“Muinasaja loojang Eestis”
Raamatus käsitletakse algallikate põhjal eestlaste võitlust saksa ja skandinaavia feodaalsete vallutajate vastu 13. sajandi alguskümnenditel. Lisaks Läti Henriku kroonikale, mille kriitikas on esile toodud uudseid momente, on kasutatud seni vähetuntud allikaid ja käsikirjalisi uurimusi. Vallutussõda on vaadeldud laial rahvusvahelisel foonil.
“Muinasaja seadusekogumike antoloogia”
Muistse Lähis-Ida, Väike-Aasia ja klassikalise maailma «eelklassikaliste» seadusekogude tõlkevalimik valmis aastail 1997-2000 nelja inimese ühistööna. Antoloogia sisaldab seadusekogumike terviklikke tõlkeid vana-Sumerist, Babülooniast, Assüüriast, Anatooliast, Kreekast ja Roomast. Kuulsamatest kogudest sisaldab raamat Hammurapi, Gortyni ja Rooma 12 tahvli seaduste tõlkeid. Kõik tekstid on tõlgitud originaalkeeltest.
“Muistne Ameerika. Suured tsivilisatsioonid”
“Muistne Ameerika” on ülevaade Meso-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vanadest tsivilisatsioonidest. Sageli arvatakse üleolevalt, nagu oleks arenenud ühiskond ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Meso-Ameerika ehk Kesk-Ameerika osas tutvustatakse peamiselt olmeeke, sapoteeke, maiasid, asteeke ja Teotihuacani kultuuri. Lõuna-Ameerikast on põhjalikumalt juttu […]
“Muistsed asulad ja linnused I”
Arheoloogiline kogumik. I osa Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Eesti ja vene keeles. Sisukord: Toimetuselt. От редакции. S. Tarakanova (Moskva), O. Saadre, Tallinnas 1952.-1953. aastal teostatud arheoloogiliste kaevamiste tulemusi. С.А. Тараканова (Москва), О.В. Саадре, Результаты археологических раскопок 1952-1953 годов в Таллине. H. Moora, Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s. Х.А. Моора, О результатах исследования […]
“Muistsed kalmed ja aarded. Aheloogiline kogumik II”
Toimetanud H. Moora Käesolev kogumik sisaldab rea lühiuurimusi, milledes avaldatakse ja analüüsitakse arheoloogilisi materjale ümmarguselt tuhandeaastasest ajavahemikust, 3. kuni 13. sajandini. Selle aja kestel toimus Eesti maa-ala elanikkonnal sugukonna- ja hõimukorra lagunemine ja teistsuguse ühiskonnakorra, nimelt feodaalsuhete algmete tärkamine. Avaldatavad artiklid aitavad lähemalt valgustada selle protsessi üksikuid etappe. …
“Muistsed laevad, iidsed paadid”
Eesti meresõidu ja veeliikluse ajalugu on pikk. Kui pikk? Kas oleme maa- või mererahvas? Kas ja millal oli meie viikingiaeg? Kas Sigtuna hävingus oli eestlaste käsi mängus? Milline nägi välja meie muinaslaev ja kus asusid eestlaste muinassadamad? Kas on neid leitud? Kui palju küsimusi! Ent kroonikad on napisõnalised. Kas on üldse võimalik vastata ja kes […]
“Muistseid lahingupaiku otsimas”
800 aastat Eesti muistsest vabadusvõitlusest. Uurimislood Raamat on sündinud mitmeaastase huvitegeuse tulemusena. See on lühike lugude ja hüpoteeside kogu, mis on kujunenud peaasjalikult ajaloo- ja kirjandusallikate, ajaloosündmuste kronoloogiate ning mitmesuguse kartograafilise materjali analüüsi alusel. Lugude kirjutamisel ei ole autor järginud rangeid teadusliku uurimistöö koostamise kriteeriume, kuigi autoril oli tugev uurimuslik taotlus. Ühtaegu on kogu faktimaterjali […]
“Müra, heli, hääled”
Inimkonna ajalugu läbi helide ja kuulamise. Kui tihti hoomame meid ümbritsevate helide tulva kogu selle rikkuses? Helid on kõikjal – isegi kui me neid teadlikult ei kuula. Kuidas heliseb vaikus? Mis on müra? Mis on muusika? Kust kulgeb piir nende vahel? Helide olemust ja tähendust on keeruline väljendada verbaalselt, sest helisfäärid on meis endis sügaval […]
“Murdepunkt”
Kuidas juhus ja rumalus on muutnud ajaloo käiku Paljude lahingute saatuse on otsustanud ilmastiku kapriis, kehv (või hea) luuretegevus, ootamatu kangelaslikkus või individuaalne ebakompetentsus. Teisisõnu, ennustamatu asjaolu. Sõjalise kõnepruugis nimetatakse seda ka murdepunktiks. Sõjaajaloolane Erik Durschmied käsitleb selles värvikas raamatus sündmusi Azincourtis, Tannenbergis, Waterloos, Moskva all ning paljudes teistes tuntud lahingutes. Erik Durschmied on sündinud […]
“Murdumine”
Marssal Žukovi viimane lahing Järg raamatule “Kõigi vastu” Viktor Suvorovi triloogia “Suue Aastakümne kroonika” teine raamat “Murdumine” viib aastatesse 1956-1957. Stalini surma ja Beria hukkamise järel on Nõukogude Liidus absoluutse võimu tipus kaks meest – Kommunistliku Partei juht Nikita Hruštšov ja “Võidu marssal” Gerogi Žukov. Kahekesi paiskavad nad põrmu Molotovi, Malenkovi ja Kaganovitši “parteivastase grupi”, […]
“Murdunud meeled”
Soome sõdades 1939-1945 vaimselt haavatud sõdurite lugu Relvad olid juba ammu maha pandud, ent paljudele sõjaveteranidele polnud see toonud oodatud rahu. Nii mõnigi ärkas öösiti ikka veel painajate peale. Mida olid need mehed pidanud läbi elama? Kuidas tulid nad vaimselt toime olukorraga, kus inimese taluvus oli viidud viimase piirini, ja mis juhtus nendega, kes selle […]
“Murrangulised lahingud”
Viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku. 1792 Valmy – 1803 Assaye – 1805 Trafalgar Austerlitz – 1815 Waterloo – 1847 Mexico – 1863 Gettysburg – 1870 Sedan – 1879 Isandlwana – 1881 Gök-Tepe – 1898 Omdurman San Juani Mägi – 1905 Tsushima – 1914 Esimene Marne´i lahing – 1915 Gallipoli – 1916 Brussilovi pealetung Somme […]
“Mussolini”
R.J.B. Bosworthi kapitaalne teos käsitleb Benito Mussolini (1883-1945) elu ja tegevust nii Itaalia peaministri kui ka diktaatorina. Tähelepanu pälvib aga samuti Mussolini elu enne 1922. aastat, mil temast sai peaminister, eraldi peatutakse sealjuures Esimese maailmasõja määraval tähtsusel Mussolini kujunemisele. Naiste tagaajamine, hooplemine, äärmine edevus, halastamatu julmus, ebapädevus – need on sõnad, mis kõlavad Mussolini puhul […]
“Must muld”
Holokaust sai alguse varjatud, kuid ligipääsetavas kohas – Hitleri peas – ning lähtus kinnismõttest, et juutide hävitamine taastab maailma loomuliku tasakaalu ning lubab Saksamaal saada enda valdusesse ressursid, mida sel on hädasti tarvis. Sellist maailmavaadet sai ellu viia üksnes teiste riikide ja nendes elavata juutide hävitamise teel. Oma raamatus „Must muld. Holokaust kui ajalugu ja […]
“Must muuseum”
Uus Scotland Yardi Must muuseum on hoiupaigaks mitmetele asitõenditele, millega eales on toime pandud kõige jubedamaid mõrvu. Väljapaneku eksponaadid on alati ehtsad kuriteopaigast leitud esemed, paljud neist otsustava tähtsusega, mis on viinud kurjategija vahistamisele ja süüdimõistmisele. Kirjutatuna kriminoloogia eriteadlase poolt ja varustatuna rikkalike illustratsioonidega, kusjuures paljud fotod on avaldatud esmakordselt, on see raamat unikaalseks teejuhiks. […]
“Musta koidiku kuulutajad. Soome fašistide lugu”
Kolm ajaloolasest autorit jälgivad Soome fašismi kujunemist kahe maailmasõja vahel. Nagu nende relvavennad Euroopas, püüdsid ka soomlastest fašistid juurutada ühiskonnakorraldust, mis astuks vastu kogu ühiskonda – rahvust – ohustavale allakäigule. See visioon sisaldas rahvusmeelset, „tervendavat” liikumist, mis tooks tagasi kunagi ammu justkui eksisteerinud kuldaja. See looks uue, harmoonilisema ühiskonna, purustades vastuolusid õhutavad valgustuse ja liberalismi […]
“Muusikaelu Eestis 20. sajandi algupoolel”
Sisukord. – Urve Lippus / Sissejuhatuseks. Muusikaelu muusikaloo ainena. – Geiu Rohtla / Muusikaelu Tartus 19.- 20. sajandi vahetusel ja Berliini Filharmoonikute kontserdid. – Kristel Pappel / Ooper Tallinna Saksa Teatris 20. sajandi alguses. – Ilvi Rauna / Riigi Ringhääling muusikalise keskkonna kujundajana Eestis aastail 1934-1939. Raamatu esikaane ülaservas hinnaklepsu jälg.
“Müüt ja ajalugu”
Gustav Ränk: Maailm on kõigest hoolimata tervik, kus ükski rahvas end täiesti eraldada ei saa, iseäranis praegusel tehnika-ajastul, kus vägevad ühendusvahendid trotsivad igasuguseid piire. Vaevalt ühe rahva endaisoleerimine talle mingit õnne tookski, sest see tähendaks enda väljalülitamist kultuuri üldarengust, langemist traditsionalismi ja stagnatsiooni, nagu näiteks on sündinud India ja Tiibetiga. Maailma üldarenguga sammu pidamine on […]
“Muutudes endaks jääda”
Valik meenutusi, artikleid, uurimusi Aeg muutub ja inimesed koos ajaga. Kuidas säilitada oma põhiväärtusi ja kuidas muutudes endaks jääda – see mõte läbib kogu raamatut, alates I peatüki eluloolistest meenutustest kuni väikerahvaste ja nende kultuuride ellujäämist puudutava publitsistikani lõpupeatükis. Viimast tuleb mõista omas ajas. Ometi kestavad paljud probleemid üle aegade. Jäägem eestlasteks ka eurooplastena, säilitagem […]