“Kes? Mis? Kus? Aastaraamat 2007”
Tegemist on kõvakaanelise värvitrükis raamatuga, kus ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest, skandaalidest jne. Eestis ja maailmas. Raamatus on iga valdkond eraldi lahti kirjutatud (poliitika, majandus, kultuur, sport jms), lisaks veel suur faktimaailm. Kommentaarid aasta tippteemadel.
“Kes? Mis? Kus? Aastaraamat 2008”
Tegemist on kõvakaanelise värvitrükis raamatuga, kus ülevaade aasta sündmustest, persoonidest, faktidest, suurhetkedest, skandaalidest jne. Eestis ja maailmas. Raamatus on iga valdkond eraldi lahti kirjutatud (poliitika, majandus, kultuur, sport jms), lisaks veel suur faktimaailm. Kommentaarid aasta tippteemadel.
“Kes? Mis? Kus? Aastaraamat 2010”
Kümnendat aastat ilmuv aastaraamat “Kes?Mis?Kus?” võtab kokku aasta jooksul toimunud sündmused Eestis ja kogu maailmas nii pildis kui ka sõnas. Ainulaadne teatmeteos ilmub Eestis viimast korda.
“Keskaeg I ja II köide” 2 raamatut
Käesolev õpik hõlmab Lääne- ja Kesk-Euroopa maade ning Bütsantsi ajalugu V kuni XV sajandi lõpuni.
“Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia”
Käesolev kogumik sisaldab näiteid Euroopa kirjandusest, alates varasemast keskajast kuni XV sajandini. Säärase ulatusega teoses ei ole võimalik esitada mitmete rahvaste sõnalist loomingut selle pidevas arengus nii pika ajavahemiku vältel, mistõttu on tulnud piirduda näidistega üksikuist tüüpilistest liikidest, nagu need kujunesid, sõltuvalt ühiskondlike tingimuste arengust. Näidete valikul ja nende ulatuses ei ole saadud alati arvestada […]
“Keskaja kirjanduse antoloogia I. Ladinakeelne kirjandus”
“Keskaja kirjanduse antoloogia” esimene köide pakub tõlkenäiteid Euroopa ladinakeelsest kirjandusest 4. sajandi lõpust 14. sajandi alguseni, kokku pea poolesajalt kristlikult ladina autorilt. Teiste seas on esindatud Sulpicius Severus, Gregorius Suur, Isidorus Sevillast, Alcuin, Anselm Canterburyst, Pierre Abelard, Bernard Clairvaux´st, Hildegard Bingenist, Thomas Aquinost, Bonaventura ja Iacopo Varazzest. Kuivõrd keskaja kultuuris puudus omaette mõiste “kirjandus”, siis […]
“Keskaja naine”
Päivi Setälä (sünd. 1944) on filosoofiadoktor, Helsingi ülikooli õppejõud. Ta on olnud Helsingi ülikooli naisuurimuskeskuse Kristiina Instituudi juhatuse esimehe asetäitja, Soome Rooma Instituudi Villa Lante juhataja, mitmete instituutide ja uurimuskeskuste juhatuse liige. Praegu on ta seotud kultuuriprojektiga Helsingi 2000, mis tegeleb Helsingi kui Euroopa tulevase kultuuripealinnaga. Päivi Setälält on ilmunud mitu raamatut, lisaks “Keskaja naisele” […]
“Kevad Eestis”
Igal kirjaoskajal on õigus ja võimalus oma elukäik kirja panna. Veelgi enam – tänapäeva tehnilised vahendid võimaldavad mälestusi jäädvustada ka kirjaoskust kasutamata, piisab oma eluloo lindile rääkimisest ja see on kadumisest päästetud. Tegelikult kasutab neid võimalusi kaduv-väike protsent praegu maailmas elavatest inimestest. Valdav enamik võtab oma mälestused, elukogemused ja arusaamised ajastut ning maailmast kaasa igaviku […]
“KGB. Kirjutamata ajalugu. Komitee – 1991”
KGB kirjutamata ajalugu. Võimust kaugel olevad inimesed ei oska isegi kahtlustada, et suure poliitika aluseks on täiuslikkuseni välja arendatud intriigid ning et isegi õilsad eesmärgid saavutatakse üsnagi alatute vahenditega. Mõnikord saame intriigi tõelise tähenduse teada alles aja möödudes. Mõnikord aga jääbki kõik saladuseks. Mitte ainult augustiputš, vaid ka palju muud, mis juhtus 1991. aastal, kätkeb […]
“Kihutav troika”
Sisu Kihutav troika 7. “Surnud hinged”; Vennad Karamazovid”; Nihilism; “Isad ja pojad”; “Sortsid”; Aldus Huxley; Inimjumalad; Inimese väärikusest. Boheemlane ja lohe. Kirjaniku ja lugeja vahekorrast Eestis pärast Esimest maailmasõda. Lohe; Marinetti; Marinetti õpetuse tagapõhi; Boheemlane; Haige aeg; Kohvikud; Erootika; Religioon; Kadunud elumõte; Kaks lippu; Skandaal Vanemuises. Nelisada aastat esseistikat. Mis on essee? Montaigne; Essee ajaloost; […]
“Kindral Carl von Toll”
Kindral Carl von Toll. 1777-1842. Aruküla. Sarja ülesandeks on avada lugejale seda osa ajaloost, mis oli viimase 50 aasta jooksul meie jaoks suletud ja jäänud tundmatuks. Lugejale saab kättesaadavaks ka teistes keeltes ilmunud, samuti käsikirjadena säilinu. Püütakse avaldada peamiselt Eestiga seotud kirjapandut, mis peaks meie lugejale olema huvipakkuv ja silmaringi laiendav. Neljas raamat tutvustab kindral […]
“Kindral, kes ei soovinud sõda”
Makoto Onodera – Jaapani sõjaväeatašee Riias, Tallinnas ja Stockholmis. Yuriko Onodera (1906-98) saatis 1930.-40. aastatel oma abikaasat Makoto Onoderat (1897-1987) tolle töökohtadel Jaapani sõjväeatašeena Baltimaades ja Skandinaavias. Need aastad hõlmasid Jaapani triivimist sõtta, sõjaaegset diplomaatilist ja luuretegevust ning sõja lõppjärgus rahuotsinguid. Tegeldes justkui “assistendina” kodeerimistööga, oli tal sõjaväeatašee tööst täielik ülevaade. Eesti lugeja jaoks muudavad […]
“Kindralid. Ameerika vähejuhid Teisest maailmasõjast tänapäevani”
Ajalugu on olnud lahke Ameerika Teise maailmasõja kindralite Marshalli, Eisenhoweri, Pattoni ja Bradley vastu, kuid järgmiste sõdade kindralitega ta enam nii heasoovlik polnud. Thomas E. Ricks võtab “Kindralites” käsile selle põhjuste väljaselgitamise. Osaliselt on küsimus üha laienevas lõhes tulemuste ja nende eest vastutamise vahel. Teises maailmasõjas vabastati suur hulk Ameerika kindraleid ametist lihtsalt seepärast, et […]
“Kindralstaap sõja-aastail”
Teine raamat. /—/ Kirjutada teine raamat ja mitte esimest uuesti välja anda otsustasin ma veel seetõttu, et juba öeldut korrata, seda süvendada ja täiendada on palju kergem kui uut kirjutada. Selles raamatus ei leidu nii nagu esimeseski sõjaoperatsioonide kronoloogilisi kirjeldusi, vaid jutustatakse eeskätt Kindralstaabist, selle töödest ja inimestest. Suurt tähelepanu on pööratud Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorteri […]
“Kirik laias maailmas”
Koos üldise religiooni positsioonide nõrgenemisega tänapäeva maailmas toimub aga ka ususorganisatsioonide tegevuse märgatav aktiviseerumine. Seda võib täheldada meie planeedi eri piirkondades, erineva ühiskondlik-poliitilise süsteemiga, erinevate ajalooliste traditsioonide ja kultuuriga riikides. Mitmesugused religioossed voolud ja organisatsioonid ning nende juhid pakuvad omapoolseid lahendusi nüüdiselu probleemidele. Taolistes kõiki inimesi erutavates küsimustes nagu sõja ja rahu probleemid, ühiskonna arenemise […]
“Kirjad Venemaalt. Eesti ajakirjaniku reportaažid elust Venemaal”
See on reportaažiraamat kohtadest, kuhu olen Venemaal sattunud alates 2007. aasta jaanuarist, kui asusin seal tööle Eesti Päevalehe väliskorrespondendina. Põhiliselt on need lood Siberist ja Kaukaasiast, kus olen kõige rohkem käinud. Seadsin eesmärgiks näidata just Venemaa provintside elu. Kuna Moskva on midagi muud, kui ülejäänud Venemaa, siis olen Moskva raamust teadlikult välja jätnud. Ainus Moskvas […]
“Kirjad vennale”
Tõenäoliselt selliseid kirjavahetusi palju säilinud ei ole – või kui, siis ühepoolsetena. Käesoleval juhul ka “Suurest Tsoonist” saadetud kirjad säilinud tänu sellele, et neist üks esimesi ei jõudnud adressaadini. Seetõttu kirjutas Olavi järgmised läbi kopeerpaberi, et saata koopia vajaduse korral koos mõne järgmise kirjaga. Kuna sellist vajadust ei tekkinud, jäid koopiad alles. Arvo kaks esimest […]
“Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk”
Hinnates kreeka ja rooma kirjandust tänapäeval, peaksime tundma ka rolli, mida see mängis oma kaasajas. Selle raamatu fookus, uus vaatenurk, on kirjanduse vastuvõtjad: lugejad, vaatajad ja kuulajad. Kaksteist antiikkirjanduse uurijat vaatlevad siin erinevaid ja muutuvaid seoseid kirjanduse loojate ning nende publiku vahel, alates arhailisest kreeka luulest kuni Rooma impeeriumi lõpuni. Klassikalisest Ateenast hellenistliku kreeka diasporaani, […]
“Kirjanduslik Hiiumaa”
Hiiumaad on oma loomingus kajastanud nii need kirjanikud, kes Hiiumaal sündinud, kui ka need, kes selle maaga tutvunud on. Muidugi on pärishiidlaste ja väljastpoolt tulnute Hiiumaa-kujutus erinev. Pikemad, eepilised ja olustikulised teosed pärinevad hiidlastelt, lühemates žanrites lood “välisautoreilt”. Siin lühemalt peatunud pole jõudnud kohalikku elu-olusse nii sügavalt ja laialt sisse elada, et pannood anda ja […]
“Kive Estonia alusmüürist”
Omal ajal menukas raadiohääl Heino Pedusaar taaselustab oma järjekordses raamatus meie saja aasta eest kutseliseks kuulutatud teatri möödanikku. Seekord inimesi “Estonia” muusikalavalt ja selle veerest. Nende endi sõnadega, sest tervet teksti kannavad peamiselt intervjuud, enamasti ammuaegsed. Kuid öeldud sõnal on tiivad. Ta lendab ära. See kogumik kammitseb öeldud sõnad ja räägitud jutud kaante vahele. Kunagised […]
