“Purjed ja püssirohi. Võitlused Läänemerel 18. sajandil.”
Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmete Hanno Ojalo ja Mati Õuna raamat “Purjed ja püssirohi” annab lühiülevaate võitslustest Läänemerel Venemaa ja Rootsi vahel, käsitledes 18. sajandil toimunud kolme järjestikust sõda, mis puudutasid otseselt ka Eestit ja eestlasi. See oli aeg, kui mehed oled veel rauast ja laevad puust. Paraku ei viinud suuremad ja väiksemad merelahingud enamasti […]
“Putini Venemaa”
“Putini Venemaa” lõpus ütleb Politkovskaja: “Olen palju mõelnud: miks ma ometi Putini niimoodi ette võtsin? Miks ma küll teda nii väga vihkan, et kirjutasin isegi raamatu? Ma pole ju tema oponent ega poliitiline võistleja, vaid kõigest Venemaa kodanik, 45-aastane moskvalanna, kes mäletab N. Liitu kogu selle 1970.-80. aastate kommunistlikus roiskumises – ega taha enam uuesti […]
“Putinita”
Poliitilised dialoogid Jevgeni Kisseljoviga Raamat avab lugejatele Venemaa võimu telgitaguseid, paljastab jahmatavaid fakte Mihhail Hodorkovski vangistamisest ja Jukose afäärist, sõltumatute telejaamade NTV ja TV-6 sulgemisest, 1996. aasta valimistest jt poliitilistest sündmustest Venemaal. Raamatu ilmumine Putini- ajal on analüütikute sõnul tõeline ime. Mihhail Kasjanov oli Venemaa peaminister aastatel 2000-2004. Kasjanov katkestas sidemed “Putini süsteemiga” ja esitas […]
“Puulõikekunstist”
Materjale ja allikaid eesti puulõikest XIX sajandil Käesolevas teoses esinev materjal on kogutud Suurele Isamaasõjale eelneval ajastul ja tugineb peamiselt meie vanemas kirjanduses esinevatele illustratsioonidele, teatud määral ka üksiklehtedele.
“Raeapteegi lugu”
“Raeapteegi lugu” on köitvalt kirjutatud aja(loo)raamat Raeapteegist, Tallinna vanalinna kultuuripärandi ühest nurgakivist. Autor viib lugeja neisse kaugetesse aastatesse, mil raeapteeker oli siin linnas ainuke kindel abimees võitluses Musta Surma ning teiste hirmsate taudidega. Oleme hetkes, mil rohuteadlane Johann Burchart Belavary de Sykava väärikalt oma pruudiga Suurgildist Püha Vaimu kirikusse sammus, kui kustus viimane tungal katkusurnute […]
“Raha”
Sa maksid kaupluse kassasse raha ja said selle raamatu. Toimus tavaline ost. Kuid mõtle järele, mis juhtus! Mispärast anti sulle mõne väikese metallketta või värvilise paberilehe vastu nendest täiesti erinev ese? Mispärast on sul võimalik sama raha eest saada ükskõik milline tuhandetest kaupluse riiulitel asuvatest esemetest või minna kinno, sõita autobussiga, saata telegrammi? Missugune võim […]
“Rahakratid”
Eesti kroon 1992-2002. “Ühel päeval otsustasin – kõik, enam panka ei lähe. Hakkan ise pangaks. Teen nii, et inimesed ise tulevad oma rahaga minu juurde,” rääkis Safrani laenukontori omanik Sergei Belokon. Ja inimesed tulidki. Safranisse tõi raha ligi 400 inimest, kokku 24 miljonit krooni. Safrani kuritahtlik pankrot võttis neilt võimaluse seda raha eales enam näha. […]
“Rahu leiutamine”
Mõtisklusi sõjast ja rahvusvahelisest korrast. “Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis”. Nii kirjutas 19. sajandi keskpaiku õigusteadlane sir Henry Maine. Ja on vähe, mis seda väidet kummutaks. Nii arheoloogiline ja antropoloogiline andmestik kui ka säilinud dokumendid kinnitavad, et sõda, s.t. organiseeritud poliitiliste gruppide vaheline relvastatud konflikt, kujutab endst terve […]
“Rahuta rannamaa”
Sisukord Esimene sõjasuvi rannikul Pilliotsa lahing Kihnus Sõja-aastad rannakülades Saksa aeg Varbla koolis Läänerannik 1944. aasta septembris Omakohtu ohvrid Varbla vallas Veel mõned täiendused Läänemaa aastatel 1946-1949 Nimede register
“Rahutegijad”
1919. aasta Pariisi konverents ja selle katse lõpetada sõda. Pärast „sõda, mis pidi lõpetama kõik sõjad“, kogunesid maailma valitsejad 1919. aastal Pariisi rahukonverentsile. Selle keskmes olid kolme suurriigi juhid – Woodrow Wilson, David Lloyd George ja Georges Clemenceau –, kuid tulid ka tuhanded teised, igaüks oma eesmärgiga. Linnast sai kuueks ebatavaliseks kuuks maailmavalitsuse keskus, kus […]
“Rahutus maailmas”
Sõdades, revolutsioonides ja vaba Eesti õnnistuses Saateks Sõprade soovil esitan oma mälestusi lugejale kui Vändra talust võrsunud isiku omi. Pikal eluajal on mõndagi läbi ja üle elatud ja, nagu kirjeldustest näha, on mu elus tõuse ja mõõne olnud, mida olen katsunud oma elusügisel kirja panna, niipalju kui neid meelde on jäänud. Kuna ma päevikut ei […]
“Rahva kultuurielust minevikus ja tänapäeval”
Kus on meie juured? Kes me oleme? Sotsiaalne vajadus kohustab meid uurima ka oma rahva kultuurilugu. Ajaloolasest ja filosoofist autorite ühistöö keskseks teemaks ongi meie kultuuri ja rahva vahekord minevikus ja tänapäeval. Töö tugineb põhimiselt avaldatud kultuuriloolisele kirjandusele, vähem statistikale ja otsesele allikmaterjalile. Illustreeritud fotodega. (raamatus on hariliku pliiatsiga allajoonimisi)
“Rahvad ja tavad”
Raamatus kirjeldatakse mitmete Austraalia, Okeaania, Aasia, Aafrika ja Ameerika põlisrahvaste kultuuri omapära, nende tavasid ja kombeid. Mõeldud õpilastele, kuid pakub huvi ka täiskasvanud etnograafiahuvilistele.
“Rahvad, rassid, kultuurid”
Kõik meie planeedi elanikud on millegi olulise poolest väga sarnased ja samal ajal paljudelt rohkem või vähem tähtsatelt tunnustelt sootuks erinevad. Nendest sarnasustest ja erinevustest jutustabki see raamat, kus inimese ja inimkonna arengulugu on vaadatud etnograafi ja antropoloogi pilguga. Sari “Mosaiik” nr 16
“Rahvarinne – 1988 (Kakskümmend aastat hiljem)”
Sellesse kogumikku on koondatud Edgar Savisaare viis poliitilist ettekannet Rahvarinde viielt kongressilt. Kongressikõnesid saadavad Rein Ruutsoo, Kadri Simsoni, Aadu Musta, Erik Terki, Küllo Arjakase ja Rein Veidemanni kommentaarid, Raimond Kaljulaidi eessõna ning Ester Šanki järelsõna. Raamatu kaante vahelt leiab Rein Ruutsoo põhjaliku ülevaatekirjutise Rahvarinde, Eesti taasiseseisvustee ning Eestile mõju avaldanud maailmasündmuste kronoloogia näol. Omaette unikaalset […]
“Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918-1940”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 9 Igor Kopõtini monograafia on katse käsitleda Eesti sõjaajalugu uuest vaatenurgast, kus ei keskenduta mitte niivõrd sõjategevuse kirjeldamisele, kuivõrd sõjaväe organisatsiooni analüüsile läbi selle igapäevaelu ja enesekuvandi. Kuna mitmes Euroopa riigis on levimas trend sobitada ajaloouurimine patriootlike vajadustega, väärib see monograafia esiletõstmist kui näide uurimusest sine ira et studio. – […]
“Rajamaade rahvaid”
Alustuseks läheksin esialgu ajas mõnikümmend aastat tagasi. Minu koolitee algas kohe pärast Teise maailmasõja lõppu, mil kodudes ja raamatukogudes oli veel eelmistest aegadest pärit raamatuid. Et huvitusin kõige enam maateadusest ja ajaloost hakkasin lugema just sedalaadi kirjandust. Nii jõudsin soome-ugri rahvaste ja keelteni ning uurali ja altai keelte oletatava suguluseni. Nii said mulle tuntuks soomlaste […]
