“Katariina Suur. Naise portree”
Venemaa ajaloos kõrguvad Katariina II ja Peeter I Romanovite dünastias oma võimetelt ja saavutustelt ülejäänud neljateistkümne tsaari ja keisrinna kohal. Katariina viis Peetri pärandit edasi. Peeter andis Venemaale “akna Läände” Läänemere kaldal, Katariina avas teise akna Mustal merel. Peeter importis Venemaale tehnoloogia ja valitsusinstitutsioonid; Katariina tõi Euroopa moraalse, poliitilise ja seadusandliku filosoofia, kirjanduse, kunsti, arhitektuuri, […]
“Katastroof”
Uurimus tänapäeva maailma tekkemehhanismidest. Raamat “Katastroof” heidab valgust Pimeda ajastu kõige süngematele sündmustele, näidates, kuidas: – Rooma keisririigi iha elevandiluu järele päästis valla epideemia, mis tappis poole Vahemeremaade rahvastikust; – antiikmaailma suurima tammi purunemine aitas kaasa islami tekkele; – kliimakatastroofi tagajärjel tekkis Venemaa steppides nüüdseks ammugi unustatud juudi kuningriik: – saladusliku kollase tolmu mahasadamine sundis […]
“Katastroofid, mis vapustasid maailma”
29. aprillil 1988 lendas Aloha Airlines’i Boeing 737 Hilost Honolulusse. Kui lennuk 95 reisija ja meeskonnaliikmega pardal lendas umbes 8000 meetri kõrgusel Vaikse ookeani kohal, eraldus ootamatult otse kabiini taga asuv ülemine poolümar keresektsioon. Ühe stjuardessi kandis tugev õhuvool lennukist välja. Paljud reisijad said vigastada. Piloot ei kaotanud pead ning tal õnnestus Boeing maandada Maui […]
“Katkenud laul. Pirita klooster 1407-1607”
Raamat võtab kokku ja asetab üldisemale taustale kõik, mida me seni teame Pirita kloostri kohta – alates püha Birgittaga seotud imeteost Põhja-Eesti rannavetes. Juttu tuleb kloostri asutamise tagamaadest, kloostrikompleksi ehitusest, kirikuteenistustest, pea lõppematust laulust, mis birgitiinide kloostreis kõlas, konventide igapäevaelust, maavaldustest ja majandustegevusest, tülidest naabritega – sealhulgas Tallinna raega, kellele ei meeldinud sugugi kloostri juures […]
“Kauge kodu 1947 1/2”
Sisu Ainus kutse / Ja siiski, ja siiski, luuletused – Henrik Visnapuu Idealismi, portunism, realism, artikkel – H. Pello Meie massist ja juhtkonnast, artikkel – Dr. O. Loorits Mõningaid bilansilahtreid, artikkel – H. Parrest Adomas Galdikas, artikkel – A. Rannit Luuletusi kogust “Seitsmes öö” – B. Kangro Kaks momentvõtet, miniatüürid – P. Krusten Mälestuskilde ärkamisajast […]
“Kauge Kodu 1947 10/11”
Sisukord Välis-Eesti ülesandeid, artikkel – A. Raag Demokraatia ja kommunism võitluses rahu eest, artikkel – H. Pello Mõningaid põhiideid eesti kirjanduses, artikkel – H. Visnapuu Nagu päike üle suure vee – Arthur Valdes Ingi surm, luuletus – H. Visnapuu Kaheksas käsk, katkend – K. A. Hindrey Eestilise kultuuripildi äärjooni, artikkel – A. Mägi Eesti rahvusliku […]
“Kaugel ära. Lapssõduri mälestused”
Tänapäeval peetakse sõdu nii. Traumeeritud, narkootikume täis topitud AK-47 automaatrelvi kandvatest lastest on saanud täiskasvanute asemel võitlevad sõdurid. Inimõigusteorganisatsiooni Human Rights Watch andmetel osales 2007. aastal lapssõdureid ligi 20 riigis mitmesugustes relvastatud konfliktides. Hinnanguliselt 200 000 – 300 000 last oli sunnitud sõdima valitsuse armeede või mitmesuguste mässuliste rühmituste ridades. Ishmael Beah oli lapssõdur Sierra […]
“Kaugete aegade sära”
Paul Johansen: Vähesed teadusalad seisavad nüüdisajal nii suurel määral päevahuvide tulipunktis kui asustusajalugu. Peame ju tänapäeval seda lugema rõõmustavate ajamärkide hulka, et üha enam on maad võtmas arusaamine, et eurooplane tuleb uuesti paigutada, s.t. paigal püsivaks teha, jah, teatud piirini isegi koha külge köita. (…) Ei tohiks kunagi nii kujuneda, nagu seda võib näha mitmel […]
“Kehra metsast maailma. Saadiku päevik. Kirjad kinnisest majast”
Üks teenekamaid Eesti diplomaate ja välispoliitika kujundajaid KAAREL ROBERT PUSTA sündis 1. märtsil 1883 Narvas raudteeametniku pojana ning õppis Tallinna linnakoolis, hiljem Pariisis vabaülikoolis ja Berni ülikoolis. /—/ Mälestusi hakkas Pusta kirja panema juba vanglas. Neist “Kehra metsast maailma” (1936) hõlmab aega lapsepõlvest kuni välisdelegatsiooni Eestist ärasõiduni; “Saadiku päevik I” (1964) käsitleb sündmusi välisdelegatsiooni ajast […]
“Keldi saladused Uus-Inglismaal”
Kõikjal ülikummaliste juhtumite koondumisala keskpunkti lähedal leidsime tahutud kividest moodustisi või mitu kivikambrit. Ehitised oli püstitanud keegi, kellel olid põhjalikud teadmised mitte üksnes kiviraiumisest, vaid ka inseneriteadusest, mille järgi päiskivide kaal määrab seina stabiilsuse. Ühtlasi panime tähele, et mõnes kohas olid mitmel kivil kummalised märgid. Hilisemad uuringud on näidanud, et need kujutavad endast ogami kirjaviisi […]
“Keldid Alesia ja Pergamoni vahel”
Raamat jutustab keltidest, kes I aastatuhande teisel poolel e.m.a. asustasid laialdast maa-ala Väike-Aasiast Briti saarteni ja Vahemerest tänapäeva Poolani. Euroopa arheoloogia uusimail andmeil (1976) põhinev teos räägib köitvalt keldi kultuuri saavutustest ja mõjust eelgermaani, eelslaavi ning eelbalti hõimudele. Paeluv lugemisvara arheoloogiast ja ajaloost huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Kennedy. Presidendi kuvandi kujunemise lugu”
USA president John F. Kennedy on nii ta enda põlvkonnale kui järgnevatele generatsioonidele mällu sööbinud kui ülimalt sädelev isiksus ja üks väljapaistvamaid poliitikuid USA presidentide pikas reas. Kuid milles õigupoolest peitub JFK fenomen? Ajaloolane Mark White tutvustab lugejale Kennedy populaarsuse tagamaid ning näitab, kuidas võimsa kuvandi loomise teenistusse rakendati ta osalemine Teises maailmasõjas, sõjajärgsed kirjanduslikud […]
“Kes nägi Kratti? Eesti rahvusballeti sünd. Mälestused”
4. raamat sarjast ELAVIK Mälestusi Eduard Tubina balletist “Kratt” jagavad Eduard Tubin, Rahel Olbrei, Ida Urbel, Ülo Vilimaa, Mai Murdmaa ja Eino Tubin. (Taskuformaat)
“Kes on juudid ja mis on holokaust?”
Mööda ilma laiali puistatud juudi rahvas pooldus teiste rahvaste silmis kasulikuks või kahjulikuks sõltuvalt sellest, kuidas nad teiste rahvastega läbi said. … Kui keegi uuriks juudi rahva ajalugu eri maades, kuhu saatus juute paisanud, siis saaks ta inimkonna suurejoonelise ja õpetliku koondkuju, mis on ühtaegu tähelepanuväärne nii loodusnähtusena kui ka poliitilise sündmusena. – Johann Gottfried […]
“Kes on kes antiikmütoloogias”
Antiikmütoloogia leksikon võib nii mõnelegi inimesele tunduda niivõrd tõsise teatmeteosena, et seda ei julge kättegi võtta. Gerhard Finki esitatud antiikmütoloogia ei ole kuiv teaduslik uurimus, vaid huvitav lugemisvara, mis ei käi üle jõu isegi väheste eelteadmistega lugejal. Autor orienteerub oma ainevaldkonnas imeliselt hästi, teema on talle nii kodune, et ta väljendusviis läheneb kohati kõnekeelele. – […]