“Piraadi päevik”
Pealtnägija suurepärane jutustus kapten Morganist ja teistest mereröövlitest Henry Morgan ei öelnud kaptenile ega meestele, kuhu ta kavatses minna, ainult nii palju, et nad saavad rikkaks. Flotill jõudis Costa Ricale mõne päevaga ja Morgan tegi oma kavatsused kaptenitele ja meeskondadele teatavaks. Ta tahtis öösel Puerto Bello hõivata ja rüüstata… Mõned arvasid, et neid on liiga […]
“Pirita klooster. Ehitus- ja uurimislugu”
Käesolevasse raamatusse on koondatud enamik olemasolevast teabest Eesti ühe kõige tuntuma ehitusmälestise – Pirita kloostri varemete kohta. Põhitähelepanu on pühendatud selle ülimalt keeruka arhitektuuriga kloostri ehitusele, rohkem kui saja viiekümne aastasele olemasolule ja nendele keerulistele ajaloosündmustele, mis viisid ainsa Eesti kaksikkloostri (nunnad ja mungad erinevates konventides) hävingule. Raamatus pööratakse suurt tähelepanu selle objekti hävimisjärgsele saatusele, […]
“Põgenemine Rakvere sõjavangilaagrist”
Minevikust sarja üheksand raamatu võik küll põnevusromaanide hulka arvata, kuid tegemist on siiski dokumentaaljtustusega, mis kirjeldab nelja ohvitseri rasket ja ohtude rohket teekonda koju. Esimesel pilgul tundub uskumatuna, et nii pikk riske ja ohte täis teekond võiks üldse õnnestuda. Ometi viis raudne tahe ja sihikindlus eesmärgile, kuid mitte kõigil neljal. Sisaldab parandusi ja täiendusi varem […]
“Põhja Pojad Eestis”
Mälestus soomlaste osalemisest Eesti Vabadussõjas. Saksa keisririigi kokkuvarisemine 1918. aasta novembris oli üllatuseks eestlastele ja eelkõige soomlastele, kes veel septembris olid valinud Soomele kuningaks Hesseni printsi Friedrich Karli. Too oleks endale nimeks võtnud Väino I. Friedrich Karlil oli siiski piisavalt kainet mõistust, et enne kroonimist troonist loobuda. Saksa soost kuninga ägedamad pooldajad olid riigihoidja Pehr […]
“Põhja-Eesti südamaadel”
Ambla kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia Eelkõige tunne kaunist kodumaad – Jakob Kents Lähme hilju Lähme hilju tieda müöda, sinida saluda muöda, et ei kõigu kullakõrred, et ei vuaru vaskivarred, ei hõlli hõbekübarad! Kesse meil on kullakõrred? Tüdrukud meil kullakõrred. Kesse meil on vaskivarred. Naised on meil vaskivarred. Kesse meil hõbekübarad? Mehed meil hõbekübarad. /Ambla rahvalaul/
“Põhjala Lõvi. Gustav II Adolf 1611-1632”
“Põhjala Lõvi” kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas, tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid pigem vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad. Raamat annab ka hea ülevaate 17. sajandi […]
“Põhjala tähistel Nr 15/1981”
Sisukord: – Kiri langenud relvavennale / Gunnar Neeme – Läbi langenud Tallinna / Heino Susi – Leitud lehmad / – – “Eesti auks, tuleviku pandiks” / Karl Aun – “Eesti auks, tuleviku pandiks” / Eero Omri – Eesti auks – tuleviku pandiks / Arved Viirlaid – Eesti vabadusnõude lipp / K. A. Kadak – Tolle […]
“Põhjala tähistel Nr 20/1993”
Sisukord: – Hilja Rüütli, Sotamies Jaani mälestusi – Hannes Oja, Hilja Rüütli – Ao Vaks, Võideldes Soome vabaduse ja Eesti au eest – Heino Turu, Pilte Rajajoe raudteejaamast – Ylo-Mark Saar, Tulekahi ja plahvatus Jalkalas – Leo Seim, Sidekursus Järvenpää väljaõppelaagris – Heino Toome, Kolme elulooga mees – Erich Rämmeld, Pikk Jüri – Endel Härm, […]
“Põhjalaste lood. EÜS Põhjala 120”
Hoiad enda käes EÜS Põhjala 120. aastapäevale pühendatud kogumikku nimega “Põhjalaste lood”. Viimati ilmus Põhjala koguteos 17 aastat tagasi. Põhjala selleaastane juubel on piisavalt hea põhjus, et välja anda kogumik põhjalaste lugudest. Nii teeme kummarduse meie Seltsile ning saame samas põhjalasi paremini tundma õppida. Koguteose eesmärgiks on jäädvustada Põhjala kulgu läbi põhjalaste elulugude. Kes muu […]
“Põhjamaa-Tartumaa talud 1582-1858 I-IV. 4 raamatut”
Teatmik Käesoleva teatmiku abil on võimalik saada teavet Põhja-Tartumaa talude ja külade kohta kolme sajandi vältel. Selles kajastub talude tekkimine, jagunemine ja kadumine, talunimede muutumine, nende lõplik valjakujunemine ja levik, samuti ka külade suuruse ja koosseisu areng. Teatmik on mõeldud kasutamiseks ajaloolastele, arheoloogidele, keeleteadlastele, aga ka kodu-uurijatele. Ühe piirkonna talude ja külade detailne ja süstematiseeritud […]
“Põhjamaad. Ühe regiooni portree”
„Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid […]
“Põhjasõja sündmuste jälgedel”
1960. aastal möödus Põhjasõja võitluste lõppemisest Eesti territooriumil 250 aastat. Et neid ammumöödunud sündmusi käsitlev eestikeelne kirjandus on üpris kasin ja bibliograafiliseks harulduseks muutunud, siis on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum koostanud selle murrangulise ajastu tutvustamiseks käesoleva albumi, mis püüab anda ajaloohuviliste laiemale ringkonnale kokkuvõtliku ülevaate ajajärgu põhiprobleemidest ja tähtsamatest sündmustest ning illustreerida seda rohke […]
“Põhjasõjad. Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721”
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, […]
“Põhjatähe pojad”
Arved Viirlaid on kirja pannud oma mälestused Teise maailmasõja lõpuaastatest, mil ta viibis vabatahtlikuna Soome armees. Sündmused saavad alguse 1943. aastal, mil ta põgenes üle lahe Soome. Jalaväerügemendi JR 200 koosseisus tulid eestlased 1944. a. augustis kodumaale tagasi, et Saksa armee poolel anda viimsed lahingud Eesti pinnal. Sama aasta sügisel lahkus Viirlaid Soome suunal teistkordselt, […]
“Poliitika ja antipoliitika”
Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi “kaasajastatud”. Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutadata tohtis. […]
“Poliitika”
Põgus sissejuhatus – lühim tee teadmisteni. Selles provokatiivses, ent tasakaalustatud essees käsitleb Kenneth Minogue poliitika arengut antiikajast kahekümnenda sajandini. Ta ärgitab meid arutlema selle üle, miks tekivad poliitilised süsteemid, kuidas meie ühiskondades kasvab poliitikast välja nii võim kui ka kord, kas demokraatia on ikka alati hea asi ja milliseks võib poliitika kujuneda alanud kahekümne esimesel […]
“Poliitikas pöördelistel aegadel”
Tiit Made avab raamatus “Poliitikas pöördelistel aegadel” määrava tähtsusega ajajärgu Eesti riigi ajaloos. Autori kui kogenud majandusteadlase, väliskommentaatori, publitsisti, diplomaadi ja poliitiku pilgu läbi saame haarava ülevaate uute poliitiliste jõudude kujunemisest Eestis, samuti Eesti iseseisvuse taastamise ülimalt keerulisest protsessist ning kulisside taga varjul olnud nüanssidest. Tiit Made oli ise vahetult keset neid sündmusi, tegutsedes poliitilisel […]
“Poliitiline avaldus”
Arvamusi ja kommentaare 1996-2008. … Enamik siin raamatus on lehelood. Lehtedes tuleb kirjutada kasti, see tähendab etteantud tähemärkide arvust kinni pidades. Ma ei tea, kui suur osa lehelugejatest seda reeglit üldse teavad, see pole neile oluline. Selle tagant irvitavad näkku turu-uuringud ning müügiteooriad ning sedakaudu astuvad autorid ja toimetajad kirglikku suhtesse. Kui oled loo pikemaks […]
“Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises”
Meenutusi aastatest 1941-1944. Uno Andrussoni (1916-2003) raamat seiklusrohkete meenutustega aastatest 1941-1944 on sarja “Aja lood” teine raamat. Esimeses osas satub autor 1941. aasta juunis kommunistliku võimu esindajatega vastuollu ja varjab end kuni sakslaste tulekuni Rannamõisa ja Merivälja tühjades suvilates, pääsedes tabamisest mitmel korral üle noatera. Teine osa algab septembriga 1941, mil Andrusson astub taasasutatud Eesti […]
