“Neljas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi lendude lood 1982-2012”
Hea lugeja! Hoiad käes meie kooli Neljandat Pääsukest, mille kaante vahele on kogutud Tartu 15. Keskkooli /Tartu Descartes´i Lütseumi vilistlaste mälestused. 30 aastat on piisavalt pikk aeg, et jäädvustada seda, mis on olnud, nii iseendale kui teistele, enne kui mälu tuhmub. Vilistlaste endi talletatud lood on kahtlemata väärtuslikumad ja intiimsemad ametlikust koolikroonikast. Meid teeb rõõmsaks, […]
“Nero. Keiser ja jumal, kunstnik ja narr”
Rooma kõikvõimas maailmariik keiser Nero ajal esimese sajandi keskpaiku. Rooma linna suur põlemine, kristlaste tagakiusamine, Peetruse ja Pauluse hukkamine, aga ka kolmas kord impeeriumi ajaloos, mil sõda suleti Januse templi uste taha. Kes oli keiser Nero (37-68 p.Kr.)? Verejanuline türann ja ematapja või lapsemeelne kunstnik, riivatu maniakk või andunud kunstigeenius? Antiikse Rooma pulseeriva elu, orgiate, […]
“Nii see oli … “
Kroonika ühest unustuseliiva maetud ajastust. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase meenutused noorusaastatest Tartus, õpingutest Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja tööst Eesti Vabariigi Riiklikus Propaganda Talituses heidavad valgust peamiselt 1930-ndate aastate kultuuri-, seltskonna- ja poliitilisele elule, tutvustades lugejale mitmeidki üsna vähetuntud seiku, sealhulgas murrangulise 1940. aasta sündmustest. Raamat on illustreeritud kaasaegsest ajakirjandusest nopitud joonistuste ja šaržidega.
“Nii see olla võis…”
Põhjaranniku külaelust läbi aegade On päris täpselt teadmata, millal Põhjaranniku Lahemaa rannakülad Viinistu, Kasispea, Vihasoo, Tammispea, Eru jt. asutati. Kohanimedena on mõnda neist mainitud küll juba üsna varakult, 13. saj. ürikutes, aga täpsemat teavet pole. Paljud ürikud on asjatundjad tunnistanud võltsinguiks, võimalik, et paljud on isegi tagantjärele koostatud. Kuulusid ju maad mitmetele kuningatele ning asusid […]
“Nikolai von Glehn: mees, kes rajas Nõmme”
Nõmme Heakorra Selts kuulutas 2008. aastal välja ausamba konkursi seltsi asutajaliikme ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni mälestuse jäädvustamiseks. Konkursi võitsid skulptor Aivar Simson ja arhitekt Kalev Lepik. Alates Nõmmele linnaõiguse andmise 85. aastapäevast seisab Mustamäe veerul pronksist mees, kel käed ja süda avatud Nõmmele ning rinnal kiri “Seie saagu lenn!” Glehni kuju vaatab […]
“Nikolai von Sivers ja Soosaare”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 2 Kirjutised Soosaare mõisa omaniku Nikolai von Siversi tegevusest soode parandamisel 20. sajandi algul Eessõna Jätkame endisaegsete tekstide taasavaldamist. Johannes Hoppe kirjeldab maastikku teel Põltsamaalt Soosarde 20. sajandi algul, Nikolai von Sivers annab aru oma tegevusest ja edusammudest Soosaare mõisa soode ümberkujundamisel. Imestamisväärne on selle mehe töötahe, visadus ja teaduslik täpsus […]
“Nobeli kirjandusauhind”
Sari: Nobeli laureaat Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhinnad. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele?Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele […]
“Nõidus. Kolmteist ajaloolist kohtuprotsessi”
Kaasahaarav ja värvikas ülevaade Euroopa, Aafrika ja Ameerika nõiaprotsessidest, mille ajendiks olnud suhtumine kõigesse seletamatusse kujundab maailma palet veel tänapäevalgi. „Nõidus” viib lugeja põnevale teekonnale läbi sajandite. Osa käsitletud kohtuprotsessidest teavad paljud, näiteks Salemi nõidade omi, osa on vähem tuntud, näiteks Norras Vardø saarel peetud protsess, kus üht saami naist süüdistati mõrvas, Prantsusmaal toimunud protsess, […]
“Nõmme kaitseliit”
Nõmme kaitseliidu ajalugu on tihedalt seotud Eesti ajalooga. Asustatud omakaitseorganisatsioonina juba 1917. a, enne Eesti Vabariigi loomist, tuli üle elada põrandaalune periood bolševistliku võimu ajal, osaleda Eesti Vabariigi sünni juures ning uuesti minna põranda alla Saksa okupatsiooni ajal. Ning uuesti sündida, nagu vabariikki, 1918. aasta novembris, pärast okupatsiooni langemist. Nüüd juba ühe osana Kaitseliidu organisatsioonist. […]
“Noorusmaa”
August Annist oli tuntud kui kirglik kõnemees-ideoloog Eesti omariikluse ajajärgust. Ta kutsus noorust üles ehitama arukat ja mõistlikku rahvuslikku ühiskonda koostöös sama mõistliku naabrusega. Tema elutööks on monograafilised uurimused “Kalevalast” ja “Kalevipojast”. Käesolev raamat hõlmab 26 kirjutist, mis on jagatud kahte teemarühma. Esimene, “Lähtekohti”, sisaldab programmilisi ilmavaatelisi väitlusi ja runolaule, rahvaluule, rahvausundi ning “Kalevala” põhjapanevaid […]
“Normandia 1944”
D-päeval ehk 6. juunil 1944. aastal leidis aset ajaloo suurim dessantoperatsioon. Lõuna-Inglismaa sadamatest väljus terve armaada transport- ja dessantlaevu, et viia liitlased taas Euroopa mandriossa. Stephen Badsey annab täpse ülevaate Normandia sõjakäigust alates vaenlase ägeda tule all kulgenud maabumisest kuni Caeni vallutamise, Cobra pealetungi ja sakslaste dramaatilise jälitamiseni Seine´i jõeni. See oli Lääne sõjatandri otsustava […]
“Nõuga jõu vastu”
Elu võimalikkusest revolutsioonijärgses Peterburis. Käesolev mälestusraamat annab värvika pildi elust Petrogradis pärast bolševistlikku riigipööret Venemaal 1917. aastal. Autor, kes töötas Tšiili ühendatud salpeetritöösturite delegatsiooni direktori abina ja kellele allus enne natsionaliseermist pürotehnikalaboratoorium ja muid tööstusi, oli laia tutvusringkonnaga, osav ja võimekas organisaator, tänu millele suutis aidata paljusid hätta sattunud inimesi. Teosest õhkub vaatamata süngele ajastule […]
“Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused”
Nõuka-ajast rääkimine ei ole selle taganutmine ega idealiseerimine. See oli meie lapsepõlv, õpiaeg, töö- ja pereelu algus. Iseküsimus, kuidas see aeg meid mõjutas, meisse ladestus. Igal inimesel on oma ajaga emotsionaalne side ja ainukordsed mälestused, mille liitmisel võib tekkida huvitav üldistus. See raamat ongi pooldokumentaalne katse kollektiivse mälu abil korrastada ja sõeluda nõuka-aega. Et see […]
“Nõukogude Eesti”
Teos on koostatud “Eesti Nõukogude Entsüklopeedia” teaduslikes toimetustes peamiselt ENE-s ilmunu alusel. Autorid on artiklid ümber töötanud ja uuendanud, lisatud on uusi faktie ja arvandmeid. (Paberkaaned puuduvad)
“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Nulltund”
Kas Te teate, milles seisneb selle raamatu fenomen? Putini Venemaa presidendiks valimise kampaania aegu avaldatud romaan sai vene poliitilise maastiku kujundajate hulgas 2000. aasta kõige loetavamaks raamatuks. Huumoririkka paroodia ja julma ettekuulutuse segu kindlustasid Mihhail Velleri uuele terava süžeega romaanile järjekordse pääsu bestsellerite hulka. Esimese aasta jooksul avaldati “Nulltund” kaheksas trükis üldtiraažiga 150 000 eksemplari […]
“Nürnbergi epiloog”
Nürnbergi kohtuotsus on Damoklese mõõk, mis jääb alatiseks rippuma nende pea kohale, kes taas püüavad häirida rahvaste rahu ja tõugata inimkonda uude sõtta. Kui kohtuotsus oli välja kuulutatud ja kõik inimesed kohtusaalist lahkunud, pildistas üks prantsuse ajakirjanik tühja süüpinki. Järgmisel päeval tuli ta minu juurde ja kinkis mulle selle foto. Me mõlemad vaatasime seda. See […]
“Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud Kirjutised Oberpahleni komtuur- ja piirkonna ning lossiümbruse vanemast ajaloost. Saja-aastatagused meenutuslood Oberpahleni tööstuslikust õitseajast 1750-1792 Ajalooline ettekanne, mille pidas 8. detsembril 1891 F. Amelung. Dorpat. C. Mattieseni trükikoda ja kirjastus 1892.
“Õhtumaa mõtte loojad”
Peame õppima tundma minevikku selleks, et mõista olevikku. Inimesed, kes ei tea midagi ajaloost, on nagu inimesed ilma mäluta. Paljudest ühiskonnas praegu käibivatest uskumustest on võimalik õigesti aru saada alles siis, kui mõistame, kuidas nad on tekkinud. Ajaloo tundmine aitab meil mõista paremini nii iseennast kui ka neid, kellega me ei pruugi nõustuda. Samuti peame […]
“Õhtusöök Beaucaire´is”
Tõlkinud ja kommenteerinud Rein Helme. Selle pamfleti – ja kuidas teisiti peakski seda oopust nimetama – kirjutamise ajal 1793. aasta suvel valitsesid Prantsusmaad kurikuulsad jakobiinid. 1789. aastal seisuste esindajatekoja ehk generaalstaaride kokkukutsumisega alanud revolutsioon oli jõudnud kulminatsiooni. Seaduseandjad kaotasid igandlikud feodaalkohustused ning lõid selle kaudu uut tüüpi vaba majandusturu. Liberte, Egalite, Fraternite – vabadus, võrdsus, […]
