“Kuhu kadus Merevaigutuba?”
Raamat on pühendatud Teise maailmasõja ajal röövitud Merevaigutoa ning teiste kultuuriväärtuste otsinguile. Riisutud kunstiteoste jälgi ajades reisis autor palju Saksamaa LV-s ja teistes kapitalistlikes riikides, kus puutus kokku narkootikumidega kaubitsemise, maffia, neonatsismi jms. tänapäeva kodanlikku ühiskonda iseloomustavate nähtustega. Autoril on palju kohtumisi antifašistidega, kes teda otsinguis abistasid.
“Kui Eesti oli kodusõja lävel”
See, et ajaloo kirjutavad võitjad, on tuntud tõsiasi. Siin raamatus räägitakse võitjatest, räägitakse kaotajatest, jäägrikriisist, Kaitseliidust, Eesti kaitseväe algusaastatest. Kõnealused sündmused on leidnud väga vähe kajastamist – Eesti poliitikud eelistavad need pigem olematuks vaikida. Asjaosalistele anti võimalus avaldada oma lugu ja rääkida kõigest, mis meenub. Kahjuks osa keeldus. Mingil põhjusel keeldusid just need, kes praegu […]
“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
“Kui raudne eesriie rebenes”
Eduard Ševardnadze, sündinud 25. jaanuaril 1928 Lääne-Gruusias Mamatis, oli esialgu tegev Gruusia NSV mitmesugustes poliitilistes toimkondades, enne kui temast 1964. aastal sai Gruusia siseminister ja 1972. aastal Gruusia Kommunistliku Partei esimene sekretär. Määratud 1985. aastal Nõukogude Liidu välisministriks, toetas Eduard Ševardnadze perestroikat ja algatas uue välispoliitika. Otsustavalt aitas ta koos Saksamaa Liitvabariigi välisministri Hans-Dieter Genscheriga […]
“Kui sõdurid tulid”
„Kui sõdurid tulid“ räägib Saksa naiste vastasest vägivallast Teise maailmasõja lõpul ning vahetult sellele järgnenud perioodil. See on üks esimesi põhjalikumaid uurimusi valusal teemal, millest kannatanutel on siiani raske rääkida ning mitmel pool poliitilistel põhjustel lihtsalt ei soovita kõneleda. Kuigi suur osa sellisest vägivallast pandi toime nõukogude sõdurite poolt, on täielik pilt kirjum, sest sama […]
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d”
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d” on põhjalik ja paljuski seni uurimata arhiiviainesel – EKP Keskkomitee büroo materjalidel – põhinev uurimus. Autor otsib vastust küsimusele, mismoodi valitseti Eesti NSV-d nõukogude okupatsiooni algusaegadel, ajavahemikus 1944-1956. Põhitähelepanu pööratakse istungite stenogrammidele, mis lisavad nii mõndagi põnevat meie senistele teadmistele ja lasevad tollal sündinud otsuseid ja nende tagamaid uues valguses näha. […]
“Külalisena Kolmandas Reich´is”
Häälekõvendajatest kostab nagu piksemürin doktor Ley hääl, kui ta juhi tulekust teatab: Achtung! Ich melde den Führer! Muusika, hüüded… Kuid hüüded katkevad nagu lõigatult, sest kui Führer lavatrepist esimesi samme alla astub, ümbritseb kogu pimeda hiigelväljaku silmipimestavatest sinistest piksenooltest moodustatud kirik… Väljaku ümber, pealtvaatajate tribüünidest väljapoole on paigutatud 155 tohutu suurt sõjaväe helgiheitjat! Nende hõõguvate […]
“Kuld Lõwi ja Kultase ajal”
Tallinna restoranikultuuri ajalugu 1918-1940 Selle raamatu autorit on juba aastaid paelunud kaks kindlasti keskeuroopalikku nähtust Tallinna möödunud aegade restoranikultuuris. Need on üha elav tänavakohvikute traditsioon ja kabaree. Isegi Nõukogude ajal tegutsesid Tallinnas veel tänavakohvikud ja viies-kuues restoranis anti kabaree-etendusi. Uue iseseisvuse saabudes on tänavakohvikuid nagu iseenesest aina juurde tulnud. Kabaree on taandumas, aga ikka veel […]
“Kuldne kroon Eesti lipul. Intervjuuderaamat”
Intervjueerinud Ingvar Luhaäär. Ajakirjaniku intervjuud eestlastega, kes vaikselt ja süvenenult, ilma tunnustuse ja riigi toetuseta, sageli põlatuina ja tagakiusatuina on õppinud tundma ja arendanud mõnd vaimset distsipliini, mida kommunistliku ideoloogia järgi ei tohtinud olemaski olla või mis pidanuks kõige lähemal ajal vaikselt hääbuma. Kvintessentsi Uku Masingu, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sassi ja […]
“Kuldse ajastu avastajad”
Praha Rahvusmuuseumi teadustöötaja K. Sklenar annab poulaarse ülevaate arheoloogiateaduse tekkimisest ja arengust Euroopas kuni Esimese maailmasõjani. Lugeja tutvub ajajärguga, mil hakati huvi tundma vaikülade, viikingilaevade, kökenmödingite ja teiste muististe vastu ning hakkas kujunema arusaam arheoloogiast kui muinasteadusest. Rikkalikult fotode ja joonistustega illustreeritud raamat arheoloogiast ning ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Külma sõja laevad 1945-1991”
II maailmasõja lõppedes muutusid senised liitlasriigid kiiresti kommunistliku ja kapitalistliku ideoloogia ületamatute vastuolude ning NSV Liidu poolt nukurežiimide rajamisega endisele fašismist vabastatud aladele ületamatuteks vaenlasteks. Tasakaalustavaks ja meelijahutavaks jõuks sai relvastumine. Nii nagu kunagi Metsikus Läänes võrdsustas mehed Colt, täitsid laevastikud ühe olulise sõjalise löögirusikana tähtsat rolli mõlemal pool “raudset eesriiet”. Mati Õuna raamat “Külma […]
“Külma sõja lõpp. 1985-1991”
Kahekümnenda sajandi teisel poolel näis külm sõda paratamatusena ja selle lõppu ei osanud ette näha ükski lääne ega Nõukogude poliitik. Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis kõikvõimalikel elualadel tundus vääramatu. Ka pärast 1985. aasta märtsi, kui NSV Liidu uueks juhiks sai Mihhail Gorbatšov, ei tundunud tuumasõja oht esialgu sugugi vähenevat. Kõigest neli aastat hiljem oli […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus”
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. 1908. aasta suvel käis Friedebert Mihkelson maapaost Soomes sandarmeeria nuhkide kiuste järjekordselt Tartus, kasutades V. Günthalilt laenatud passi (vt F. Tuglas, Mälestused. Teosed VIII. Tallinn, 1960, lk 340 […]
“Kultuurisillad ja revolutsioonituuled”
Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses 20. sajandi algul tegutses Helsingis eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise […]
“Kummargil käsikirjade kohal”
Tartu Pauluse koguduse inimesed võiksid mäletada Arthur Võõbust (1909-1988) kui oma koguduse õpetajat aastaist 1933-40; Tartu ülikooli rahvas kui üht rahvusvaheliseltki silmapaistvaks saanud õpetlast; eesti pagulaskond kui üht võimekamat ja teokamat rahvuslikku liidrit. Kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi 1943, jõudis Võõbus järgmisel aastal põgenikuna Saksamaale, ent siirdus sealt 1948 USA-sse. Kodumaa sulgus “raudse eesriide” taha ja […]
“Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust”
Sisukord Riigi asutamise ja korraldamise järele tuliselt loovale tööle! / Jaan Tõnisson, riigivanem Mis tähtsus oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel? / K. Päts Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklikust iseseisvusest ja rippumatusest. / Eesti Asutav Kogu Rohkem valitseva rahva vaimu. / K. Einbund, Riigikogu esimees. Kümme aastat. / K. Konik. Oleme valvel iseseisvuse kaitseks. / N. […]
“Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005”
Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel alates 1995. aastast NATO, ÜRO, EL-i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all. Missioonidel on osalenud kokku üle 1300 kaitseväelase. Eesti osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides pandi juriidiline alus 1994. aasta aprillis Eesti ja Taani kaitseministeeriumi vahelise lepinguga, mis nägi muuhulgas ette Eesti kaitseväe rühma (Estonian Platoon, ESTPLA) saatmise Taani Kuningriiki missioonieelsele […]
“Kümme aastat valges majas. Ausalt ja avameelselt”
Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab selles mäelstusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina “Valges majas”, kus asus Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee. Ta kirjeldab värvikalt tollaste olulisemate parteiotsuste tausta, omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, kohtumisi Eesti NSV teadus- ja kultuurieliidiga jpm. “Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada […]
