“Kord Jumal lõi rahva…”
14. juunil 1941 Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis […]
“Kord olin ma röövlite päälik…”
Ernst Kirsi lapsepõlv möödus Ida-Mulgimaal, põlises taluperes. Sealt viis tema tee läbi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna poliitilisse tegevusse. Ta oli aktiivne Põllumeeste Kogude tegelane mitmes maakonnas, agiteeris Laidoneri poolt ja Pätsi vastu. “Vaikival ajastul” tõrjuti ta selle eest poliitikast kõrvale. Teise maailmasõja ajal teenis E. Kirs Saksa armees ning viibis selle eest hiljem kümme aastat “külmal […]
“Kõrge vaim on meie vari”
Juristiharidusega helikunstnikul Leenart Neumanil (1885-1933) oli kaks paleust, üks neist muusika kui kunst ning teine vaba ja iseseisev Eesti riik ja rahvas. Ta oli käinud laulu õppimas Itaalias ja Venemaal, nimetas oma teiseks kodumaaks Itaaliat, imetles suuri saksa heliloojaid, tegi koostööd lätlase Alfreds Kalninsi ja soomlase Heikki Klemettiga – ja nõudis omapärast, eestilikku kunsti ja […]
“Kõrgeim juhtimine”
Kindralid ja riigimehed sõjaajal. Tavaarusaama järgi demokraatlike riikide poliitikute ja kindralite suhetest sõjaajal peavad poliitikud püstitama sõjaliste operatsioonide eesmärgi ja astuma seejärel kõrvale, jättes ülejäänud töö sõjaväelastele. Käesolevas raamatus seab Eliot A. Cohen niisuguse ajapõlise uskumuse kahtluse alla, väites tuntud riigimehi puudutava põhjaliku uurimuse tulemusel, et just nende taganttorkiv, provotseeriv ja isegi trotslik suhtumine ohvitseridesse […]
“Kõrsumise aastad. Kirjanduslik kogumik 1972-1988”
Aulik lugeja! Teist korda Eesti Põllumajanduse Akadeemia ajaloos astuvad kirjutamislustist nakatunud autorid Eestimaa lugeja ette. Eelmine almanahh ilmus 1972. aastal ja hõlmas loomingut aastatest 1951-1971. Tore, et toonaste autorite hulgas on tänaseid tunnustatud kirjamehi (Heino Kiik), ajakirjanikke (Olev Anton, Valentin Rajasaar, Helju Rauniste, Endel Univer, Hendrik Relve, Andres Lill), aga ka teenekaid teadusmehi (Toomas Frey). […]
“Kõrvemaast Põhjarannani”
Kuusalu kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia Iga tõsine eestlane, iga rahvuslane peaks teadma, millises kihelkonnas on tema suguvõsa juured Ei mina tohi olla tumma ega vahi olla vaidi, ei viitsi vihane seista. Ma pole tummade tuasta… – Kolga ranna Tapurla küla rahvalaulik Mai Kravtsov (n. Kröönvalk), 1845-1933
“Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete”
Elupõline ajakirjanik ARNO RAAG sündis 26. augustil 1904 Tartumaal Vesneri vallas Viidike külas taluomaniku peres. Ta õppis Väägvere algkoolis, lõpetas 1925 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi tal lõpetamata. /—/ Arno Raag on avaldanud luulekogu, proosaraamatuid, kirjandusloolisi uurimusi. Pärast lapsepõlve ja Väägvere kooliaastaid kajastavat raamatut ilmusid Rootsis veel aastaid 1921-1949 […]
“Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete” 3 raamatut
1. Raamat “Kõuepilvede saatel” Eelolev on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921-1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele, mida alustasin juba keskkooli päevil, ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumise ja […]
“Kreeklased ja võõrad”
Bibliotheca Controversiarum Kontsentreeritud ja samal ajal ladusas käsitluses keskendub Albrecht Dhile Vana-Kreeka kultuuri enesepildi muutumisele ja kreeklaste kontaktidele teiste rahvaste ja uskumustega. Tema vaade on avar, ulatudes arhailisest Kreekast Rooma keisririigini ning kristluse arenguni hilisantiikajal, põigates vahepeal koos geograafide ja väejuhtidega ka kaugematesse paikadesse. Raamatut võib soovitada kõigile, kes tunnevad huvi eri kultuuride omaavahelise suhestumise […]
“Kreenholm”
150 aastat oli puuvill Kreenholmi kangelane – tööandja paljudele inimestele. Puuvillapõõsas ise on aga üle maailma toonud nii rõõmu kui ka pisaraid. Ta on andnud leiva lauale, kuid põhjustanud ka orjandust, sõdu ja looduskatastroofe. Kui kuue meetri kõrguseks kasvav puuvillapõõsas (lad Gossypium L.) on kassinaeriliste sugukonda kuuluv väga vana kultuurtaim, mida hakati Induse orus kasvatama […]
“Kreeta, Mükeene, Santorin”
Kagu-Euroopas Kreeta saarel, Egeuse mere saarestikus ja Kreeka mandril III-II aastatuhandel e.m.a. levinud kreeta-mükeene arheoloogilise kultuuri levikualal tekkis esmakordselt Euroopas klassiühiskond ja -riik, sündis kiri ja loodi kõrgetasemeline tsivilisatsioon. Käesolev raamat jutustabki Euroopa arheoloogia uusimate avastuste põhjal köitvat kreeta-mükeene kultuuri mälestusmärkidest, arhitektuuri, freskomaalikunsti, maalitud keraamika jne. arengust, kreeta-mükeene kultuuri aaretest, mis on läinud maailmakultuuri varasalve.
“Kremli kirjad. Stalini sõjaaegne kirjavahetus Churchilli ja Rooseveltiga”
“Kremli kirjad” annab Churchilli, Roosevelti ja Stalini kirjavahetuse kaudu ülevaate suure kolmiku ning ka nende juhitud riikide suhetest Teise maailmasõja ajal. Kolm juhti saatsid üksteisele üle 600 kirja. Selles mahukas teoses on need asetatud ajaloolisse konteksti ja varustatud põhjaliku analüüsiga. Kirjad, mille teemad ulatuvad südamlikest õnnesoovidest mõjusate diplomaatiliste ja strateegiliste mõttekäikudeni, annavad ilmeka pildi poliitilistest […]
“Kremli romaan”
Vene päritolu esseistil Vladimir Fedorovskil oli õnne töötada diplomaadina ajalooliselt murrangulisel hetkel. Tema prantsuse keeles kirjutatud raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja teda on pärjatud kuue kirjandusauhinnaga, millest viimase – aasta parima dokumentaalteose auhinna – sai ta käesoleva teose eest. Eesti keeles on samalt autorilt ilmunud raamat “Vene balleti kulissidetagune ajalugu”. Liikunud pikka aega poliitilistes […]
“Kremli tähtede all”
Mõte oma Moskva töödest raamat kirjutada tekkis mul juba enne suursaadiku ametist lahkumist. Seda mõtet toetasid ka paljud sõbrad ja kolleegid. Et endale mõtte teostamiseks rohkem pidepunkte jätta, hakkasingi kusagil 1997. aastal senisest sihiteadlikumalt talletama nii dokumente kui iseenda töö käigus tehtud ülestähendusi. Oli ilmselt siiski vaja teatud ajalist distantsi ning settimisperioodi, enne kui ma […]
“Kriminaalsest arheoloogiast ja kaduvast keelest”
Käesoleva raamatu põhiosa moodustab jutustus arheoloogiliste aarete vargusest ja salakaubandusest paljudes maailma maades kaugest minevikust tänapäevani. Autor on näidanud tohutut kahju, mida kuritegelik äritsemine on teadusele tekitanud, avanud paljude pseudoteaduslike teooriate ideoloogilise tagapõhja ja põhjendanud muistsete leidude kompleksse teadusliku uurimise vajadust. Raamatu teises osas räägitakse ajaloo, etnograafia ja lingvistika ühisest mõistatusest – Gomera saarel ja […]
“Krimm”
Kui kuuleme lausutavat sõna Krimm, seostub see kõigepealt päikese, inimestest tulvil plaažide, sooja ja hella mere, sanatooriumide ja puhkekodudega – teisiti öeldes kõige sellega, mida pakub Krimmi lõunarannikuna tuntud mere ja mägedega piiratud kitsas maariba. Ent see pole veel kogu Krimm. Krimm on suurem ja mitmepalgelisem. Krimmis on metsarikkaid mägesid ja avaraid, lõpmatuna näivaid steppe. […]
“Krimmi kogumik. Konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis ettekanded (09.-10.09.2001)”
Teised Ukraina eestlaste päevad, millega tähistati Krimmi eestluse 140. aastapäeva, toimusid 09.-11.09.2001 Krimmis Beregove külas (varem tuntud kui Zamruk, Rannaküla või Beregovoje). Eesti päevade raames peeti ka rahvusvaheline teaduskonverents, kus keskenduti eeskätt Krimmi eestlastele, kuid käsitlemist leidsid väliseesti ja eri vähemusrühmade probleemid laiemaltki. Esimesel päeval kuulati Krimmi teadlaste ettekandeid, teisel päeval esinesid Eesti delegatsiooni liikmed. […]
“Kuhu kadus Merevaigutuba?”
Raamat on pühendatud Teise maailmasõja ajal röövitud Merevaigutoa ning teiste kultuuriväärtuste otsinguile. Riisutud kunstiteoste jälgi ajades reisis autor palju Saksamaa LV-s ja teistes kapitalistlikes riikides, kus puutus kokku narkootikumidega kaubitsemise, maffia, neonatsismi jms. tänapäeva kodanlikku ühiskonda iseloomustavate nähtustega. Autoril on palju kohtumisi antifašistidega, kes teda otsinguis abistasid.
“Kui Eesti oli kodusõja lävel”
See, et ajaloo kirjutavad võitjad, on tuntud tõsiasi. Siin raamatus räägitakse võitjatest, räägitakse kaotajatest, jäägrikriisist, Kaitseliidust, Eesti kaitseväe algusaastatest. Kõnealused sündmused on leidnud väga vähe kajastamist – Eesti poliitikud eelistavad need pigem olematuks vaikida. Asjaosalistele anti võimalus avaldada oma lugu ja rääkida kõigest, mis meenub. Kahjuks osa keeldus. Mingil põhjusel keeldusid just need, kes praegu […]
“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
