“Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu I-II. 2 raamatut”
18. sajandi alguses tajusid Euroopa mõtlejad, et esimest korda pärast Rooma impeeriumi langust ollakse jõudnud heledasti valgustatud mäeharjale, kust võib üle vahepealsete „pimedate“ sajandite vaadata võrdsena silma klassikalise antiigi suurmeestele. Sajandeid kestnud vägikaikaveos kirikuga oli ilmalik mõte lõpuks endale eluõiguse kätte võidelnud; geotsentrilise maailmapildi langedes oli Maa vabastatud talle kiriku poolt peale sunnitud positsioonist universumi […]
“Rooma kirjanduse antoloogia”
“Rooma kirjanduse antoloogia” ülesanne, nagu talle eelnenud “Kreeka kirjanduse antoloogia” omagi, on tutvustada eesti lugejale emakeelses tõlkes antiikkirjanduse suurteoseid: ehkki mõeldud eeskätt õppevahendiks ülikoolile, on ta adressaadiks siiski hoopis laiem üldsus. “Rooma kirjanduse antoloogia” väljaandmise plaan küpses juba eelmise antoloogia koostamise käigus TRÜ klassikalise filoloogia ja Lääne-Euroopa kirjanduse kateedris prof. V. Alttoa ja dots. R. […]
“Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa”
Öeldud on, et kõik teed viivad Rooma. Siia jõudsid oma rännakuil ka Peetrus ja Paulus, nad kirjutasid siin kirju ja surid märtritena. Teeme jalutuskäigu iidses sakraalses Roomas, külastame algkristlaste paiku, antiikset ja keskaegset linna. Võrdleme romaani, gooti ja barokkstiili. Käsitleme kristluse ja katoliiklusega seotud teoloogilisi teemasid. Kes on paavst? Kuida mõista Kristuse ülestõusmist? Miks austatakse […]
“Rooma. Üliriik sõdades”
“Rahu – see on vastaste võitmine ja alistamine,” usuti Rooma üliriigi hiilgeaegadel. Rooma impeeriumi ajalugu on kütkestav teekond legendide hämarusest maailmariigi loomiseni, suurejoonelistest vallutustest, võitudest ja lüüasaamistest, sõjakunsti saavutustest ja julgetest ettevõtmistest, ent ka kujutletamatust auahnusest, julmusest ja hävitustööst. Sõjaajaloolane Mati Õun saadab lugejat sel ligi 2000-aastasel teekonnal raamatus “Rooma. Üliriik sõdades”, käsitledes Rooma asutamist […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Rootsi ja Baltikum”
Maailmasõdade vahelisest ajast sõjajärgsete aastateni. Ülevaade. (raamatus on hariliku pliiatsiga tehtud allajoonimis ja ääremärkusi)
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul”
Rootsi-Soome sisepolitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärimise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi ja protestantismi […]
“Rootsis Nõukogude saatkonnas”
Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladusloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest. Aastatel 1974-1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini. Raamatus rulluvad lahti meenutused […]
“Rootslased ja nende valitsejad I&II. 2 raamatut”
1916. aasta nobelist Verner von Heidenstam sai 1907. aastal tellimuse kirjutada rahvakoolidele Rootsi ajaloo lugemik, samal ajal kui Selma Lagerlöfilt telliti maateaduse lugemik, millest sai “Nils Holgerssoni imeline reis läbi Rootsi”. Heidenstami visioon aja loost ei ole ajaproovile nii hästi vastu pidanud, sest ajalugu muutub ajas rohkem kui geograafia. Raamatu esimene osa ilmus 1908, teine […]
“Röövitud aastad”
“Röövitud aastad” on lugu ühest Pärnumaa tavalisest perepeast ja ausast töömehest Johannes Madissonist, kes 10. veebruaril 1945 arreteeriti ja kuni 18. juulini 1954 poliitvangina Molotovi oblastis Tšerdõni vangilaagris viibis. Ametlikuks süüdistuseks oli “kulaklik päritolu, kodanliku kliki liige, kodumaa reetur ja et on Pärnu-Jaagupi alevit sõjariistade abil enda käes hoidnud, kuni Nõukogude väed selle vabastasid”. Pealegi […]
“Röövitud nägu”
Latifa koostöös Chekeba Hachemiga 1966. aasta 27. septembril vallutas Taliban Kabuli. Latifa oli siis kuueteistkümneaastane, pea unistustest tulvil. Ta tahtis kiiresti suureks saada, et asuda tööle ajakirjanikuna. Vaatamata Afganistani juba seitseteist aastat laastanud sõdadele oli Latifa muretu ja elurõõmus neid. Kuid Taliban sulges võimule tulles kõik tütarlastekoolid ning nagu kõik afgaani naised, sai ka Latifa […]
“Rudolf Hessi salaelu. Laager Z”
1941. aasta 10. mail hüppas Kolmanda Reichi asefüürer Rudolf Hess Šotimaal Renfrewshire kohal langevarjuga lennukist välja, et kohtuda Hamiltoni hertsogiga, kes näis olevat kohane vahetalitaja rahu sõlmimiseks Briti valitsusega. Pärast kinnipidamist Londoni Toweris viidi ta 20. mail koodnime Z all üle Aldershoti lähedale Mytchett Place´i. See mikrofonide ja helisalvestitega varustatud maja, mida valvas pataljon sõdureid, […]
“Rukkilillesinised koolimütsid aegade keeristes”
Selles raamatus peegeldub eelmise sajandi kolmekümnendate aastate Tallinna koolipoiste ja -tüdrukute põlvkonna saatus ja läbielamised, töö, tegevus ja saavutused pärast Eestile nii raskeid, surma ja viletsus toonud pöördelisi sündmusid 1940. aastate suvest kuni tänaseni. Meie ridu on vähendanud sõda, surm ja virelemine Siberis, ning nüüd juba teeb seda ka aeg. Aga meid, veel elavaid “rukkilillesiniseid […]
“Saadikud põlvpükstes”
Iseseisvuslaste kirjavara II “Austa oma isa ja ema, et sinu käsi hästi käiks…” – see ei ole käsk mitte ainult lastele. See on käski ka vanematele: … kavata oma lapsed nii, et nad sind austaksid. Eesti rahvas on väike ja meile pole kunagi antud pearolli ajaloo suurel näitelaval. Meie ei ole kirjutanud kuulsusrikkaid peatükke maailma […]
“Saage tuttavaks – Euroopa Liit”
Euroopa Liidu taust ja areng. Euroopa Liidu leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse leping koos kommentaaridega. Euroopa Ühenduse poliitika. Euroraha. Euroopa Ühenduse (Liidu) institutsioonid. Amsterdami lepingu kommentaarid. Nizza lepingu kommentaarid. Euroopa Liidu laienemine. Eesti teel Euroopa Liitu. Euroopa Liit – poolt ja vastu. Üliõpilased pooldavad Euroopa Liiduga ühinemist. (mõningad kohad raamatus on rohelise markeriga läbi joonitud, […]
“Saared ajaloos”
ajalugu/sotsiaalteadused Marshall Sahlins (sünd. 1930), Chicago Ülikooli emeriitprofessor, on 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid ja originaalsemaid antropolooge. Tema rikkaliku loomingu huvikeskmeks on olnud erinevad Polüneesia kultuurid, mida ta on nii põhjalikult kirjeldanud kui ka süvitsi analüüsinud. Sahlinsi töid iseloomustab eeskujulik ainesetundmine, lai interdistsiplinaarne haare ja algupärane teoreetiline mõtlemine. Tema üheks teaduslikuks peaeesmärgiks on olnud […]
“Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571. Allikapublikatsioon.”
Sissejuhatuseks. Liivimaa vanale poliitilisele olukorrale kujunes saatuslikuks 1558. aasta algul puhkenud Vene-Liivi sõda. Viljandi vana komtuur Wilhelm von Fürstemberg valiti 30. 05. 1557 ordumeistriks, kuid juba 20.09.1559 sunniti ta intriigidega oma koha loovutama Gotthard Kettlerile, kes 1561. aasta novembris sõlmis alistumislepingu Poolaga, mis tähendas Liivimaa orduriigi lõppu. Ainult Maasilinna foogtkond oma saarelise asendi tõttu jäi […]
“Saaremaa Stonehenge”
On öeldud nii, et megaliitkultuur on üks eeldusi, mille põhjal määratleda kultuurrahvast. Hoolimata sellest, et kuulume jääajajärgsesse ühtsesse Põhjala kultuuriruumi, ei peeta tõsisemate jälgede otsimist megaliitkultuurist, rääkimata millestki nii eksklusiivsest kui muinasobservatooriumid, Eestis siiski kuigi mõttekaks tegevuseks. Ja seda vaatamata asjaolule, et megaliitkultuur ulatus meie lähialadele Skandinaavias ja meist möödagi ning et jäljed sellest on […]
