“Kümme keskaegset tallinlast”
“Keskaegsed mereteed Baltikumi” Hain Rebas 1980 “Keskaja Euroopa kultuur” Jacques Le Goff 2001 “Keskaja inimene” Jacques Le Goff 2002 “Keskaja inimese maailmapilt” Aron Gurevitš 1992 “Keskaja köök” Hannele Klemettilä 2008 “Keskaja sügis” Johan Huizinga 2007 “Kümme keskaegset tallinnlast” T. Kala, J. Kreem, A. Mänd 2006 “Raha või elu” Jacques Le Goff 2001 “Söömine-joomine keskaegses Tallinnas” […]
“Kuni viimse tunnini”
Hitleri sekretär räägib oma elust. Traudl Junge koostöös Melissa Mülleriga.
“Kuningamäng ärkamisaja koidikul”
“Kuningamäng” oli pärisorjuslike talupoegade kaardimäng, milles iga mängu järel vahetati rolle. Mängijate nimetuste – kuningas, kindral, kubjas, vanem talupoeg ja noorem talupoeg – taha on raamatu autor filosoofiadoktor Aldur Vunk loonud koondkujud 18. ja 19. sajandil Liivimaa kubermangus reaalselt elanud perekondadest. Läbi mitme põlvkonna ulatuvad Jochmannide, Martensite, Luigade ja Schwanide perekonnalood viivad ka lugeja läbi […]
“Kuninganna Kristiina”
Sari: Terra feminarum Kuninganna Kristiina – Gustav II Adolfi tütar ja Gustav Vasa lapselapselaps – on üks erandlikumaid naisvalitsejaid ajaloos. Juba sünni poolest oli tal võimalus defineerida sotsiaalne roll, millega ei olnud õnnistatud ühtegi teist tema kaasaja naist. Lisaks oli ta oma sajandi üks mõjukamaid kunstimetseene. Ometi loobus ta vabatahtlikult Rootsi troonist, pöördus katoliku usku […]
“Kuningannade mäng. Naised, kes valitsesid 16. sajandi Euroopat”
Sari: Terra feminarum Periood Kastiilia Isabeli trooniletõusust 1474. aastal kuni Prantsusmaal peaaegu sajand hiljem toimunud Pärtliöö veresaunani oli kuningannade ajastu. Sel ajavahemikul toimus naiste valitsuses justkui plahvatus, mis andis silmad ette kahekümnendale sajandilegi. Need aastad olid ka tunnistajaks uue, reformitud religiooni sünnile ja meie tänapäevase maailma koidikule. Ja valdava osa sellest ajast olid Euroopas suured […]
“Kuningas Arthuri avastamine”
Öelge “kuningas Arthur”, ja teie silme ette kerkib romantiline ja kirju pilt, hõlmates mitte ainult üht, vaid tervet rühma tegelaskujusid ning tervet plejaadi teemasid. Kuninga kõrval seisab kuninganna, Guinevere, ja võlur Merlin. Nende koduks on Camelot, müstilise ja kauni Britannia kuninglik keskus. Camelotis asub ka ümarlaud, mille äärest Arthur juhib Cameloti rüütleid, kes teenivad õilsaid […]
“Kuningas asfaldi all”
Kuidas arheoloogid leidsid Richard III Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? […]
“Kuningate hullus”
Rännates läbi sajandite – Caligulast kuni Stalinini ja veel lähemalegi -, annab see raamat ainulaadse ning teed rajava ülevaate ajaloos ikka ja jälle korduvast “hullude kuningate” fenomenist. Esile kerkinud tähelepanuväärsete faktide analüüsi tulemusena on autor jõudnud järeldusele, et inimese vaimne tervis on ajaloo kulgemisel olnud määrava tähtsusega. Nii vaimsete kui füüsiliste hälvetega valitsejate isiklikud traumad […]
“Kuningate orus”
“Egiptuse ajaloos on üks nimi, mida teavad kõik. See on Tutanhamon, lapseohtu vaarao, kes ilmus taas maailma palge ette aastal 1922 ja põhjustas enneolematut sensatsiooni. Ketservaarao Ehnatoni poja Tutanhamoni 3300 aasta vanuse haua ja selle avastajate ümber keerlev lugu jutustab uskumatutest varandustest, ent samavõrra ka arheoloogia argipäevast, kus põrkuvad keerulised iseloomud ja noore teaduse esimestesse […]
“Kuningriigi otsingul. Francis Drake, Elizabeth I ja Briti impeeriumi ohtuderohke sünd”
Enne, kui Elizabeth I andis Francis Drake’ile ülesande ümber maailma seilata, oli „kuninganna piraat“, El Draque ehk Draakon, nagu hispaanlased teda kutsusid, ehk kõige tagaotsitum – ja edukam – mereröövel, kes eales meresid kündnud. Punapäine tulise temperamendiga Drake röövis Uuest Maailmast hõbeda- ja kullakoormatega naasvaid Hispaania aardelaevu ning krabas oma kuningannale – ja iseendale – […]
“Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost”
Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX Agraarajalugu, mis käsitleb Eesti maarahva elus ja põllumajanduses asetleidnud muutusi, on mitmendat sajandit omanud meie ajloouurimises olulist kohta. Käesolevas raamatus on juttu 18.-20. sajandi mõisamajandusest ja mõisnikest, talurahva erinevatest kihtidest, siinse põllumajanduse käekäiku mõjutanud asutustest, ettevõtmistest ja isikutest, talurahvast tabanud näljahädast ja väljarändamisliikumisest ning Eesti Vabariigi 1919. aasta maareformist. Raamatu […]
“Kunst Tartus XIX sajandil”
Tartus on teaduse keskusena üldiselt tuntud ja siin tegutsenud uurijatest on nii mõnigi omandanud laialdase kuulsuse. Teaduse kõrval viljeldi aga Tartus XIX sajandil innukalt ka kunsti. Tartu kunstnike saavutused pole küll võrreldavad sellega, mis meie ülikoolilinnas on loodud teaduse alal; Tartus töötanud maalijate ja graafikute seas pole ühtki väga silmapaistvat kuju. Ometi on Tartu kunstnikud […]
“Kunstiteoste kummalised seiklused”
Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, röövitud ja varastatud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest … Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest: Ateena Parthenoni templi reljeefide jõudmisest Briti Muuseumi “Mona Lisa” vargusest Prado muuseumi varade päästmisest […]
“Kuramaa 1945. Eesti laskuskorpuse viimane lahing.”
8. eesti laskurkorpuse võitlused Kuramaal 1945. a kevadel on jäänud seni suurema tähelepanuta. Kas need olid korpuse jaoks võidukad või lõppesid hoopis kaotusega? Üle tuhande eesti sõjamehe puhkab sellest ajast ühishaudades Läti mullas. Kuramaa pealetungioperatsiooni näidatakse raamatus nii lihtsõdurite kui ka kõrgemate ohvitseride vaatenurgast, kasutades rohkelt mälestuskatkeid, samuti vene, eesti, saksa ja läti allikaid. Raamat […]
“Kuratlik liit. Hitleri leping Staliniga 1939-1941”
Ehhki mõni idanaabrist ajaloolane ja poliitik on üritanud Venemaa ajaloolise revisionismi valguses õigustada ka Molotovi-Ribbentropi ehk natsi-nõukogude pakti, jõuab tõsine ajaloouurimus pakti osas ikka samasugusele tulemusele – MRP oli kuritegelik. Mõnes mõttes on Moorhouse´i raamat sarnane Timothy Snyderi “Veremaadega”, mis räägib samuti Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahele jäänud riikidest ja rahvastest. Nagu Snyder, lähtub […]
“Kurgaanid, ebajumalad, mündid”
Euroopa ja Aasia steppe on läbinud mitu rändrahvaste lainet: esiteks hunnid, nende järel avaarid, kasaarid, bulgaarid, petšeneegid, polovetsid, siis Tšingis-khaani armeed ja Kuldhord… Miks need metsikud suguharud osutusid nii tugevateks, võitmatuteks, miks kultuurne Euroopa neid kartis? Mis põhjustas Aasia rändrahvaste vallutusretkede perioodilisuse? Need küsimused kerkivad otsekohe uurija ette, kui ta puutub kokku rännusteppide ajalooga. Raamatu […]
“Kurjast võimust vaevatud”
Professor Juri Borev on väljapaistev esteetik ja kirjandusteoreetik. Tuntud on ka paljud tema tööd “haritlasfolkloori” teooria ja praktika vallas. Raamatu “Kurjast võimust vaevatud” aineks on poliitilise võimu kandja, kes on hullunud oma vägevusest neile antud aja jooksul. See aine avaneb kõikvõimalikes lugudes, küll naljakates ja traagilistes, küll Venemaa XX sajandi valitsejate humoristlik-satiirilistes portreedes, küll anekdootides […]
“Kurjuse küüned”
… Selles, et soomeugrilased nähtavasti lihtsalt peavad oma suurmeeste igavest und häirima. Sest umbes samal ajal, kui eestlased Georg Lurichi aravatavat pealuud rahvale lausa televiisorist demonstreerisid, käis ungarlaste leeris samasugune tants Sandor Petefi arvatavate maiste jäänuste ümber. Ametliku versiooni järgi elas Petefi 26 aastaseks. 31. juulil 1849. aastal toimus Transilvaanias ungari vabadusvõitlejate otsustav lahing Austria […]
“Kurjuse päevik”
Alfred Rosenberg oli Joseph Goebbelsi ja Hans Franki kõrval ainus Kolmanda Reich’i ninamees, kes pidas natsivõimu ajal päevikut. Eestis kasvanud ja koolis käinud ning Hitleri ideoloogiavolinikuks ja idaalade ministriks tõusnud Rosenbergi päevik leiti sõja lõpul ühest Baieri lossist. Neil viiesajal leheküljel kirjeldab Rosenberg oma rolli kogu Euroopat hõlmanud kunstiröövides ja idaalade julmas okupatsioonis, vestlusi Hitleriga, […]