“Nähtamatud valitsejad”
… 1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna “sõbraliku” riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi – terroristid ja ühe Hispaania-“sõbraliku” lääneriigi töötajad! Lääne eritalituste endise agendi raamat […]
“Naised, kellest ma öösiti mõtlen”
Mida võiks 40. eluaastates lastetu naine oma eluga peale hakata? Istuda lennukisse ja rännata ajalooliste naiste – kartmatute maadeuurijate, andekate kirjanike ja kirglike kunstnike radadel. Soomlanna Mia Kankimäki, kelle raamat „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma” (e.k 2018) rääkis tema elumuutvast matkast tuhande aasta taguse Jaapani õuedaami Sei Shōnagoni jälgedes, laseb end nüüd sütitada teistel […]
“Naissõdalaste jälgedes”
Hobustel kappavad nõtked amatsoonid on saatnud meid varjuna juba aastatuhandeid. Väidetavasti on nad sündinud antiikautorite fantaasiat. Inglise teleprodutsent ja kirjanik Lyn Webster Wilde selle seletusega ei rahuldu. Ta asub otsima naissõdalaste jälgi ning külastab peale tuntud raamatukogude ja muuseumide ka paiku, millega seostub kõige rohkem amatsoonilugusid. Liikudes koos autoriga tagasi üha kaugemasse minevikku, heidame pilgu […]
“Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni”
Küsimus, kust ja kuivõrd leiab Liivi- ja Eestimaa talupoeg hätta sattumise korral abi, on senise kirjasõnas kõige enam arutluse all olnud kaasaegsete endi poolt 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimesel poolel, mil talupoegade majanduslik olukord leidis agraarreformide üle peetavates diskussioonides palju tähelepanu. 20. sajandil alguse saanud teaduslikus ajalookirjutuses on seevastu eesti ja läti talupoegade […]
“Näota mees”
Vladimir Putini uskumatu võimuletõus. Kujutlege, et teil on riik, kuid pole kedagi, kes seda juhiks. Sellisest kimbatusest leidsid Boriss Jeltsin ja tema lähikondlased end 1999. aastal. Seadus ei lubanud Jeltsinil kolmandat korda presidendiks kandideerida, ta polnud ka küllalt hea tervise juures, et seda üritada. Siin tuli mängu Vladimir Putin. Putin oli mees ilma mineviku, ideoloogia […]
“Napoleon III. Prantsusmaa viimane keiser”
Napoleon III, kes ei vabanenud kunagi seikleja ning vandenõulase harjumustest, oli valitsejana harukordselt keerukas isiksus. Ta oli ühtlasi unistaja ning realist, naiivne ja salakaval. Suurte poliitiliste plaanidega ruttas ta oma ajast kaugele ette, aga jättis seetõttu märkamata vägagi reaalsed ohud, mis ennekõike välispoliitika vallas Prantsusmaad ähvardasid. See talle hukatuseks saigi, kui septembris 1862 tekkis Bismarcki […]
“Napoleoni marssalid”
“Terror belli, decus pacis” Prantsusmaa marssal (Marechal de France) on sõjaväeline aunimetus, mida antakse selle maa kindralitele silmapaistvate saavutuste eest. Tiitel kaotati Prantsuse revolutsiooni päevil (1793), kuid taastati üksteist aastat hiljem (1804) Napoleon I poolt, kes kuulutas end samal aastal prantslaste keisriks. Napoleoni marssaleid oli kokku 26. Esimesed said oma marssalisaua kätte 1804. aastal, viimane […]
“Narva lahingust Narva streigini”
Ülevaate koostamisel Eesti NSV ajaloo kohta alates Põhjasõjast ning Eesti ala ühendamisest Venemaaga ning lõpetades Eesti ala jõudmisega imperialismi staadiumi möödunud sajandi lõpul on laialdaselt kasutatud Nõukogude Eesti ajaloolaste uurimusi. Kriitiliste märkuste ning heade nõuannete eest käsikirja viimistlemisel olgu siinkohal tänatud ajaloodoktorid Karl Siilivask, Ea Jansen ja Sulev Vahtre, pedagoogikadoktor Lembit Andresen, ajalookandidaadid Atrur Vassar, […]
“Narva muuseum. Toimetised 22. 2021. Vabadussõja lõpp Narvas 1920”
2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli – seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis. Kogumik […]
“Nataša tants. Venemaa kultuurilugu”
nglise tunnustatud ajaloolase Orlando Figesi raamat „Nataša tants” annab paeluva ülevaate Venemaa kultuuriloost 18. sajandi algusest tänapäevani. Laiaulatuslik ning erakordseid lugusid ja tegelasi kätkev teos äratab ellu pika rea pärisorjadest kunstnikke ja aristokraate, revolutsionääre ja pagulasi, vaimulikke ja vabamõtlejaid, ning selle haare ulatub Sankt-Peterburgi 18. sajandi hiilgusest stalinistliku propagandaajastuni, rahvakunstist Aasia šamaanide maagiliste rituaalideni, Puškini […]
“Natašad. Inimkaubandus tänapäeval.”
“Nad hüüdsid meid Natašadeks. Nad ei küsinud kunagi meie päris nime. Neile olime kõik Natašad. Me olime nende seksifantaasia. Need lollpead astusid sisse ja hüüdsid, totakas irve näol: “Nataša!”, nagu oleksime vene nukud. Me pidime naeratama ja nende juurde tormama,” meenutas Marika esimest korda, kuid teda selle nimega hüüti. “Paks higine siga hakkab “tippu” jõudma […]
“NATO avanemine”
Sari: Mõte ja mõõk Kuidas allianss end uue ajastu jaoks ümber korraldas “NATO laienemise asemel on olemas palju ilusam ja sisuseletavam mõiste avanemine, ühiste väärtuste ja põhimõtete ruumi avanemine.” – Eesti president Lennart Meri Brüsselis Põhja-Atlandi Nõukogus 27. märtsil 1996 “Võimas lugemine. NATO laienemine Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Poola liitmisega oli Clintoni administratsiooni kõige julgem […]
“Natsid ja okultism. Kolmanda Reich´i valla päästetud tumedad jõud”
Paul Rolandi raamat pakub ülevaadet ja analüüsi, kas ja kuivõrd vastab tõele natside seotus maagia ja kurjuse jõududega. Kelle loodud ja milline oli see maailmavaateline alus, millele rajas Hitler ja tema lähikond oma aaria härrasrassi teooria? Edutu kunstniku teest väikesest kapralist kogu saksa rahva füüreriks – mis selle kohta kirjutatust on väljamõeldis, mis Hitleri enda […]
“Natsid ja vandenõuteooriad”
Kolmas Riik ja paranoilised kujutelmad Käsitus, et juhusel ei ole ajaloos kohta, et kõik toimuv on kurja plaanivate inimrühmade salasepitsuste tagajärg, on sama vana nagu ajalugu ise. Ent 21. sajandil levivad vandenõuteooriad üha laiemalt, ammutades jõudu internetist ja suhtlusmeediast ning saades kannustust „tõejärgse ajastu alternatiivsetest faktidest“. Selles raamatus uuritakse põhjalikult viit väidetavat vandenõu, mida nii […]
“Natside kuld ja hästi hoitud saladus”
Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. „Natside kuld […]
“Natsionalism – moodas rahvuste maailma religioon”
Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud… Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, šokeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid […]
“Neetud asjad”
Selleks et neetud asjade vastu huvi tunda, ei pea nendesse uskuma. Sest neetud asjade kohta on olemas ka teine, vähem üleloomulik määratlus, nimelt on neetud asi ese, mis kogub endaga seotud lugusid, täpsemalt õnnetult lõppevaid lugusid. Neetud asjad on lihtsalt esemed, mis on sattunud tummaks tunnistajaks rohkematele kurbloolistele sündmustele kui muud esemed. Siis saavad neist […]
“Neli kooli”
Arno Niitme mälestusteraamat Neli kooli on järg tema 1983. aastal USA-s ilmunud meenutustele Noorus ja kooliaastad Treffoonias. Autor jutustab oma õpingutest Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis, sõjaväeteenistusest Kuperjanovi Partisanide Pataljonis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning õpetaja- ja direktoriametist Tapa Ühisgümnaasiumis ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Mälestused hõlmavad ajavahemikku 1928-1944. Mälestusteraamat Neli kooli annab ajastu üldkirjelduse […]
“Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes”
Eesti Mälu Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik Artur Adson sündis 3. veebruaril 1889 Tartus majateenija pojana ja kasvas Võrumaal sugulaste juures. Adson õppis Tartus vaselastekoolis. Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis, tegi 1920. aastate keskel eksternina gümnaasiumieksamid ja õppis lõhemat aega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutööministeeriumis ja haridusministeeriumis, […]
“Neljas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi lendude lood 1982-2012”
Hea lugeja! Hoiad käes meie kooli Neljandat Pääsukest, mille kaante vahele on kogutud Tartu 15. Keskkooli /Tartu Descartes´i Lütseumi vilistlaste mälestused. 30 aastat on piisavalt pikk aeg, et jäädvustada seda, mis on olnud, nii iseendale kui teistele, enne kui mälu tuhmub. Vilistlaste endi talletatud lood on kahtlemata väärtuslikumad ja intiimsemad ametlikust koolikroonikast. Meid teeb rõõmsaks, […]
