“Alcazari sangarid”
See raamat on jutustus Hispaania kodusõja esimestel kuudel Toledo linna südames paikneva Alcazari kindluse kaitsjatest, kes suutsid 72 päeva kangelaslikus ja ennastohverdavas võitluses kommunistidest piirajate vastu oma positsioone hoida ja abivägede tuleku ära oodata. Raamatu sündmustik toimub juulist septembrini 1936 ja põhineb osalejate ütlustel autorile, kes jõudis Toledosse veel siis, kui lahingumüra polnud vaibunud. Romaani […]
“Alguses oli Sumer”
Slovaki kirjaniku, andeka vana maailma kultuuri ja ajaloo populariseerija Vojtech Zamarovsky käesolev raamat on pühendatud sumerile, maailma vanimale tsivilisatsioonikoldele. Lugejale avaneb sumeri kultuur oma mitmekülgsuses. Rikkalikult illustreeritud raamat ilmub maailma rahvaste muinsuskultuuri tutvustavas sarjas. Huvitav lugemisvara kõigile, keda köidab ajalugu. Loe raamatu kohta ka meie blogis: Alguses oli Sumer Puuduvad paberkaaned.
“Allianss”
Lugu sellest, kuidas Roosevelt, Stalin ja Churchill võitsid ühe sõja ja alustasid järgmist. Kolm väga erinevat meest kolmest väga erinevast riigist päästsid Teises maailmasõjas maailma fašismist. Samal ajal kui nende riikide armeed kolmel mandril lahinguid pidasid, määrasid Franklin Roosevelt, Jossif Stalin ja Winston Chuchill sõjajärgse maailma kuju pingelistes ja sageli ärevust tekitanud kõnelustes, mis kestsid […]
“Alternatiive otsides”
Uurimuste ja artiklite kogumik 1987-1999. Autoril on kujunenud omamoodi arusaam sellest, et igaüks on kohustatud mitte ainult kindlustama omaenda ja järeltulijate heaolu, vaid vastavalt oma võimetele ja võimalustele tegutsema kaasinimeste, ühiskonna huvides. Mainitud ideest on kantud ka selle raamatu leheküljed. Siin ei ole tegemist mingi sügava filosoofiaga, autor lihtsalt vaatleb olukorda ühel Eesti ühiskonna toimimise […]
“Alumiiniumikuninganna”
Alles mõni aeg tagasi, 11. detsembril 1994. aastal, kui puhkes esimene “tšetšeeni sõda”, elas Tšetšeenia pealinnas Groznõis peaaegu pool miljonit inimest. Enamasti venelased. Ülejäänud olid tšetšeenid, ingušid, juudid, aserbaidžaanlased, armeenlased ja teised Kaukaasia rahvad. 1999. septembris algas teine “tšetšeeni sõda”. Vene õhujõud pommitasid Groznõid korduvalt; novembris ületasid Vene väed Tšetšeenia piiri. Sajad tuhanded inimesed põgenesid […]
“Ameerika must raamat”
Autor on Kanada ajakirjanik, kelle õde viibis 11. septembril 2001 ühes Maailma Kaubanduskeskuse tornidest ja pääses sealt imekombel. Raamatu kirjutamiseks andis tõuke USA valitsuse väited, et USA on väga kõlbeline ja kõigile ohutu riik, ning president Bushi kõned, milles ta jagas maailma headuse- ja kurjusepooluseks. Autor nimetab raamatut uurimuseks USA lähiajaloost. Ta tõestab, et USA […]
“Amenemhet I õpetus oma pojale Senusertile”
Egiptuse Keskmise riigi ajast (21. – 18. sajand eKr) pärinev ja hiljem kuulsale Heti-nimelisele kirjutajale omistatud vaarao Amenemheti õpetussõnad on Muinas-Egiptuse didaktilise kirjanduse üks tähtteoseid. Ühtlasi on tegu selle žanri ühe omanäolisema näitega, kus manitsused on pandud vandenõulaste poolt tapetud valitseja suhu. Postuumselt oma poja Senuserti poole pöördudes mõistab ta hukka mõrvarid ja sõnastab kujutelma […]
“Amforad, vrakid, vette vajunud linnad”
Allveearheoloogia alused, probleemid, kogemused ja tulemused “Minu vaatluste keskpunktis on väljakaevamised vee all, nende tulemused ja selle kaudu elustunud minevik.” – G. Lanitzki
“Apsud ja äpardused. Noppeid ajaloost”
Paabeli torni ehitamisest Bohunice aatomielektrijaamani, Ameerika avastamisest sotsialismi varinguni, “Titanicu” hukust “Starfighterini” on inimestel aina olnud lennukaid mõtteid, mida üritatakse oma parema äratundmise järgi teoks teha ja millest saama inimkonna ajaloo verstapostid. Jürgen Graupmann (1947) on suurematest väärprognoosidest ning nende mõistagi äpardunud elluviimisest omamoodi leksikoni koostanud. Usuliste, poliitiliste, sõjaliste ja majanduslike ning kunsti- ja meditsiinialaste […]
“Äraminek. Eestirootslased Teise maailmasõja ajal ja lahkumine Rootsi”
Viktor Amani (1912-2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose “En bok om Estlands svenskar” I köites. Ülevaade kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda.
“Arheoloogia alused”
Õpikus käsitletakse arheoloogia üldmõisteid, arengut ja meetodeid. Antakse ülevaade kõige olulisematest muinaskultuuridest Euroopas, eriti NSV Liidu territooriumil. Õpik on mõeldud kõrgkooli ajalooteaduskonna üliõpilastele, kuid seda saab kasutada ka teistel humanitaaraladel. (Raamatus on pühendus)
“Arheoloogiga Eestimaa teedel”
Viimaste aastate arheoloogilise uurimistöö tulemused kinnitavad, et Eesti ajalugu on ümmarguselt kümme tuhat aastat pikk. Kui igale sajandile pühendada üks lehekülg, võiks kogu selle ajaloo mahutada ühe raamatu kaante vahele, mille maht oleks sada lehekülge. Ainult viimased seitse lehekülge selles raamatus oleksid koostatud dokumentide, ürikute ja muude kirjalike allikate põhjal, ülejäänud üheksakümmend kolm lehekülge tuleks […]
“Arhiivijuht I-IV. 4 raamatut”
Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri […]
“Äri inimõigustega”
Rahvusvahelistel teemadel kirjutava ajakirjaniku V. Bolšakovi teos on pühendatud ideoloogilisele võitlusele. Selles räägitakse Nõukogude Liidu ja teiste sotsialistlike riikide vastu peetava psühholoogilise sõja ühest kõige ohtlikumast operatsioonist, mida viiakse läbi inimõiguste kaitse loosungi all.
“Armastusega Bagdadist”
Merejalaväelane, sõda ja koer nimega Laava. Kolonelleitnant Jay Kopelman, koostöös Melinda Roth´iga. Ükskõik kui hullud lood ka poleks, elus olla on ikka parem. Ma tahan teada, et ta hingab ja hüppab tolmutuustide järele ning ründab unes kujuteldavaid vaenlasi… Laava ellujäämine on peaaegu kõige suurem soov, mida oskan ette kujutada. – Jay Kopelman Iraagi linnas Fallujah´s […]
“Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo”
/—/ Villem Raami meelisajajärguks on olnud keskaeg. Seetõttu ka käesolev kogumik tegeleb Eesti keskaja arhitektuuri ja kunsti probleemidega. Kogumiku koostamisel ja väljaandmisel on osalenud paljud inimesed ning mitmed organisatsioonid ja firmad. Kõik nad avaldavad selle raamatuga sügavat tänu ja austust Villem Raamile tema 85. sünnipäeval. Sisukord: Ridala Maarja-Magdaleena kirik. Kellade paiknemisest Saare-Lääne keskaegseis kirikuis. Gotland […]
“Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi” II osa
Inimeste oskused ja teadmised sellest, kuidas üht või teist tegevust siin ilmas korraldada, arenevad pidevalt. Kõige eredam näide on siinkohal oskus anda kiiresti edasi teavet, kus pea igal aastal mingi uus võimalus meid üllatab. Täpselt sama toimub tervishoius. Märkame seda alles siis, kui arste külastame, aga seegi protsess on pidev ja minu hinnangul aina huvitavamaks […]
“Artiklid”
Koostanud Ülle Tarkiainen Rahvusarhiiv on Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja andnud kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas — eelkõige Põhjamaades — […]
“Asjade algusest. Inimese kultuuriajalugu”
Alates 1946. aastast, kui saksa autori poolt New Yorgis inglise keeles kirjutatud raamat “Asjade algusest” ilmus samaaegselt neljas maailmajaos, ja alates 1953. aastast, kui see Leipzigi ülikooli rektorina töötanud autori surma järel saksa keeles välja anti, alustas raamat võidukäiku, mis tegi sellest musterteose oma erialal. (Raamat on mahakantud raamatukogu raamat, on hariliku pliiatsiga tehtud sissekanded, […]
“Atendaadid ja lavastused. Leninist Jeltsinini.”
Niipea kui valitsuse korteež lähenes Borovitski väravatele, kostis lask… See oli klassikaline terroriakt. Midagi taolist polnud Kremlis juhtunud rohkem kui veerand sajandit, alates 6. novembrist 1942.a., kui punaarmeelane, desertöör, kes oli end peitnud Lobnoje Mestosse, tulistas rahvakomissar Mikojani autot, arvates, et sellega sõidab Stalin. Ja nüüd siis uus, peaaegu samasugune juhtum. Seekord oli laskja kindel, […]
