“Sõjad. Ajalugu kaartidel”
Raamat käsitleb sõjapidamise arengut antiikajast 21. sajandi alguseni. Iga peatükk on pühendatud erinevale sõjaajaloo järgule – antiikmaailma impeeriumidest Napoleoni ajastuni, odast mikrokiibini. Raamat keskendub iga ajajärgu kõige olulisematele sõdadele ja lahingutele. Selliseid lahinguid nagu Cannae, Waterloo ja Stalingradi lahing ei käsitleta põhjalikult mitte nende poliitiliste tagajärgede pärast, vaid sellepärast, et nad peegeldavad oma ajastu sõjapidamise […]
“Sõjakeerises”
Kaardiväe-kindralleitnant Lembit Pärn. Mälestused. … Pärast järelemõtlemist otsustasin kirjutada, kuidas minusugusest eesti külapoisist mees sai, jutustada tähtsamatest etappidest sõjaväeteenistuses ning rääkida sellest, kuidas mind Suure Isamaasõja raskeil aastail saatus eesti rahvaga eesti rahvuskorpuses kokku viis. Loomulikult püüdsin ma pikemalt kirjutada eesti korpuse meeste tublidest tegudest, kes sõjas saksa fašistide vastu kodumaa eest võideldes kaardiväelaste aunimetuse […]
“Sõjalaevad”
Neil kaugetel aegadel, mil tehti algust maaharimise ja ehitamisega, hakati ka merd sõitma. Veesõidukid olid tollal tähtsaimad veovahendid – nendega veeti kaupa ning nendel siirduti asustamata randadele ja saartele. Et vanaaja kõrgkultuurid tekkisid just suurte jõgede kallastel, meresaartel ja rannikumail, ei ole juhus, vaid seaduspärasus. Niisama vana kui laevasõit on ka laevade kasutamine sõjaliseks otstarbeks. […]
“Sõjalinnu lugu”
TU-16 “Badger” strateegiline pommitaja ja raketikandja Raamat, mida te käes hoiate, ei ole romaan ega novell, vaid ülevaade ühe külma sõja surmalinnu loomisest ja käekäigust – lugu sõjalinnust, mis teenis Nõukogude Liidu ja hilisema Venemaa õhujõudude relvastuses üle neljakümne aasta, olles seetõttu unikaalne kogu lennunduse ajaloos. Lennuk sai legendiks juba oma eluajal. Selle masina arvukad […]
“Sõjalised prohmakad. Miks ja kuidas on lahinguväljal lüüa saadud”
Raamat käsitleb järgmisi suuremaid teemasid: Väejuhid, kes asjatundmatuse, kogenematuse või lihtsalt suutmatuse tõttu põhjustasid ränki kannatusi oma meestele. Sõjalised operatsioonid, mis olidki määratud läbi kukkuma, sest nende planeerimisel ja luureandmete hankimisel või töötlemisel oli tehtud katastroofilisi vigu. Poliitikute sekkumine, mis on toonud kaasa arvukalt fiaskosid. Katastroofid, mille taga seisab vastase saatuslik alahindamine. Lahingud, mis on […]
“Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale”
Karl Markini (1890-1979) sõjamälestused Esimesest maailmasõjast kajastavad sündmusi Venemaa ja Austria-Ungari rindel Galiitsias 1915. aasta aprillist kuni 1917. aasta juuli alguseni. Saatuse tahtel sattus hariduspõllult Pärnumaalt sõtta kistud koolmeister K. Markin väeosa puhkpilliorkestrisse metsasarvemängijaks, kus leidus teisigi eestlasi. Edasi saadeti ta 293. Ingeri jalaväepolgu koosseisus 1914. aasta oktoobri teisel poolel Austria-Ungarilt äsja hõivatud Galiitsiasse, kus […]
“Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni”
Martin van Creveld (snd 1946) on Iisraeli sõjaajaloolane ja sõjandusteoreetik, kelle sulest on ilmunud paarkümmend raamatut. eesti keeles on Creveldi raamatutest varem ilmunud “Sõja tulevik” (2006) ning “Sõda ja logistika. Wallensteinist Pattonini” (2008). Raamatus “Sõjamängud. Gladiaatoritest gigabaitideni” saab lugeja ülevaate sõjamängudest läbi ajaloo, nende tähtsusest ja kasutamisest sõjalisel väljaõppel ja planeerimisel. Creveld alustab vanast testamendist […]
“Sõjamõtted”
Publitsistikakogumiku “Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940) neljakümne aastaseks saamise murrangukohale. Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi, avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva suurriigi […]
“Sõjapealikud”
Teise maailmasõja erakordne taasesitus. Hitleri, Roosevelti, Churchilli ja Stalini silmade ja mõtete kaudu. Sellal kui nende riikide armeed lahinguväljal kohtusid, olid neli suurt teise maailmasõja juhti – Adolf Hitler, Franklin Roosevelt, Winston Churchill ja Jossif Stalin – tõmmatud psühholoogilistesse duellidesse, millel olid tagajärjed kogu maailmale. Kinofilmi-laadne kaasahaarav jutustus toob kiiresti Whitehalli ja Washingtoni, Kremli ja […]
“Sõjasõit. Mälestusi ilmasõjast”
“Kui Teile sõda ei meeldi, siis pole ta ka mulle kunagi meeldinud, kuid ma olen sunnitud end temasse segama, kunas mõõgaga, kunas sulega, sest et ma sundusliku mobilisatsiooni alla kuulusin.” “Ilmasõjas juhtus paljugi tõesti harukordset, ebatavalist, võib-olla palju huvitavamat ja jutustamisväärilisemat kui minu elamused tol ajal. Aga mina kirjutasin siin oma mälestusi – ja sellega […]
“Sõjast”
… Teos, mille need read peavad sisse juhatama, hoidis minu kirjeldamatult armastatud, ent minult ja isamaalt kahjuks nii vara röövitud meest peaaegu pidevas tegevuses viimased kaksteist aastat tema elust. Selle lõpuleviimine oli tema südamesooviks; ent tal polnud kavas seda oma eluajal maailmale avaldada; kui püüdsin teda sellest otsusest kõrvale kallutada, vastas ta mulle sageli pooleldi […]
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
“Sõnasse püütud minevik. In honorem Enn Tarvel”
Sisukord Marten Seppel / Enn Tarveli sammust ja rammust Nils Blomkvist / Early agents of Europeanization: Nicholas and Fulco on the bumpy road to twelfth-century Estonia Kersti Markus / Mentaliteedimuutused Saaremaal muinasaja lõpul Anti Selart / Friedrich von Haseldorf, Bischof von Karelien Tiina Kala / Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal Edvardas Gudavicius / Wann […]
“Sool, suhkur, rasv”
Michael Moss pälvis 2010. aastal Pulitzeri auhinna uuriva ajakirjanduse eest ning oli nominentide hulgas ka aastatel 2006 ja 1999. Samuti on autorile omistatud Loebi preemia ja Overseas Press Clubi auhind. Enne The New York Timesi tööle asumist töötas ta reporterina väljaannetes Wall Street Journal, Newsday ning Atlanta Journal-Constitution. Autor elab koos abikaasa ja kahe pojaga […]
“Soome kirjanduse ajalugu”
Käesolev raamat on sündinud Ungarist lähtunud initsiatiivil. Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, teda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Ungari versioon (“A finn irodalom történeté”, 1981), mis on käesolevast mõnevõrra ahtam, ilmus Béla Javorszky tõlkes enam-vähem ühel ajal teose soomekeelse esmatrükiga. Kerstin Lindqvisti ja Th. […]
“Soome lahe kahel kaldal”
Eesti Mälu Hõimuliikumise tegelane ja Eesti Raadio esimene naisdirektor Erika Nivanga sündis 28. jaanuaril 1909 Rakveres raudteeametniku tütrena. Ta õppis Rakvere algkoolis ja gümnaasiumis, jätkas õpinguid Tallinnas I tütarlaste gümnaasiumi klassikaharus ja Tartu ülikoolis filoloogia erialal ning liitus üliõpilaskorporatsiooniga India. Neiupõlvenimega Erika Weidenbaum (eestitatuna Viirsalu) oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, 1934-1935 Riigi Ringhäälingu diktor, […]
“Soome lühiajalugu”
Soome poliitika, majanduse ja kultuuri lühike kujunemislugu. Pisut üksikasjalikumalt on käsitletud perioodi, mis algas 1809. aastaga, ja eriti Soome iseseisvuse aega. Raamat on tõlgitud prantsuse, saksa, hispaania, jaapani, islandi, vene ja veel mitmesse teise keelde. (Taskuformaat)
“Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas 1939-1945”
Ajal, mil viie aasta jooksul toimus kaks NSV Liidu vägede sissetungi Soome, äratas kogu maailmas imestust selle väikese riigi sõjaväe visa ja tõhus vastupanu. Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) lõpuks andis marssal Mannerheimi juhitud ning patriootiliselt meelestatud sõdurite vastuhakk võrreldamatult tugevamale Nõukogude armeele Soomele tolle aja kohta unikaalse tulemuse: kuigi olid sunnitud vastu võtma rängad […]
“Soome vallutamine 1808-1809”
Rein Helme (1954-2003) jõudis olla nii kooliõpetaja, õppejõud, arhiivitöötaja, ajalooinstituudi direktor, poliitik kui ka sõjaväelane. Oma hingelt oli ta aga ajaloolane ja eeskätt sõjaajaloolane. Pühendunud napoleonistina keskendus ta huvi 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse ajaloole. Rein Helme on kirjutanud ühest meie kaasmaalasest, Napoleoni vastasleeri väejuhist mahuka teose “Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly” (2006) ning […]
