“Piiri peal. 4(35) Rahvusarhiivi toimetised”
Võim, usk ja kirjasõna siin- ja sealpool Rootsi aega Saateks Ajalookirjutuses ja laiemalt on tavaks ajastuid või perioode dateerida konkreetsete (poliitiliste) sündmuste kaudu, mis markeerivad kas võimu vahetumist või mõnd suuremat ühiskondlikku muutust. Selliste epohhiloovate sündmuste sügavam mõju ilmneb aga järk-järgult. Eriti selgelt paistab see välja nt reformatsiooni puhul, mida enamasti vaadeldakse veel keskaja raames, […]
“Piirideni jõudnud riik”
Inimkonna ajalugu on alati iseloomustanud rändeliikumised. Pidevalt on selgunud, et immigratsioon on tulnud sisserändajatele kasuks. Seevastu immigratsiooni sihiks olnud rahvastele ja ühiskondadele on suur sisserändajate hulk peaaegu eranditult tähendanud ohtu nende ühiskondlikule stabiilsusele ja elukorraldusele. Sisseränne pole kunagi olnud ajalooliselt vältimatu. Ikka ja jälle on rahvastel ja ühiskondadel õnnestunud pikka aega edukalt kaitsta end ja […]
“Piiskop ja ristisõda 1206”
Sõjast, kolonisatsioonist ja jumalasulasest Põhjalas Raamatus “Piiskop ja ristisõda 1206” esitab arheoloog Jonathan Lindström põneva ja teedrajava loo esimesest rootsi talupoegade asustamisest Eestisse. Kroonikate, kirjade ning täiesti mahajäetud ja kinnikasvanud külade avastamise abil luuakse elav pilt kuningas Sverkeri ja Valdemar Võitja ajastu Põhjalast. Samas puudutatakse ajaloolisi müsteeriume, nagu Eketorpi linnuse kadumine ja Svea riigi esimene […]
“Pildikesi Põltsamaa ajaloost ja Pildikesi Põltsamaa ajaloost II osa. 2 raamatut”
Raamat “Koguduse ja kiriku lugu” Praost-emeeritus Herbert Kuurme mälestusi ja tagasivaateid. Oma Põltsamaal elatud aastatele tagasi vaadates ütlen südamlikud tänusõnad kogu siinsele rahvale lahkuse ja sõbralikkuse eest. Koguduse liikmete abiga sai üles ehitatud kirik. Inimesed usaldasid ettevõtmisi, mida koguduse juhatusega algatasime. Pandi käed külge ja maksti kinni rahalised kulud. Ei me ole kuulnud ühtegi nurisevat […]
“Pilte kultuuriloo taustal”
Kõnelusi Helene Johaniga. Raamatuteadlane ja bibliograafi Helene Johani meenutusi Eesti Vabariigi aegsest kultuurielust, 1940. aasta juuniga seonduvatest sündmustest ja hoiakutest ning nõukogudeaegsetest ümberkorraldustest eeskätt kultuurivallas. Kunstnik Andrus Johani abikaasa ja kunstnik Hando Mugasto õe ehedad meenutused on projetseeritud läbi humanismi ja rahvatunde prisma, kirjalikult on need jäädvustanud raadiokirjanik Ene Hion.
“Pimedad juurdlused”
Kurjategijad, kes viimaks kohtu ette jõudsid. Sellest raamatust võib lugeda, kuidas mõrvar tabati aastaid hiljem, mil kõik juba uskusid, et ta jääbki karistamata. Mõned neist on kurikuulsad: näiteks Dennis Rader, tuntud ka kui BTK. Sarimõrvar, kes allkirjastas nii mõrvapaigale jäetud sõnumeid. Lühend tähendab lahtiseletatult “Bind, Torture, Kill” ehk “seo kinni, piina, tapa”, mis oligi tema […]
“Pimeduse aja algus. Kuidas kristlased hävitasid klassikalise maailma”
Muistses ja uhkes Harrani linnas ei nõustunud kohalikud ristiusku vastu võtma. Seepeale raiuti nad tükkideks ja nende ihuliikmed riputati piki linna peatänavat üles. Aleksandrias rebisid fanaatikud elatanud naisfilosoofi ja matemaatiku Hypatia kaarikust ning peksid ta surnuks. Veidi varem olid kristlased tunginud linna suurimasse templisse ja selle maatasa teinud, purustades maailmakuulsad skulptuurid ning hävitades kõik, mis […]
“Piraadi päevik”
Pealtnägija suurepärane jutustus kapten Morganist ja teistest mereröövlitest Henry Morgan ei öelnud kaptenile ega meestele, kuhu ta kavatses minna, ainult nii palju, et nad saavad rikkaks. Flotill jõudis Costa Ricale mõne päevaga ja Morgan tegi oma kavatsused kaptenitele ja meeskondadele teatavaks. Ta tahtis öösel Puerto Bello hõivata ja rüüstata… Mõned arvasid, et neid on liiga […]
“Pirita klooster. Ehitus- ja uurimislugu”
Käesolevasse raamatusse on koondatud enamik olemasolevast teabest Eesti ühe kõige tuntuma ehitusmälestise – Pirita kloostri varemete kohta. Põhitähelepanu on pühendatud selle ülimalt keeruka arhitektuuriga kloostri ehitusele, rohkem kui saja viiekümne aastasele olemasolule ja nendele keerulistele ajaloosündmustele, mis viisid ainsa Eesti kaksikkloostri (nunnad ja mungad erinevates konventides) hävingule. Raamatus pööratakse suurt tähelepanu selle objekti hävimisjärgsele saatusele, […]
“Põgenemine Rakvere sõjavangilaagrist”
Minevikust sarja üheksand raamatu võik küll põnevusromaanide hulka arvata, kuid tegemist on siiski dokumentaaljtustusega, mis kirjeldab nelja ohvitseri rasket ja ohtude rohket teekonda koju. Esimesel pilgul tundub uskumatuna, et nii pikk riske ja ohte täis teekond võiks üldse õnnestuda. Ometi viis raudne tahe ja sihikindlus eesmärgile, kuid mitte kõigil neljal. Sisaldab parandusi ja täiendusi varem […]
“Põhja Pojad Eestis”
Mälestus soomlaste osalemisest Eesti Vabadussõjas. Saksa keisririigi kokkuvarisemine 1918. aasta novembris oli üllatuseks eestlastele ja eelkõige soomlastele, kes veel septembris olid valinud Soomele kuningaks Hesseni printsi Friedrich Karli. Too oleks endale nimeks võtnud Väino I. Friedrich Karlil oli siiski piisavalt kainet mõistust, et enne kroonimist troonist loobuda. Saksa soost kuninga ägedamad pooldajad olid riigihoidja Pehr […]
“Põhja-Eesti südamaadel”
Ambla kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia Eelkõige tunne kaunist kodumaad – Jakob Kents Lähme hilju Lähme hilju tieda müöda, sinida saluda muöda, et ei kõigu kullakõrred, et ei vuaru vaskivarred, ei hõlli hõbekübarad! Kesse meil on kullakõrred? Tüdrukud meil kullakõrred. Kesse meil on vaskivarred. Naised on meil vaskivarred. Kesse meil hõbekübarad? Mehed meil hõbekübarad. /Ambla rahvalaul/
“Põhjala Lõvi. Gustav II Adolf 1611-1632”
“Põhjala Lõvi” kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas, tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid pigem vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad. Raamat annab ka hea ülevaate 17. sajandi […]
“Põhjala tähistel Nr 15/1981”
Sisukord: – Kiri langenud relvavennale / Gunnar Neeme – Läbi langenud Tallinna / Heino Susi – Leitud lehmad / – – “Eesti auks, tuleviku pandiks” / Karl Aun – “Eesti auks, tuleviku pandiks” / Eero Omri – Eesti auks – tuleviku pandiks / Arved Viirlaid – Eesti vabadusnõude lipp / K. A. Kadak – Tolle […]
“Põhjala tähistel Nr 20/1993”
Sisukord: – Hilja Rüütli, Sotamies Jaani mälestusi – Hannes Oja, Hilja Rüütli – Ao Vaks, Võideldes Soome vabaduse ja Eesti au eest – Heino Turu, Pilte Rajajoe raudteejaamast – Ylo-Mark Saar, Tulekahi ja plahvatus Jalkalas – Leo Seim, Sidekursus Järvenpää väljaõppelaagris – Heino Toome, Kolme elulooga mees – Erich Rämmeld, Pikk Jüri – Endel Härm, […]
“Põhjalaste lood. EÜS Põhjala 120”
Hoiad enda käes EÜS Põhjala 120. aastapäevale pühendatud kogumikku nimega “Põhjalaste lood”. Viimati ilmus Põhjala koguteos 17 aastat tagasi. Põhjala selleaastane juubel on piisavalt hea põhjus, et välja anda kogumik põhjalaste lugudest. Nii teeme kummarduse meie Seltsile ning saame samas põhjalasi paremini tundma õppida. Koguteose eesmärgiks on jäädvustada Põhjala kulgu läbi põhjalaste elulugude. Kes muu […]
“Põhjamaa-Tartumaa talud 1582-1858 I-IV. 4 raamatut”
Teatmik Käesoleva teatmiku abil on võimalik saada teavet Põhja-Tartumaa talude ja külade kohta kolme sajandi vältel. Selles kajastub talude tekkimine, jagunemine ja kadumine, talunimede muutumine, nende lõplik valjakujunemine ja levik, samuti ka külade suuruse ja koosseisu areng. Teatmik on mõeldud kasutamiseks ajaloolastele, arheoloogidele, keeleteadlastele, aga ka kodu-uurijatele. Ühe piirkonna talude ja külade detailne ja süstematiseeritud […]
“Põhjamaad. Ühe regiooni portree”
„Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid […]
“Põhjasõja sündmuste jälgedel”
1960. aastal möödus Põhjasõja võitluste lõppemisest Eesti territooriumil 250 aastat. Et neid ammumöödunud sündmusi käsitlev eestikeelne kirjandus on üpris kasin ja bibliograafiliseks harulduseks muutunud, siis on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum koostanud selle murrangulise ajastu tutvustamiseks käesoleva albumi, mis püüab anda ajaloohuviliste laiemale ringkonnale kokkuvõtliku ülevaate ajajärgu põhiprobleemidest ja tähtsamatest sündmustest ning illustreerida seda rohke […]
“Põhjasõjad. Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721”
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, […]
