“Paide spordialmanahh 1964”
Sisukord – Lehekülgi spordiühingute tegevusest – Ringi ümber kodurajooni – Spordialad – Vilja mitmest salvest (Raamatus on pühendus)
“Päikesepõtra otsimas”
Ajaloodoktor Anatoli Derevjanko jutustab NSV Liidu tuntuima arheoloogi ja etnograafi akadeemik Aleksei Okladnikovi arheolooiaekspeditsioonidest Siberisse, Kesk-Aasiasse, Mongooliasse, Kaug-Itta ja Aleuudi saartele. Olles paljud nimetatud ekspeditsioonid kaasa teinud, kujutab raamatu autor uuritavate paikade ajalugu, kultuuri ja loodust ning ekspeditsioonide raskusi ja rõõme. Raamat ajaloost ja arheoloogiast huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Pajatusi pruulikojast”
Populaarteaduslik raamat annab ülevaate õlle tootmisest ajaloo hämarusest kuin tänapäevani. On valgustatud õlle ajalugu maailma mastaabis, Euroopas, Venemaal ja Eestis. Eraldi on peatutud etnograafilistel küsimustel, folklooril, kombestikul. Illustreeritud raamat kõigile lugejaile, keda köidab ajalugu, etiti õlletööstuse ajalugu. (Taskuformaat)
“Pajatusi vanast Pärnust”
“Olaf Esna on oma teadmistega Pärnu linn ja Pärnumaa ajaloost fenomen. Tagasisidet tema artiklitele on tulnud maailma erinevatest kohtadest, kõige kaugemalt Austraaliast. Loodan, et mul on võimalus veel aastaid tema kirjatöid toimetada.” – Kalev Vilgats, Pärnu Postimehe toimetaja Kuulsa Pärnu bibliofiili Olaf Esna sadadest lugudest on raamatusse valitud 120 pajatust, mis on ilmunud aastatel 2002 […]
“Paopaigad”
Tagasiminejad 17. juuni õhtu 1940 oli Viljandis suvivaikne ja aiad helendasid nagu tavaliselt, aga maailmas polnud enam vaikne. Varsti kuulutas ka raadio väikelinna ehmunud puumajade vahel Nõukogude Liidu ultimaatumist Eesti Vabariigile ja eelseisvast vägede sissemarsist. Hommikuks, kui ajalooõpetajate täienduskursustest osavõtjad rõhutuina ja vaikseina busside juurde kogunesid, et alustada õpperingsõitu Lõuna-Sakalamaale, olid võõrad väed tunginud juba […]
“Pappa Jannseni postipaunast”
Kui Johann Voldemar Jannsen 16. mail saja aasta eest oma viiekümnendaks sünnipäevaks ärkas, oli tal senisest teest mõndagi mõtelda. Särghaua karjapoisist, Vändra kirikuisanda kutsarist, kantrist ja koolmeistrist oli ajapikku saanud oma aja viljakaim ja loetavaim kirjamees. Ta oli “Eestirahwa kassoks, ei kellegille kahjoks” kirja pannud tuhandeid lehekülgi jutte ja laule, enamasti küll laenulisi, ent sealjuures […]
“Pärast Romanoveid”
Vene pagulased Pariisis belle époque’ist revolutsiooni ja sõjani Pariisi on ikka peetud erilise kultuurieluga, heade veinide ja toitude ning viimaste moodide linnaks. Samas on see olnud pelgupaik neile, kes põgenevad tagakiusamise eest, ja iseäranis palju tuli neid Pariisi enne ja pärast revolutsiooni Venemaal ning Romanovite kukutamist. Aastaid olid vene aristokraadid nautinud kõike seda, mida belle […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Pärlikee”
Autor kirjeldab mitmeid ülemaailmse kuulsuse omandanud silmapaistvaid kultuurimälestisi, nagu Prantsusmaa ja Hispaania kiviaegsed koopamaalid, Abu-Simbeli templid Alam-Nuubias, Pärsia muistse pealinna Persepolise varemed, Kartaago kaubalinn Põhja-Aafrikas, Angkori ehitusmälestised Kagu-Aasias, Veneetsia, Petrodvoretsi lossid ja iidse Novgorodi aarded. Kõigist neist jutustab autor noorele lugejale huvitavalt ja haaravalt. Seejuures on autor seadnud esikohale kultuurimälestiste kaitsmise idee, võitluse kultuurimälestiste säilitamiseks […]
“Pärnu kuurort 150”
Juubeliväljaanne annab sõnas ja pildis ülevaate Pärnu linna ja kuurordi ajaloost ning tänapäevast; pilk heidetakse ka lähitulevikku.
“Patsient A. Uimastid Kolmandas Reichis”
Uimastitest Kolmandas Reichis teatakse seni üsna vähe. Norman Ohler poeb toonastele kurjategijatele sõna otseses mõttes naha alla ning uurib, mis voolas nende soontes. Aarjalasele kohasest puhtusest jääb asi kaugele, pigem võib öelda, et tegemist oli keemiliselt sakslastega – ja see keemia oli üsna toksiline. Kus ideoloogiast enam ei piisanud, aidati ohjeldamatute farmakoloogiliste vahenditega kaasa, samal […]
“Paul I. Tsaar, keda ei armastatud”
Peeter III ja Katariina Suure arvatav poeg Paul I (1754-1801) tunneb oma lühida ja hädise valitsusaja jooksul vastupandamatut vajadust olla ebameeldiv, nii nagu teised tunnevad vajadust meeldida. Kutsutud Venemaad valitsema, jagub tal üksnes põlgust venelaste, nende keele ja traditsioonide vastu, kuulutades samal ajal kõikidele oma piiramatut imetlust Preisi distsipliini ja kommete vastu. Lapsest saadik võimukale […]
“Peakorter – Soome õukond”
Viimase aastasaja ehk väljapaistvaima Soome kirjaniku akadeemik Paavo Haavikko väga mitmekülgse loomingu seas on ka mõned kõmu tekitanud ajalooraamatud. „Peakorter – Soome õukond“ toob lugejani Haavikkole omaselt terava ja teravmeelse tõlgenduse Soome valikutest Teises maailmasõjas, sõjasündmustest ning suhetest Saksamaa, Nõukogude Liidu ja lääneriikidega. Kõike seda vaadeldakse läbi ülemjuhataja marssal Gustaf Mannerheimi ja tema Mikkelis asunud […]
“Peaministri nõuniku päevik. Aprill 1990 – jaanuar 1992”
Vladimir Juškin oli Eesti iseseisvuse taastamise kõige dramaatilisemal perioodil kakskümmend kaks kuud peaminister Edgar Savisaare nõunik. Märkmed, mida autor tegi sel ajal peaaegu iga päev, loovad pildi toonasest sisepoliitiliselt võitlusest ja räägivad valitsuse välispoliitilistest pingutustest, mis tõid Eesti iseseisvumise päeva aina lähemale. Raamatule on lisatud DVD, millel on PDF-vormingus üle neljasaja valitsuse ametliku ja sisemiseks […]
“Peaministrid. Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu”
Indrek Toome Edgar Savisaar Tiit Vähi Mart Laar Andres Tarand Mart Siimann Siim Kallas Juhan Parts DVD kaasas ei ole
“Peatükke kunstiajaloost”
Käesolev väljaanne annab ülevaate kunsti- ja arhitektuuriajaloost. Selle eesmärgiks on avardada ning süvendada noorte kunstialaseid teadmisi ja kunstimõistmist. Kunsti arenguprotsessi jälgimisel on silmas peetud selles sõltuvust ühiskondlik-poliitilistest teguritest ning varasemast kunstipärandist. Suures osas on ajalooliste kunstiepohhide vaatluse aluseks ajastu kunstipilti kujundanud kunstiteoste ja arhitektuuriobjektide analüüs, millest visuaalse ettekujutuse annavad lisastud joonised ja reproduktsioonid. Raamatu lõpus […]
“Peeter Suur. Inimene ja ajalugu”
Inglise ajaloolase, Peeter Suure aegse Venemaa ühe parima asjatundja Lindsey Hughes´i värske biograafia Peeter Suurest on õnnestunud teejuhte selle kuulsusrikka tsaari maailma, kes valitses Venemaad aastail 1682-1725. Londoni ülikooli Vene ajaloo professor Hughes esitab meile Peeter Suure elu mitme ootamatu kandi pealt, hindab ümber mitmeid varasemaid arusaame ja tutvustab Peetri pärandi saatust uuematel aegadel. Põhjalikul […]
“Peipsi piiril, Alatskivil”
Raamat tutvustab Kodavere kihelkonna Alatskivi kirikupiirkonna inimeste ja Peipsiääre elanikkonna eluolu ning tuntud isikuid, kes siinkandis sündinud. Kordusväljaandesse on lisatud uut teabe- ja fotomaterjali. Looduskaitse teemat täiendab Maris Paju koostatud ülevaade Emajõe Suursoost, vanausulistest aitab paremini aru saada lühikokkuvõte ristiusust, mõisnike aega illustreerivad jänesejahtide kirjeldused. Huvi pakub professor Juhan Maiste romantilise sisuga kirjutis, mis inspireeritud […]
“Perekonnaloo uurija käsiraamat”
Oma perekonnaloo tundmine on võtmeks, mis aitab mõista kogu rahva ajalugu ja kultuuri. Meie esivanemate lood, põnevad ja õpetlikud, on paraku peidetud kümnete erinevate arhiivide sadadesse toimikutesse. Nende ülesleidmine on tõeline kunst. Aga just seda kunsti Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must meiel käesolevas raamatus õpetabki. Mingisse ikka jõudes hakkavad inimesed eelistama uuematele fotodele neid, […]
“Pidustused keskaegse Liivimaa linnades”
Raamatus käsitletakse keskaegse Liivimaa suuremat linnade – Tallinna, Tartu ja Riia – peokultuuri, keskendudes eelkõige rae, Suurgildi ja Mustpeade Vennaskonna jootudele. Tähelepanu keskmes on aasta tähtsamad pidustused (jõulu- ja vastlajoodud, papagoilaksmine ja maikrahvipidu), ent lisaks vaadeldakse ka teisi kalendaarseid tähtpäevi ning ordumeistrite külaskäikudega seonduvaid rituaale. Lähemalt peatutakse pidustuste põhielementidel, nagu toit ja jook ning mitmesugused […]
