“Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes. 1561–1632”
1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le ja Rootsi kroonile truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada Vene-Liivimaa sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, […]
“Merelahing”
Sisukord: Salamise lahing. Lahingud laevaliinide ja liinilaevade vahel. Käsirelvadega kahuritele vastu. Hankoniemi lahing. Trafalgari lahing. Lissa lahing. Jälle taraan. Tsushima katastroof. Üksiklasud kogupaukude vastu. Suurim lahing merelahingute ajaloos. Ajujaht “Bismarckile” ja “Scharnhorstile”. Korallimere lahing. Midway lahing. Lahing Filipiinide juures.
“Merelahingud läbi aegade”
Märjad lahinguväljad Merel on lahinguid löödud sellest ajast, mil inimene õppis merd sõitma. Ning tihtipeale on võim kindlal maal võidetud või kaotatud just lainetavatel võitlustandritel peetud lahingutes. Ajaloolane Mati Õun on nende kaante vahele koondanud ajalugu muutnud merelahingud läbi aegade. Sari: Tehnikamaailma Raamatud
“Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561-1710”
1561. aasta juunis langes Tallinn koos lähiümbrusega Rootsi võimu alla. See tähendas ühtlasi Rootsi suurriigi algust. Rootsi aeg kestis Eesti alal poolteist sajandit, kuni 1710. aastani. Tegemist oli dramaatilise ajajärguga, mida täitsid mitmed sõjad, näljahädad ja katkuepideemiad. Samal ajal viidi nii hariduse, kiriku- ja kohtukorralduses kui ka põllumajanduses läbi reforme. Suhetes Eesti- ja Liivimaa ning […]
“Meteoorid poliitikas”
Lõpule hakkab lähenema meie sajand, suurte pöörete ja muutuste sajand, XX sajand. See oli hoopis isepärasem ja tormakam, mis muutis elu kogu maailmas sügavamalt ja vapustavalmalt kui kunagi varem. Sellel sajandil elas ja tegutses poliitikuid ning sõdis kindraleid, kes püüdsid maailma pöörata enda käe järgi. Iseasi kui õnnestunult või ebaõnnestunult see neil välja tuli, kuid […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita”
Eestlastel on ajaloos läinud palju paremini kui meil on kombeks arvata. Ka naabritega on meil vedanud rohkem kui nii mõnelgi teisel väikerahval – me oleme ju endiselt olemas, püsima jäänud, mitte hävinud, minema aetud või assimileerunud. Kui Eesti ajalugu vaadata sammuke kaugemalt ja laiemas tastsüsteemis, siis näeme, et paljud levinud müüdid ja faktid ei pea […]
“Miks puhkevad sõjad. Geopoliitika ajastu”
Millised olid möödunud sajandi olulisimad sõjalised konfliktid ja kuidas nad mõjutavad rahvusvahelist julgeolekut XXI sajandil? Millised on sõja põhjused, vormid ja mõõtmed? Kes on sõjateatri tegelased ja millised on panused selles mängus? Käesolev raamat üritab nendele ja paljudele teistele sõda puudutavatele küsimustele vastust pakkuda. Ülesehituselt – arutluste, skeemide, illustratsioonide ja kaartidega – tahab raamat olla […]
“Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus”
Neli kümnendit välisteenistuses – muu hulgas suursaadikuna ÜROs; Nõukogude Liidus ja Mongoolias; Iisraelis ja Küproses: Indias, Sri Lankas ja Nepalis; Saksamaal; Itaalias ja San Marinos; Vatikanis ja Albaanias… Läbielatust lähtudes juhatab Rootsi veterandiplomaat Torsten Örn lugeja diplomaatia kui rahvusvahelise suhtlemise vormi ja kui kutseala ajalukku, kirjeldab selle tänaseid suundumusi ning vaeb diplomaatide tõenäolist rolli globaliseeruvas […]
“Minerva rüütlid”
Insenerist humanitaar-õppejõud ja kultuuriloolane Vahur Mägi on oma uuringutega märkimisväärselt avardanud meie teadmisi teaduse ja tehnika osast inimese arenguteel. Ta on käinud otsimas eesti tehnilise mõtte jälgi maailma eri paikades Ameerikast Austraaliani ning löönud kaasa paljudel teadus- ja insenerikultuuri ajaloo uurijate kokkutulekutel kodus ja kaugemal. Tema sulest on varem ilmunud “Ainus ehtne münt” (1984), “Tehnika […]
“Minevik on tuleviku isa”
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni väljaanne Kõik inimesed, ilma erandita on sündinud mõnda olemasolevasse kultuuri. Kuna kultuur väljendab eluviise, siis õpivad inimesed ennast ja teisi suurel suurel määral just kultuuriliste pärimuste najal tundma. Igale inimesele on tema kultuurilised pärimused tähtsad. Võõraks osutuvad need ainult neile, kes tulevad teistest kultuurilistest olukordadest. Enesest lugupidamine on olulisemaid inimväärtusi, mis […]
“Minevikult tänapäevale”
Peamiselt pildiraamat. Sisukord: Saateks. Muistsed asulakohad. Linnused. Matmispaigad. Ohverdamiskohad. Väikeselohulised kultusekivid. Muud muistised. Muistsed esemed. Peit- ja aardeleiud.
“Minu elu on mu relv”
Nad tapavad valimatult ja miski ei suuda neid ohjeldada. Nad on otsustanud surra ja neid ei takista ükski jõud. Pärast 11. septembrit 2001 on see surmatoov nähtus omandanud kujutlematud mõõtmed. Ajakirjanik Ch. Reuter on elanud viimase kümne aasta jooksul mitmes islamiusulises riigis. Oma raamatus uurib ta enesetaputerroristide motiive ja eesmärke. Millised need inimesed on? Autor […]
“Minu mälestusi Eestimaa kubernerina”
Eestimaa kuberner, tõeline riiginõunik Aleksei Bellegarde sündis 24. novembril 1861 Orjolis prantsuse päritolu kindrali pojana. Riias advokaadiks olnud Bellegarde määrati Liivimaa kubermangu prokuröriks ja Riia ringkonnakohtu abiprokuröriks. Aastail 1901-1902 oli ta Liivimaa abikuberner ja 1902-1905 Eestimaa kuberner, nimetati siis Peterburis senaatoriks ja trükiasjade peavalitsuse ülemaks ning jõudis Tallinnast lahkuda enne 1905. a sügise veriseid sündmusi. […]
“Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused I maailmasõjast”
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiad minu vanaisa, dr. Eduard Ritsoni (eestindatult Ritso), mälestused Esimesest Maailmasõjast. Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. 15. novembril 1914 võeti tsaariarmeesse. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
“Mis s´o oll´ ja om?!”
Selles raamatus on üheksa vastust küsimusele “Mis s´o oll´ ja om ?!” ehk hulk killukesi Eestimaa äärmise kagunurga Missomaaks kujunemise loost. Esimene. 12 000 aastat tagasi vabanes see maanurk viimasest mandrijääst. Järgmistel aastatuhandetel kujunesid veekogud, saabusid loomakarjad ja muutusid metsaelanikest põlluharijateks inimesed. Teine. 1000 aasta eest tulid soomeugrilaste ja nende naabrite balti hõimude aladele Saksa […]
