriva ajakirjanduse eest ning oli nominentide hulgas ka aastatel 2006 ja 1999. Samuti on autorile omistatud Loebi preemia ja Overseas Press Clubi auhind. Enne The New York Timesi tööle asumist töötas ta reporterina väljaannetes Wall Street Journal, Newsday ning Atlanta Journal-Constitution. Autor elab koos abikaasa ja kahe pojaga […]
“Soome kirjanduse ajalugu”
Käesolev raamat on sündinud Ungarist lähtunud initsiatiivil. Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, teda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Ungari versioon (“A finn irodalom történeté”, 1981), mis on käesolevast mõnevõrra ahtam, ilmus Béla Javorszky tõlkes enam-vähem ühel ajal teose soomekeelse esmatrükiga. Kerstin Lindqvisti ja Th. […]
“Soome lahe kahel kaldal”
Eesti Mälu Hõimuliikumise tegelane ja Eesti Raadio esimene naisdirektor Erika Nivanga sündis 28. jaanuaril 1909 Rakveres raudteeametniku tütrena. Ta õppis Rakvere algkoolis ja gümnaasiumis, jätkas õpinguid Tallinnas I tütarlaste gümnaasiumi klassikaharus ja Tartu ülikoolis filoloogia erialal ning liitus üliõpilaskorporatsiooniga India. Neiupõlvenimega Erika Weidenbaum (eestitatuna Viirsalu) oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, 1934-1935 Riigi Ringhäälingu diktor, […]
“Soome lühiajalugu”
Soome poliitika, majanduse ja kultuuri lühike kujunemislugu. Pisut üksikasjalikumalt on käsitletud perioodi, mis algas 1809. aastaga, ja eriti Soome iseseisvuse aega. Raamat on tõlgitud prantsuse, saksa, hispaania, jaapani, islandi, vene ja veel mitmesse teise keelde. (Taskuformaat)
“Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas 1939-1945”
Ajal, mil viie aasta jooksul toimus kaks NSV Liidu vägede sissetungi Soome, äratas kogu maailmas imestust selle väikese riigi sõjaväe visa ja tõhus vastupanu. Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) lõpuks andis marssal Mannerheimi juhitud ning patriootiliselt meelestatud sõdurite vastuhakk võrreldamatult tugevamale Nõukogude armeele Soomele tolle aja kohta unikaalse tulemuse: kuigi olid sunnitud vastu võtma rängad […]
“Soome: Ida ja Lääne vahel”
Kuidas soomlane teenib? Kui rikkad on rikkad ja kui vaesed on vaesed? Kuidas tuleb toime talunik? Mida otsustab Eduskund ja mida määrab Soome Pank? Kust hangib Soome kõrgtehnoloogiat? Milline on kultuuriimport? Seda ja palju muudki näitab majandusteadlasest publitsisti röntgenpilt Soome riigist ja ühiskonnast. Ühelt poolt on autori teravapilgulise, irooniaga vürtsitatud analüüsi objektiks Soome ajalugu, millest […]
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas”
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas” on jutustus Raul Kuutmast, Richard Oidekivist, Nordon Õunapuust, Ants Lahist ja veel väga paljudest teistest noortest eesti meestest. See on lugu nende dramaatilisest minekust Soome ja seejärel Eesti asetleidnud sündmustest aastatel 1943-1944. Tormisel Soome lahel patrullisid Saksa ja Vene sõjalaevad, kui noored mehed läksid sakslaste poolt okupeeritud Eestist ohtlikule teekonnale […]
“Soomepoisid”
Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunud sõdurite […]
“Soomepoisid”
Ülevaade eesti vabatahtlike liikumisest ja sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja ajal Eessõna Käesoleva teose eesmärgiks on valgustada Teise maailmasõja aegset eesti vabatahtlike liikumist Soome sõjajõudude teenistuses ning nende võitlusteekonda nii Soomes kui ka pärast kodumaa pinnale tagasisaabumist. Kuigi on taotletud tasakaalustatud ülevaate saamist kõike teadaolevat arvestades, on niihästi olukordi kui ka sündmusi vaadeldud eeskätt […]
“Soomepoiss meenutab I&II. 2 raamatut”
“Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi” Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle […]
“Soomepoiss meenutab. II raamat”
Sisukord – Evald Mäepalu / Saateks – Leonhard Kangro / Soomepoiss Valter Arro jutustus – Leonhard Kangro / Keila-Joa luurekool – Villem Ahas, Ain Kaalep ja Harri Kask / Soomepoisid H. Treffneri ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumidest – Harri Kask / Metsavenna mälestusi ja kogemusi – Margus Hergauk / Eesti Vabastamise Komitee – Hans Karro / […]
“Söömine-joomine keskaegses Tallinnas”
Söömine ja joomine on inimelu kõige loomulikum ning lahutamatum koostisosa, kuid ajaloolane näeb selles väärtuslikku ja tänuväärset uurimisobjekti. Just argielu ja -kultuuri uurimise ning avamise kaudu on ajalooteadus viimase sajandi jooksul oma piire märgatavalt laiendanud, kujundanud arusaama ajaloost kui inimeste ajaloost. Tallinna Linnaarhiivis säilitatavatele dokumentidele tuginev raamat keskaja tallinlase toitumiskultuurist viib lugeja tähtsate poliitiliste sündmuste […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri Remmelgase tõlgituna Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt […]
