“Klassikaline kompendium”
Plinius, Plutarchos, Xenophon – paljud antiikautorid kogusid hoolega anekdootlikke juhtumeid ja pidusöömingutejärgseid nalju. Sellesse raamatusse koondas Philip Matyszak oma lemmikjuhtumused, teravmeelsed ütlemised ja kummalised tõsiasjad antiikaja Kreekast ja Roomast. Siit leiad keiser Augustuse humoorikad killud ning filosoof Sokratese mõrud tähelepanekud. Lugude hulgas on õõvastavaid kuritegusid, uskumatuid reisimuljeid ja absurdseid ämbrisseastumisi lahinguis, näiteks seik Makedoonia sõjaväega, […]
“Kodu lugu”
Eesti ajalugu vaadatuna eestlase pilguga on lugu meie kodust siin Läänemere rannamaal, kodust, mille rajasid meie esivanemad oma igapäevase tööga ja mida meil on kõige püham õigus omaks nimetada. Paraku on ikka ja jälle leidunud selle õiguse rikkujaid. Suuremad ja võimukamad on kandnud meie maale vaenu ja vägivalda, surunud peale võõrast võimu ja vaimu, püüdnud […]
“Koduarheoloogia. Minu “barokkbarakk Haapsalus”
Olen lõviosa oma teadlikust elust töötanud Eesti Kunstimuuseumis, saades Kadrioru lossist kaasa armastuse barokkstiili ja antikvaarsete esemete vastu. Keiserlikkust barokist olen nüüdseks jõudnud Haapsalu kodanikubaroki juurde. Perekondliku suvitamistraditsiooniga seotud maja pakub rohkeid üllatusi ja avastamisrõõmu oma neljasaja-aastase pärandiga.
“Kodukolle 1945 jõulud”
Sisukord Jõulutervitus 1941 Õp mag. R. Kiviranna / Jõulude rõõmusõnum ja tegelik elu Ain Kalmus / Öö tuli liiga vara Viis kuulsat Evald J. Voitk / Lennuõnnetus jõuluööl Ivar Grünthal / Variatsioonid teemale Hilja Keete Ainver / Jõululaps Hannes Oja / Uljalt, noorus! Raimond Kolk / Jõuluelevused
“Kodukolle 1945 märts”
Kolmas maailmasõda. (Ühte Aftonbladet´i juhtkirja lugedes) Et ta tuleb, selles üldiselt enam ei kahelda. Küsimus seisneb ainult selles, millal ta tuleb. Me ootasime esimest Maailmasõda, et ta päästaks meid vene ikkest. Samal põhjusel ootasime ka teist Maailmasõda. Ja samal põhjusel ootame kolmandatki. Võib kummaline paista, et üks rahvus nii igatseb sõda ja sellest ei tüdine. […]
“Kodukolle 1945 november”
Sisukord Marginaalia A. Adson / Johannes Aavik 65-aastane Hannes Oja / Sõnajalaõis Ivar Grünthal / Jällenägemine August Mälk / Öised linnud Zelia Uhke-Aumere kaasmaalane jutustab / Eesti viiulivirtuoos Stockholmis Eesti kirjastus “Orto” tegevusest Moe Maret / Moekiri Shveitsist Evald J. Voitk / Vanem vend Moe Maret / Talv tuleb traatsukis ja karuskasukas… Nyloon ja naine […]
“Kodukolle 1945 september”
Nende hoiak. Sel saatuslikul päeval – augustis – Tallinna eelvõitluste lõppjärgus, millal bolshevike vastupanujõud Perila lahinguis hakkas murduma ja nad süütasid taludele tuled otsa, sel ajal asusime koos Perila naiste ja noormeestega rabametsas mäekünkal, kuhu selgesti oli näha, mis toimus. Rahulikult, ilma näilise ühegi ohketa ega ahastamiseta, nii naised kui ka mehed vaatasid tummalt pealt, […]
“Kodukolle 1952 juuli. Nr 7”
Kaas: peakonsul Johannes Kaiv Eesti Vabariigi esindaja peakonsul Johannes Kaiv saab 8. juulil New Yorgis 55-aastaseks. Vaata lähemalt tekstis lk. 11
“Kodukolle 1952 mai. Nr 5”
Kaas: üks eesti ema paguluses Ta neli last on tulnud teda emadepäeval lilledega õnnitlema ning kõigi silmis on sära ja soojust ning ema süda on täis õnne ja armastust. Pildistatud Rootsis 1951 Foto J. Kokla
“Kodukolle 1952 märts. Nr 3”
Kaas: minister August Torma Eesti Vabariigi saadik Londonis minister August Torma, sündinud 19. veebr. 1895 Pärnumaal, on olnud välissaadikuks mitmes riigis, kauemat aega Londonis.
“Kodutanumast kaugemal”
Anne Valmas on Tartu Ülikooli haridusega bibliograaf. Raamat “Kodutanumast kaugemal” on sündinud Eesti TA Raamatukogu väliseesti kirjanduse osakonnas töötamise ajal. Artiklite kogumik on esimesi Eestis, mis pajatab väliseesti kultuurist, eelkõige kirjandusega seotust. Lähemalt on räägitud suurematest eesti kirjastustest välismaal, ajakirjandusest ja kirjandusauhindadest, kuid ka kirjameeste Ain Kalmuse, Bernard Kangro, Peeter Lindsaare, Gert Helbemäe, Arved Viirlaiu […]
“Kodutee 1947 nr 1. Küünlakuu”
Sisukord Saateks H. Laretei / Aastapäevaks Gustav Ränk / Mida räägib meile 24. veebruar Kalju Lepik / Küünlakuu ööl, Relvavennad, Päike on kustund Hanno Kompus / Erik Haamer K. A. Hindrey / Vihkajad Tulehoidja Kaugkõne Bernard Kangroga Arvo Mägi / Rahvuslik suurteos Vaba Sõna / Pagulasmoraalist Arvo Horm / Lõpp ühele müüdile Intervjuu / Poliitilisel […]
“Kogutud teosed 10. osa”
“Kriitika” VII Järelsõna: Margit Arusoo ja Toomas Haug “Kriitika” VIII Järelsõna ja kommentaarid: Toomas Haug
“Kohanemine ja vastupanu: Eesti haritlaskond 1940–1987”
Selle raamatuga jõuab lõpule eesti haritlaskonna üldistava ajaloo kolmeköiteline käsitlus samade autorite poolt. Viimases osas vaadeldakse eesti intelligentsi ajalugu 20. sajandi kolme viimase okupatsiooni aastail järgmistes põhiküsimustes: Nõukogude haridussüsteem ja kõrgkoolid, haritlaskonna ettevalmistamine ja üliõpilaskond, kompartei kultuuri- ja haritlaspoliitika, haritlaskonna peamised rühmad – pedagoogid, meditsiinitöötajad, tehnikaspetsialistid ja insenerid, põllumajanduse asjatundjad, juristid, ametnikud, ohvitserid, kultuuritöötajad, vaimulikud, […]
“Kohtumine KGB-ga”
Rootsist 1979. aastal esmakordselt Eestisse saabudes ei teadnud ma, milliseid probleeme saab mul olema Balti riike oma kägistavas haardes hoidnud KGB-ga. Minu lugu algas salajasest piibliveost otse KGB peakorteri vahetus naabruses asunud Oleviste kirikule. Järgnesid koostöö Eesti pagulaste ja dissidentidega ning uued ülesanded, aga ka minu avalik ja varjatud jälitamine, ähvardused, üha suurenev risk ja […]
“Kohtumised Siberis. Eesti asundused VIII”
Esimeselt tutvumisreisilt Siberi eestlaste juurde – tookord Krasnojarski krai Ülem-Suetukki ja selle naabruses asuvasse Ülem-Bulankasse – naasime üksjagu äreval ajal, 1991. aasta augustikuus Eesti Vabariigi taastamise eelõhtul. Üllatav oli kogeda, et Eestimaast tuhandete kilomeetrite kaugusel räägib terve külatäis inimesi, neid oli umbes 300, eesti keelt. Sestpeale on Siberi eesti kogukonnad olnud üks Eesti Rahvaluule Arhiivi […]
“Koidulauliku valgel”
Kui meie tänasele lugejale ulatada raamat uurimustega vanemast kirjandusest, siis täis usaldust tema ajaloolise mõtlemise reipusesse. Ühtlasi eeldades tunnetust, et ammuolnuski on uut, edasiviivat ja aegumatut ja justkui tänapäeval sündinut. Käesolevate kaante vahele on kokku pandud valik artikleid ja uurimusi paljude aastate kestelt (1958-1978), valdavas osas Koidula-teemalisi. Need on õieti eeltööd, kuhu tuli sukelduda – […]
“Kõige pikem päev. 6. juuni 1944 D-päev”
Ameerika kirjaniku haarav dokumentaalne teos (1959) Teise maailmasõja ühest dramaatilisemast sündmusest, liitlaste dessandist Normandia rannikul, täpsemini selle esimesest, kõige otsustavamast päevast 6. juunist 1944, mis kannab ka D-päeva nime. Sündmusi vaadeldakse mõlema osapoole seisukohast, reasõdurist kindralini välja. Põhiteave pärineb D-päeva üle elanud liitlasvägede võitlejatelt, Saksa sõjaväelastelt, Prantsuse põrandaalustelt, tsiviilisikutelt – kokku rohkem kui tuhandelt inimeselt. […]
“Kõige taga oli hirm”
Kuidas Eesti oma ajaloost ilma jäi Artiklikogumikus “Kõige taga oli hirm” kirjutavad Eesti, Soome ja maailma asjatundjad Nõukogude Liidu hirmutusvõtete mõjust Eestile ja eestlastele. Kuidas inimesed hirmule ja propagandale üles ehitatud ühiskonnas hakkama said? Kas Eesti okupeerimine toimus seaduslikult? Miks Nõukogude terrori ohvrid ei võinud oma kogemustest avalikult rääkida ja millised mõjud sel olid? Kas […]
