“Nõukogude Eesti”
Teos on koostatud “Eesti Nõukogude Entsüklopeedia” teaduslikes toimetustes peamiselt ENE-s ilmunu alusel. Autorid on artiklid ümber töötanud ja uuendanud, lisatud on uusi faktie ja arvandmeid. (Paberkaaned puuduvad)
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Nulltund”
Kas Te teate, milles seisneb selle raamatu fenomen? Putini Venemaa presidendiks valimise kampaania aegu avaldatud romaan sai vene poliitilise maastiku kujundajate hulgas 2000. aasta kõige loetavamaks raamatuks. Huumoririkka paroodia ja julma ettekuulutuse segu kindlustasid Mihhail Velleri uuele terava süžeega romaanile järjekordse pääsu bestsellerite hulka. Esimese aasta jooksul avaldati “Nulltund” kaheksas trükis üldtiraažiga 150 000 eksemplari […]
“Nürnbergi epiloog”
Nürnbergi kohtuotsus on Damoklese mõõk, mis jääb alatiseks rippuma nende pea kohale, kes taas püüavad häirida rahvaste rahu ja tõugata inimkonda uude sõtta. Kui kohtuotsus oli välja kuulutatud ja kõik inimesed kohtusaalist lahkunud, pildistas üks prantsuse ajakirjanik tühja süüpinki. Järgmisel päeval tuli ta minu juurde ja kinkis mulle selle foto. Me mõlemad vaatasime seda. See […]
“Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud Kirjutised Oberpahleni komtuur- ja piirkonna ning lossiümbruse vanemast ajaloost. Saja-aastatagused meenutuslood Oberpahleni tööstuslikust õitseajast 1750-1792 Ajalooline ettekanne, mille pidas 8. detsembril 1891 F. Amelung. Dorpat. C. Mattieseni trükikoda ja kirjastus 1892.
“Õhtumaa mõtte loojad”
Peame õppima tundma minevikku selleks, et mõista olevikku. Inimesed, kes ei tea midagi ajaloost, on nagu inimesed ilma mäluta. Paljudest ühiskonnas praegu käibivatest uskumustest on võimalik õigesti aru saada alles siis, kui mõistame, kuidas nad on tekkinud. Ajaloo tundmine aitab meil mõista paremini nii iseennast kui ka neid, kellega me ei pruugi nõustuda. Samuti peame […]
“Õhtusöök Beaucaire´is”
Tõlkinud ja kommenteerinud Rein Helme. Selle pamfleti – ja kuidas teisiti peakski seda oopust nimetama – kirjutamise ajal 1793. aasta suvel valitsesid Prantsusmaad kurikuulsad jakobiinid. 1789. aastal seisuste esindajatekoja ehk generaalstaaride kokkukutsumisega alanud revolutsioon oli jõudnud kulminatsiooni. Seaduseandjad kaotasid igandlikud feodaalkohustused ning lõid selle kaudu uut tüüpi vaba majandusturu. Liberte, Egalite, Fraternite – vabadus, võrdsus, […]
“Õhusõidu ajalugu Ikarosest tänapäevani”
End ümbritsevas keskkonnas maksma panna suutes hakkas inimene maismaal liikumiseks kasutama mitmesuguseid rakendeid, jõgedel, järvedel ja meredel sõitmiseks aga paate ja laevu. Need tehnilised saavutused ajendasid teda ka õhuvalda hõlvama. Pidi ju linnu vaba lend – ületamatu looduslik eeskuju – oma arenguteel edasirühkivale inimkonnale mõjuma väljakutsena, millele ei saanud vastust võlgu jääda. … 181 fotot.
“Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 10 Kolonel Ants Matsalo (1895–1945) saatus oli Eesti ohvitseri jaoks üpris tavapärane. Ta pärines paljulapselisest Mulgimaa põlistalust, sai üldhariduse Viljandi linnakoolis, mobiliseeriti ilmasõtta, läbis ohvitserikoolituse ja saadeti rindele, tegi kaasa Vabadussõja, pälvides Vabadusristi ja autasutalu, omandas sõjaväelise kõrghariduse, tõusis nii auastmes kui ka ametiredelil, arvati 1940. aastal vastutahtsi Punaarmeesse, arreteeriti […]
“Ohvitserina Vene armees. Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909)”
Publikatsiooni “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost” järjekordses köites avaldatakse Vene armees polkovnikuks tõusnud Jaak Rosenbaumi (1871-1925) kirjad vennale aastast 1892-1904, 1906 ja 1909. Tegemist on küllaltki unikaalse allikmaterjaliga, mis annab emotsionaalse pildi sellest, kuidas kitsastest sotsiaalsetest oludest pärit noorukist sai elukutseline sõjaväelane – edukas kaadriohvitser tsaariarmees. J. Rosenbaumi valikus sõjaväelise karjääri kasuks polnud midagi ernadlikku. […]
“Õiguse ja vabaduse vahimehed. Heinrich Marga ja Enn Sarve kirjavahetus 1994-2003”
Lugejale avanev kirjavahetus ilmestab kahte kõrges eas rahvuslast, kes on taastatud Eesti Vabariigi tunnistajad ning kellest üks on oma seadusliku rolli EV järjepidevuse kandjana jõudnud väärikalt üle anda esimesele pärast okupatsiooni valitud õiguspärasele parlamendile. Kuid kumbagi paneb muretsema teadmine, et okupatsioonipärandile ning selle valedele pole ka pärast 1991. aastat suudetud lõppu teha. Nad tunnetavad oma […]
“Okultism, nõiakunst ja maagia. Illustreeritud ajalugu”
Kogu inimkonna ajalugu läbivaks jooneks on usk maagiasse. Ka meie järjest ratsionaalsema ja teaduspõhisemas maailmas on idee, et okultsed või salajased teadmised võivad anda ligipääsu teisele, varjatud reaalsusele, palju tugevam ja levinum kui kunagi varem. “Okultism, nõiakunst ja maagia” on värvikas ja paeluv müstiliste, mõistatuslike ja teispoolsusega seotud uskumuste ajalugu, alustades süngest kiviaegsest koopast leitud […]
“Olin välisministriks Talvesõja ajal”
“Olin välisminister Talvesõja ajal”. Soome välispoliitika riigi iseseisvuse algaegadel oli kobav, enne kui see leidis endale õige tee. Algul oli Saksa poole suundumine tugevaim. Esimese Maailmasõja lõppedes Saksamaa kaotusega pöörati suundumine läände. Ei kestnud siiski kaua, kui erapooletu hoiak märgati olevat väikeriigile kindlaimaks välispoliitikaks. Seda mõjutas enne kõike vajadus hoiduda konfliktide tekkimisest idanaabri Nõukogude Liiduga. […]
“Olla väärikas juht, kui isamaa vajab. Eesti reservohvitserkond 1900-2007”
Kes on reserohvitser? Mis inimene ta niisugune on? Ohvitser on oma ametilt eelkõige juht ja koolitaja. Seetõttu on reservohvitserideks koolitatavad keskmiselt kõrgema haridustaseme ning sotsiaalse tundlikkusega. Need on mehed ja naised, kellele on tähtis oma riigi ning rahva julgeolek praegu ja tulevikus. Need on inimesed, kes mõistavad kahte nii erinevat maailma – tsiviilset ja militaarset […]
“Olla! 50 mälestust ja mälestuste mälestust”
13. veebruaril 1966 avanes eesriie Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee saalis Salme tänaval. Publiku ette jõudis vähetuntud nõukogude autorilt pärinev, aga tabava pealkirjaga probleemnäidend “Otsustage meie üle, inimesed!”, millega värskelt asutatud Noorsooteater andis oma ametliku avaetenduse. Käesoleva raamatu autor oli siis kaheaastane ning tema esimesed teatrielamused seisid toona alles ees, kuid sellegipoolest on Pille-Riin Purje vaieldamatult […]
“Operatsioon Narva”
“Meie koduse Läänemere ruumi pingestatud õhkkonnas toimubki Harry Winteri (pseudonüüm) romaani tegevus. Fiktiivne küll, aga täiesti võimalik. Osa professionaalsete agentide tegevusest seisneb teatavasti üksteisele “ämbrite” etteseadmises. Venelasi peetakse ju “maskirovka” maailmameistriteks. Tublid on nad siingi, See, nagu ka kõiksugu relvaärid, Rootsi valitsus, pagulaseestlased, meie ja lätlaste (tegelikult ju leedulaste) paralleelsed pullapäätamised, Tallinna, Riia ja Kaliningradi […]
“Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal”
Linnaarhiivi toimetised nr 17 Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. See raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Pikaajalise Tallinna Linnaarhiivis ja mitmel pool mujal läbi viidud uurimistöö tulemusena kokku kogutud mosaiigikildudest rekonstrueerib autor Saksa ordu sise-elu orduvendade arvust kuni nende mõttemaailmani, ordulinnuste hierarhiast ordu majanduse toimimise põhijoonteni. Jutuks tulevad […]
“Õukonnaelu Smaragdlinnas”
Iraagi roheline tsoon seestpoolt. Roheline tsoon, Bagdad, 2003: müüriga ümbritsetud, ujumisbasseinide ja luksuslike mugavustega kompleksis alustavad Paul Bremer ja koalitsiooni ajutine valitsus (CPA) uue, demokraatliku Iraagi kujundamist. Personaliks idealistlikud abid, kes olid valitud oma kohale peamiselt tänu vaadetele sellistes küsimustes nagu abort ja surmanuhtlus, veetis CPA okupatsiooni esimese, otsustava aasta, püüeldes eesmärkide poole, millel oli […]
“Päevast päeva”
See on eestlaste kultuurielu ja ühiskondlikku tegevust päevaraamatu kujul jälgiv teos, oma laadilt vaheldusrikas, paljudesse sektoritesse ulatuv, mitmeid ajanähtusi haarav. Aga selles ei puudu ka eaka, seejuures väga vitaalse ning liikuva autori enese hingeeluliste küsimuste tõstatamine – samade probleemide ja mõtete käsitlemine, mis iga inimest varem või hiljem paratamatult puudutab. – Elu on huvitav ning […]
“Pagulaskodud kasvatusmuresid”
Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline […]
