“Mälestusi Johannes Käbinist”
Eesti NSV juhtivat tegelaste elu ja tegevuse kohta teadis avalikkus põhiliselt vaid seda, mida lasi paista kommunistliku partei kontrolli all olev ajakirjandus. See näis koosnevat peaaegu ainult nii sisult kui ka vormilt ette kirjutatud rituaalide täitmisest. Ka hiljem on vaid mõni üksik neist soovinud oma eluteele tagasi vaadata või leidnud tähelepanu kunagiste kolleegide vähestes mälestustes. […]
“Mälestuste radadel 1.-4. osa” 4 raamatut
Johan Kõpp (1874-1970), omaaegne Tartu Ülikooli rektor, oli sajandivahetusest kuni Eesti Vabariigi anastamiseni kirjamehe, seltsitegelease ja kirikujuhina kaastöötaja väga paljudes Eesti elu sündmustes. Ta oli Eesti Asutava Kogu liige. J. Kõpu neljakõitelist memuaarteost “Mälestuste radadel” võib julgesti nimetada kultuurilooliseks entsüklopeediaks, milles erakordse detailirikkusega jutustatakse sajandivahetuse olustikust ja ühiskondlikest sündmustest. Autor maalib isikupärased portreed kümnetest ja […]
“Märgitud mees”
NKVD kuritööd Eestis aastail 1940-1941 Tiiu Põld on sündinud 27. aprillil 1945. aastal Tallinnas. 1981. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1974. aastast on ta töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid, Sõnumileht ja Postimees, kirjutades põhiliselt juriidilistel teemadel. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Margrete. Põhjamaade kuninganna 1375-1412”
Kalmari suurkohtumisel 1397. aasta suvel krooniti Pommeri Erik Taani, Norra ja Rootsi kuningaks. Sellega viis tema kasuema kuninganna Margrete lõpule vägeva töö Põhjamaade ühendamisel. Kuningatütar Margretest sai varakult ettur suurpoliitilises mängus. Juba kümneaastaselt laulatati ta Norra kuninga Hakoniga. Kui tema isa Valdemar Atterdag suri, tegutses ta kiiresti kui poeg Olufi eestkostja ja haaras võimu Taanis, […]
“Maria Theresia – Habsburgide suur valitsejanna”
Sari: Lehvik Kui kahekümne kolme aastane Maria Theresia 1740. aastal pärast oma isa, keiser Karl VI surma Habsburgide valduste trooni pärib, jälgib kogu ülejäänud Euroopa Austrias toimuvat skeptilise pilguga. Kas tõesti suudab nõrk naisterahvas riiki valitseda? Troonile ei pidanuks Maria Theresia paljude kaasaegsete arvates õieti tõusmagi: pärimisõiguse sai ta üksnes seepärast, et Karl VI-l ei […]
“Martin Bormanni jälgedel”
Kolmanda Riigi epiloog. Aeg: 1945. aasta 2. mai varahommik. Koht: Berliin, Riigikantselei varjend. Tegelased: hitlerliku impeeriumi veel elusolevad kõrgemad ametnikud, nende ihukaitsjad ja teenrid. Hitlerit ei ole enam elavate kirjas, Goebbelsit samuti mitte. Kõik katsed kapitulatsiooni edasi lükata on läbi kukkunud. Berliini kaitse ülem kindral Weidling on varjendis olijaile juba teatavaks teinud, et ta annab […]
“Martin Luther. Reformaator ja tema visioon”
Martin Luther, kuulus usu-uuendaja ja reformatsiooni teerajaja – kes ta tegelikult oli? Missugust elu elas mees, kelle poolt 1517. aasta sügisel Wittenbergi lossikiriku uksele naelutatud 95 teesist sai alguse kõigi aegade ulatuslikem usureform, mis muutis mõtlemist, süütas sõdu ja pani aluse hoopis uuele maailmale? Luther elas täiel rinnal. Ta rõõmustas ja leinas, oli põnevil ja […]
“Meditsiin aja peeglis”
Arstiteadus ei eksisteeri väljaspool ühiskonda, tema head ja vead on ühiskonna peegeldus. Ei saa eristada arsti suhtumist haigesse sellest, kuidas haiged arstidesse suhtuvad. Muutunud pole ainult haigused, arstid ja meditsiin, muutunud on ka haige. Ta on haritum, kuid alati mitte kultuursem; ta on skeptiline, kuid alati mitte konstruktiivne; oma otsustes on ta kategooriline, kui omaenda […]
“Meedia mu meedia. Iseseisvusaegseid kirjutisi”
Eesti kirjanike globaalsest missioonist Eesti kunstnike ja kirjanike elu endises nõukogude süsteemis ja nüüd vabas maailmas on käsitletud eeskätt majanduslikust aspektist: kui palju kehvemaks on loovisikute elu läinud ja kas see on õige või vale, hea või halb. Vahelduseks tahaksin ma nüüd kõnelda sellest, missugune haruldane võimalus ja ühtlasi kohustus rikastada maailma ajaloolist kogemust praeguste […]
“Meeletuse ajastu”
Nõukogude Liidu allakäik ja langus. David Satter viibis pikemat aega Financial Timesi reporterina Nõukogude Liidus. Raamat algab Vene parlamendihoone ründamisega Boriss Jeltsini käsul. Edasi näitab autor individuaalsete lugude kaudu, mida tähendas riigi rajamine väärale ideele, kuidas inimesed olid sunnitud selles riigis käituma ning kui traagilised tagajärjed olid Nõukogude juhtkonna püüdlustel reaalsust jõuga muuta. Raamatu valged […]
“Mees jääs. Uued sensatsioonilised andmed muumia kohta Ötztali Alpidest”
Sari: Maailm ja Mõnda Kui teistmoodi seevastu nägi välja mees Hauslabjochist! Armetu inimpundar, peidetud karusnahka ja rohtu, riistadega puust, luust ja kivist. Ja isegi kirves oli ainult vasest. Milline vastand kiiskavale kullale ja säravaile kalliskividele, mis harilikult inimesi meie ehtsate ja konstrueeritud sensatsioonide poolest sugugi mitte vaesel ajal erutavad, kui tegemist on arheoloogiliste suursündmustega. Nii […]
“Meie ja meie hõimud”
Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega. Kuid […]
“Meie kaugem minevik”
Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti NSV ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellese väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumuse ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Roosti võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi, kusjuures materjali valikul ja […]
“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Meie, keisrinna”
Rohkete auhindadega pärjatud soome kirjanik Laila Hirvisaari (varem Laila Hietamies) on tegelenud Katariina II teemaga juba paarkümmend aastat. 1995. aastal toodi Soome Rahvusteatris lavale näidend “Katariina Suur”, kuid Katariina, valitsejanna ja naise, vastuolulise isiksuse teema jäi kirjaniku mõtetesse ja uurimstöö jätkus. Selle tulemusena ilmus 2011. aastal romaan “Mina, Katariina” (eesti keeles 2013) ja kaks aastat […]
“Memuaarid”
Sari: Põhjamaade romaan Leonora Christina (8. juuli 1621 – 16. märts 1698) oli Taani kuninga Christian IV ja tema teise abikaasa Kirsten Munki tütar, hiljem abielus krahv Corfitz Ulfeldtiga. Tema elukäigus on küllaga seda, mis legendiks saamiseks vaja: kuninga tütar, ilus ja andekas, kes elab luksuses ja hiilguses koos ambitsioonika riigimehest abikaasaga ja kes pärast […]