“Sada aastat sõdu”
… sada aastat ohvreid. “Omariikluse taastamise eest peetud võitluse aastail ja taastatud Vabariigi algul pidi arusaadavalt keskenduma Vabadussõjale, Teise maailmasõja Eesti üksustele ja üldse kitsamalt Eesti ja eestlaste sõjaajaloole. 21. sajandi alguseks peaks esmane infonälg olema siin kustutatud ja on aeg pakkuda midagi eestikeelset ka maailma sõjaajaloost.” – Hannes Walter, Laidoneri Muuseumi direktor. (Endine raamatukogu […]
“Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist”
Nii nagu kogu ajalugu, koosneb ka Eesti Vabariigi sajand lugudest. Maailmas on palju suuremaid rahvaid, kes on unistanud oma riigist, aga eestlastele andis saatus ühe inimpõlve jooksul kahel korral võimaluse ehitada üles iseseisev riik. Kui ilmus raamat “Sada põnevat lugu Tallinnast”, tekkis mõte koguda vabariigi suurjuubeliks kokku ka Eesti riigi sada lugu. Valiku tegemine ei […]
“Sada sündmust, mis kujundasid Teist maailmasõda”
Maailma kõige verisema konflikti tulemust ei otsustanud valgustatud vähemuse astutud sammud. Sõja lõpplahenduseni viisid lugematu hulga inimeste kangelasteod, mis sooritati maailma eri paigus. Selle raamatu kaante vahele on koondatud üksikisikute hiiglasuured eneseohverdused, mis kokku andsid tõuke Teise maailmasõja murrangulisteks sündmusteks alates Hitleri ja teljeriikide võitudest sõja algusest kuni liitlasvägede ülekaalu kujunemiseni hilisemail aastail. “Sada sündmust, […]
“Sadama ja silmapiiri vahel. Maailma merede ajalugu.”
Greifswaldi ülikooli uusaja professor Michael North (1954) on alati vaadanud kaugemale ja teadnud, et mered mitte ei lahuta, vaid ühendavad inimesi. Suurema osa inimkonna ajaloost on just veesõidukid olnud ainuke tõhus vahend, et pidada ühendust kaugete vahemaade taha. Uues raamatus astub Michael North pika sammu kaugemale eesti lugejale juba tuttavast “Läänemere ajaloost” (2015). Merede ajalugu […]
“Saja-aastane koolimaja Rakveres”
Rakvere linna ääres näeb üle pargipuude kõrgumas heledate hoonete katuseid. Seal asuvad tsaariajal valminud õpetajate seminari majad, mis tänavu tähistavad oma saja aasta juubelit. See sajand pole neil alati sujuvalt ja edukalt kulgenud, vaid andnud valusaid tagasilööke. Kool.imaja võlust ja valust käesolevas raamatus juttu tulebki. Suurejoonelisena kavandatu hoone kärbiti aegade halvenedes tagaihoidlikumaks, kuid omal ajal […]
“Sajandi sada sõnalavastust”
Eestis on elukutseliselt teatrit tehtud sada aastat. See raamat võiks olla meeldetuletus teadjale ja teejuht teadmatule – meie ühismällu jälgi jätnud lummavasse näitemängumaailma. Valitud on 100 tähelepanuväärset lavastust möödunud teatrisajandist. Mille poolest tähelepanuväärset? Oleneb, mis kunagises teatrielus või hilisemas tagasivaates on tähelepanu köitnud – olgu see näidend, teema, režii, näitleja, lavakujundus, publiku vastuvõtt, kriitika… Sageli […]
“Sajandite kohtuotsus”
Lääne poliitiliste protsesside ajaloost. Raamatu selg kulunud, kaaned ja lehe ääred samuti (liimi jäljed).
“Saksa aatomipommi saladus”
Kas tuumavõidujooksu võitsid siiski Hitleri teadlased? Salastatud projektid Innsbrucki lähedal, Jonastali piirkonnas, Arnstadti lähedal ja Prahas Kas see oli Saksa aatomipomm, mille ameeriklased Jaapanile heitsid? Tuleb tunnistada, provotseeriv küsimus. Pikka aega näis Saksa aatomiuuringute kohta Kolmandas riigis kõik öeldud olevat. Siiski toovad Saksamaa taasühendamine, Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ja sellega kaasnev arvukate arhiivide avamine, nagu ka […]
“Saksa aeg Eestis 1941-1944”
Saksa okupatsioon Eestis oli suhteliselt lühike periood kahe NSV Liidu okupatsiooni vahel aastatel 1941-1944, kuid oma dramaatilisuse ja rohkete sõjapurustuste tõttu omab ta erilist kohta Eesti kannatusterohkes ajaloos. Lootused ja pettumused, sõja- ja terroriohvrid, rahvuslikud vastuolud, hirmud ja ängistus moodustasid omapärase segu eestlaste teadvuses, kes selle perioodi üle elasid. Raamatus tuleb juttu nii sõjasündmustest, rahvuslikust […]
“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Saksa vabakorpused 1918-23”
Illustreerinud Ramiro Bujeiro Lugeja saab ka teada, kuidas olid relvastatud ja riides meie esiisade vastased Landesveeri sõjas, kui kaugelt nad tulid ja mis neid liikuma pani. Sõjaväelased, kes relvarahu sõlmimise järel 1918 Saksamaale tagasi pöördusid, leidsid, et nende kodumaad lõhestasid sotsiaalsed rahutused ning idapiir oli hädaohus. Endised keisri sõjaväelased tundsid uue vabariigi suhtes küll tõrksust, […]
“Salajane elu. Poola ohvitseri varjatud missioon”
Millist hinda tuli maksta oma maa päästmise eest? Kolonel Ryszard Jerzy Kuklinski (1930-2004) oli külma sõja kuulsaim informaator ning mõjutas märgatavalt selle tulemust. Töötades Varssavi Lepingu Organisatsioonis olulistel ametikohtadel, toimetas ta lääne luureteenistustele kümneid tuhandeid lehekülgi ülisalajasi andmeid VLO sõjaplaanide ning relvastuse kohta, aidates kaasa lääne võidule külmas sõjas ning toonase ägeda vastasseisu lõpetamisele. USA […]
“Salajased relvavennad”
Soome ja Saksa julgeolekupolitsei koostöö 1933-1944. Oula Silvennoineni “Salajased relvavennad” uurib uutele materjalidele toetudes Soome kaisepolitsei (Riigipolitsei) koostööd Saksa julgeolekupolitseiga aastatel 1933-1944. Koostöö Gestapoga, sealhulgas Põhja-Soomes ja Norras rajatud Saksa koonduslaagrites, oli osa Soome rasketest valikutest Teises maailmasõjas. Nagu kogu Soome, kaotas ka kaitsepolitsei Talvesõja tagajärjel valikuvõimalused ja hakkas sõpru otsima sealt, kus neid saada […]
“Salasõda Ardennides”
Detsember 1944. Liitlased uskusid, et võit on käega katsutav … kuni sakslaste ootamatu pealetung tabas nende vägesid ja ülemjuhatust täieliku šokina. Natsid olid tegutsenud liitlaste luure eest varjatuna ning koondanud kaks hiiglaslikku tankiarmeed, et liitlaste väed põrmu paisata. Ameeriklasi ja ka Eisenhowerit ennast tabanud peataolek tulenes hirmust Saksa langevarjurite ning liitlaste tagalasse tungivate Ameerika mundrit […]
“Salatsi liivi keele teejuht”
Salatsiliivi keel on ainus Liivimaa liivi keel, mida on süstemaatiliselt talletatud. Raamat kirjeldab esmakordselt eesti keeles seda Metsapoole muinasmaakonna alal kõneldud keelt, andes ülevaate hääldusest, grammatikast ja sõnavarast ning tutvustades salatsiliivi keele allikaid ja uurimusi.
“Salaühingute ja vennalike ordude rahvusvaheline entsüklopeedia”
Vähesed meist väidavad, et neid ei köida saladused. Viimaks ometi heidab “Salaühingute ja vennalike ordude rahvusvaheline entsüklopeedia” valgust nende vastupandamatute ja varjutaoliste organisatsioonide pikale ajaloole ja salajasele tegevusele. Autor demonstreerib õpetlaslikku erapooletust lähenemises teemale, mida kaua aega on sensatsiooniliseks peetud ja vähe mõistetud. Hävitades mõnede võltsi prestiiži, tuues üksikasju teiste ehtsusest, sisaldab entsüklopeedia üle 800 […]
“Salauksed avanevad”
Kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim kutusb selles raamatus lugejat kaasa teekonnale meie ärkamisaja seni vähetuntud radadele, teekaaslasteks kuue kuulsa baltisaksa aadlisuguvõsa (Amelung, von Bock, von Fick, von Lauw, von Lilienfeld ja von Manteuffel) nelja põlvkonna esindajad, kes Eestimaa arengus tähtsat rolli mängisid. XVIII sajandi algus… Tallinnas jäi pärast Põhjasõda elama vaid 2000 inimest, sestap kujunes […]
“Salavat Julajev. Eesti mäletab”
Salavat Julajev oli ja jääb tõeliseks kangelaseks Mind vaimustab see noormees – ta oli kõigest 20-aastane! Pugatšovil oli juba kogemusi Vene-Türgi sõjast. Salavati väkke kuulus 4000 hinge, nende hulgas oli baškiiride kõrval tšuvašid, kasakad, marid, tatarlased ja venelased. Tema võitlus kestis vaid aasta, ta sai kolm korda haavata, aga jäi sadulasse. Arhiivis on minu kätte […]
“Salavat Julajev”
Ajalooline romaan. Salavat Julajev oli baškiiri rahvuskangelane. Ta võttis osa Jemeljan Pugatšovi ülestõusust. Pärast kinnivõtmist saadeti ta sunnitööle Paldiskisse, kus ta ka suri. Paldiskis on talle pühendatud mälestussammas, oma nurk Paldiski Linnamuuseumis ning tema järgi on saanud nime Salavat Julajevi tee. Salavat Julajev oli ka luuletaja. Ajalooline romaan
“Samurai. Jaapani sõdalase (mitteametlik) käsiraamat”
Stephen Turnbulli humoorikas võtmes kirjutatud algaja samurai käsiraamat on uskumatult lõbus samuraikultuuri käsitlev kirjatükk. Raamatu pealkiri lubab tutvustada samurai elu ja ettevalmistust, ent tegelikult saame ülevaate pea kogu Jaapani kultuurist, alustades religiooni, folkloori ja ühiskonnakorraldusega kuni kirjanduse, kunsti ja teatrini välja. Turnbull saab oma samuraiõpiku huvitavasse ajaloolisse konteksti – 17. sajandi algusse, Jaapani ajaloo üheks […]
