“Kojutulek”
“Kojutulek” kirjeldab üksikute jutustuste kujul soomepoiste sõjateed. Teatavasti tuli 1944. a. enamus JR200, nagu selle ametlik nimi oli, Eestisse tagasi võitlema lootusetut võitlust, vastu seisma sisserulluva Punaarmee lainele. Tagasi tuldi kainet mõistust trotsiva usuga, et on võimalik korda saata imet. Sellest tagasitulekust ja raskest võitlusteest annabki autor vaheda sulega kirjutatud ülevaate. See peatükk meie maa […]
“Kolde ümber”
Kuidas söök tegi ahvist inimese Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid […]
“Koldehoidja I. Järva Maanoorte Ühendus”
Aare Niinemägi: Hallipäisele armsale Presidendile Konstantin Pätsile. Luuletis. A. Jürima: Järva maanoored. Artikkel Ignas Tõrmaküla: Suur jõud. Artikkel H. Lipp: Õpi, maanoor. Artikkel Aare Niinemägi: Neli laulu. Luuletised A. Hansen: Tõdesid ja mõtisklusi noorus. Luuletis Aare Niinemägi: Hädaoru noorus. Luuletis Johannes Kaup: Kivid südames. Novell J. Lepiksaar, mag.: Sulissõprade-laululindude elust kodumaa metsades. Evald Roosaare. Uus […]
“Kollane maja: oodatud kõik, kes armund Supilinna”
“Kollane maja: oodatud kõik, kes armund Supilinna” on kokkuvõte Supilinnas, tolles Tartu linnaosas 2002. aastal toimunud kultuuriõhtutest, mida pikivad eel- ja järellood, olukirjeldused ja mõtisklused. Supilinna pildid muidugi ka. Piret Bristoli ja Mehis Heinsaare algatusest alguse saanud õhtutest saab raamatu lõpuks Supilinna päevade üritus. Omamoodi on see kultuuriõhtute toimumiskoha, Kollase maja kroonika.
“Kolm isamaa kõnet.” 2 raamatut ühtses paberümbrises.
I Raamat – “Kolm isamaa kõnet” Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga. Käesolev faksimiile-väljaanne Carl Robert Jakobsoni “Kolmest isamaa kõnest” taotleb mitut eesmärki: anda asjahuvilisele kätte autentne algallikas, hoida väärtuslik käsikiri ära kulumisohust ja lähendada teose autorit tema autograafi kaudu laiemale lugejakonnale. “Kolm isamaa kõnet” on kahtlemata eesti ärkamisliikumise ideoloogiline põhidokument. See koosneb kolmest kõnest, […]
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Kolmas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi almanahh”
Öeldakse, et ega kaks kolmandata jää. Viis aastat on linnutiivul möödunud ja “kolmas” ongi kohal. Sedakorda siis “Kolmas Pääsuke”, Descartes´i lütseumi almanahh, mis sisaldab õpilaste kirja- ja kunstitöid aastatest 2002-2007. Kolmandast alates võib juba rääkida traditsioonist ja järjepidevusest. Peame ühiselt hoolt kandma, et nii traditsioon kui ka järjepidevus kestaksid edasi. Almanahhi ilmumisega tähistame veerand sajandi […]
“Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas”
Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses. Sisukord: Sissejuhatus. Probleemiasetus. Allikad ja historiograafia. Karl XI isevalitsuse algus ja autokraatlikud riigireformid. Mõisate reduktsioon Eesti- ja Liivimaal. Põhjasõja algus. Uute väeosade loomine. Värvatud väed, maatragunite eskadronid ja maakaitsevägi 1700. aastal. Eestimaa maarügemendid ja Liivimaa maapataljonid (maamiilits) 1701.-1710. aastal. […]
“Kolmsada tundmatut”
Raamatu autor, Nõukogude Liidu kangelane, lennuväe kindralmajor, esimese liigi katselendur P. Stefanovski teenis lennuväes üle kolmekümne aasta. Ta võttis osa rohkem kui kolmesaja lennuki katsetamisest, alustades esimestest kodumaistest kolbmootoritega lennukitest ja lõpetades reaktiivmootoritega hävitus- ja pommituslennukitega. Ta on katsetanud ka mitmeid välismaiseid sõjalennukeid. Suure Isamaasõja ajal organiseeris P. Stefanovski mitu katselenduritega komplekteeritud hävituslennuväe polku ja […]
“Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu Eesti ajakirjandusest”
Tiit Hennoste (sünd. 1953) Filoloog ja meediakriitik analüüsib artiklikogumikus “Kommikoer ja pommikoer” Eesti ajakirjanduse eilsest ja tänas päeva ning selle ees seisvaid uusi väljakutseid netimeedia ajastul.
“Kommunism”
19. sajandil kõnelesid Marx ja Engels “kommunismitondist”, mis käib ringi mööda Euroopat. 20. sajandil tundus reaalne oht, et see tont võib hõivata suurema osa maailmast, 21. sajandi alguseks on kommunism taandunud millekski marginaalseks. Maailmast, kus me praegu elame, ei ole võimalik täielikult aru saada, kui me ei mõista kommunismi: selle algupära, arengut, kokkuvarisemist ja pärandit. […]
“Kommunismi must raamat. Kuriteod. Terror. Repressioonid”
1997. aastal Prantsusmaal ilmunud “Kommunismi must raamat teadvustas esimest korda Euroopa laiale avalikkusele kommunistlike režiimide kuritegelikku olemust ning esitas esialgne kokkuvõtte kommunismi ohvrite ligikaudsest arvust üle 100 miljoni hukkunu. Raamatus antakse ülevaade kommunismi ajaloost kogu maailma ulatuses: NSV Liidus, Hiinas, Ida-Euroopas, Kambodžas, Põhja-Koreas, Aafrikas, Ladina-Ameerikas jm. “Kommunismi musta raamatu” eestikeelne väljaanne sisaldab mahukat lisapeatükki kommunismi […]
“Kommunismi tõus ja langus”
Briti ajaloolane Archie Brown on kommunismi kui ideoloogiat ja kommunistliku korraga riike uurinud juba 1960. aastate algusest. Rohkem kui neljakümne aasta jooksul on ta käinud paljudes kommunistide võimu all olnud riikides ja kohtunud seal paljude eri inimestega dissidentidest kuni partei keskkomitee liikmeteni. Toetudes laialdastele teoreetilistele teadmistele, rikkalikule isiklikule kogemusele, nüüdseks kättesaadavatele arhiivimaterjalidele, intervjuudele ja mälestustele […]
“Kõned ja kirjatööd”
Sisukord: Õnneliku saatusega maja. Kust saada luuda? Novell ja traditsioon. Tuglas pimedas. Pihlakas koduõues. Artur Adsoni kodu ja igatsus. Marie Underi ühe luuletuse ümber. Tuglase tööpäev. Kaks kohtumist. Tuglas ja “Ilo”. EKL. Esimene aastakümme. Hubel ja Mihkelson, Metsanurk ja Tuglas. Väike künniselugu. Friedebert Tuglase novelliauhinna asutamislugu. Inimlik Elo Tuglas. Kaks maad – ühtviisi lähedased mõlemad. […]
“Königsberg, Preisimaa purustatud süda. Kaliningrad, vene kirsa Euroopa ukse vahel”
Lõpuks sai väeosas oma tööruumi, kus hakkasin balti poistele korraldama Ameerika Hääle eestikeelsete saadete ühiskuulamisi. Ma siiamaani imestan, kuidas see ülemusteni ei imbunud. … Kuuekümnendatel liikus Königsbergis hulgaliselt legende, üks müstilisem kui teine. Kõige kuulsam on muidugi legend Berliini sillast. Väidetavalt olla lahkuvad sakslased sillapooled mingil erilisel moel üles tõstnud, ähvardades, et kui neid uuesti […]
“Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist”
Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Konstantin Päts (1874-1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks eesti Vabariigi president aastatel 1938-1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooksul, […]
“Kontrastide aastasada”
Need, kes on lugenud minu mälestuste esimest vihiku “Kehra metsast maailma”, teavad et minu lapse- ja noorpõlve eesti kirjanikud olid Carl Robert Jakobson, Kreutzwald, Saal, Jaak Järv, Ed. Brunberg-Bornöhe; minu poliitiline isa oli Jaan Tõnisson. Arvukas oli nende võõrkeelsete autorite hulk, kes tulid pärast ja avasid vaate laia maailma. Ent Kehra metsas loetud kirjanikud andsid […]
“Koolilood. Kohila kooli ajaraamat.”
Kohila kool 145 aastat ajavoolus. Ajaraamat, mida käes hoiad, on sild erinevate põlvkondade vahel. Kool kui viljapuu. Kohila kool on olnud 145 aastat viljakandev ja tema kasvulugu jutustaval raamatul on palju pajatada sellest, mis on aastate jooksul kogunenud tema südamesse. Peaaegu poolteist sajandit pühendumist oma viljade kasvatamisele ning rõõmude ja murede kogemist on teinud temast […]
“Kõrbe isevalitseja. Roman von Ungern-Sternberg ja aeg, milles ta elas”
Roman von Ungern-Sternberg (1886–1921) oli baltisaksa aadlisuguvõsa järeltulija, kes pühendas suurema osa oma lühikesest, ent õudu ja hävingut külvanud elust kõrgete ideaalide nimel võitlemisele Kaug-Idas. Tšingis-khaani riigi taassünnist unistades aitas ta luua Mongoolia iseseisvat riiki, kus temast räägitakse lugusid ja legende veel sada aastat pärast surmagi. Ta õppis Tallinnas, teenis tsaariarmees, võitles bolševikega, abiellus Hiina […]
“Kord ja kohus. Eesti sõjaväejuhtkond Vabadussõja-aegses sisepoliitikas”
Ajal, mil Vabadussõja rinnetel kõnelesid relvad, rikkusid tagalas rahu erakondade nääklused, kommunistide õõnestustegevus, streigid, välikohtud, Saaremaa mäss. Lisaks iseseisvuse kindlustamisele lahinguväljal lõid sõjaväelased kaasa ka sisepoliitikas. Ülemjuhataja Laidoneri volitused mitmes tagalat puudutavas küsimuses olid peaaegu diktaatorlikud ja mõned poliitikud kartsid, et sõjaväelased kehtestavad riigis diktatuuri. Raamat räägibki lähemalt sõjaväelaste rollist Vabadussõja-aegses sisepoliitkas – kuidas tagati […]
