“Kaks laulupidu”
Käesolev teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” ning on koostatud samu põhimõtteid järgides ja enam-vähem samasugust mahtu arvestades. Sisukord: I. Eesti koori- ja orkestrimuusika arengust 1870-ndail aastail II. Teine üldlaulupidu 1879. aastal Tartus III. Kolmas üldlaulupidu 1880. aastal Tallinnas (paberkaaned kulunud)
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kaks suurt”
Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetegevusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik, tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes […]
“Kaks vaadet marssal Mannerheimile”
Karl (Kai) Reinhold Donner (1888-1935) oli soome-ugri keeleteadlane ja antropoloog. Ta kaitses 1923. aastal doktorikraadi, kuid tema teadustöö jäi aktiivse poliitilise tegevuse tõttu lühikeseks. Aktivistide komitee sekretärina toetas ta jäägriliikumist ja oli aktivistide ajalehe Suunta peatoimetaja. Soome vabadussõja ajal tuli Kai Donner Stockholmist maapaost Mannerheimi staapi ning oli Soome ja Nõukogude Venemaa piiri komandant. 1934. […]
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
“Kaksteist põlve Käsmus”
Käsmu kapteniküla ajalugu on pikk ja väärikas. Käsmu laevaomanike laevad on seilanud suurtel maailmameredel, Käsmu külast ja merekoolist pärit meremehed on oluline osa Eesti merendusloost. Käsmu rahva pajatustes on meresõitjate kõrval oma kohta ka laevaehitajatel, salakaubavedajatel, supelsakstel ja paljudel teistel põnevatel tegelastel. Meelis Liivlaid jutustab ses raamatus Käsmu rannarahva lugu, nähtuna läbi igipõlise randlaste suguvõsa. […]
“Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat. 1918-1919”
Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat originaalis on kirjutatud Otto Tiefi poolt talletamaks toimunud Vabadussõjas alates 20. detsembris 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on lisanud vaid kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. Sestap kajastab päevaraamat kõige vahetumalt toimunud sündmusi, mis mitte alati ei olnud heroilised ja võidukad, vaid ka karmid, masendavad ja traagilised. Samas on tähelepanuväärne […]
“Kangelannad. Pahelised, vaprad & ilusad”
Sõna “kangelanna” on mitmeti mõistetav. On naisi, keda imetletakse nende tarkuse või kirglikkuse, aga ka lihtsalt muljetavaldava nime või kingakollektsiooni pärast. On naisi, kes eristuvad massist ning kes lihtsalt ei jää märkamatuks. Nad isnpireerivad, esitavad väljakutseid, provotseerivad. On aeg ka naistest rääkida – neist, kes on olnud vaprad, ilusad või pahelised, või ka kõik kolm […]
“Kannatuste aastad 1940-1991”
Käesolev raamat oleks pidanud ilmuma juba 3-4 aastat tagasi, siis, kui 2004. a. sügisel lõpetati okupatsioonivõimude repressioonide uurimisega tegelenud Riigikogu komisjoni tegevus. Suurem osa siin avaldatavast materjalist oli komisjonil tookord koos, kuid raha puudumine ei võimaldanud mõeldagi publitseerimisele. Isegi 1. märtsiks 2004 Riigikogule esitatud riikliku komisjoni aruanne Valge raamat sai trükist ilmuda alles aasta hiljem […]
“Kapteni kohus”
Uskumatu tõsieluline lugu piraatidest, kangelaslikkusest ja päästemissioonist ookeanil. Sellest loost inspireerituna valminud ka “Kapten Phillips´i” nimeline kassahitist film. 8. aprill 2009 ei alanud kapten Richard Phillipsi jaoks kuidagi eriliselt, oli täiesti tavaline tööpäev Maersk Alabama pardal. USA lipu all sõitva laeva lastiks oli toit ja põllumajandussaadused Maailma Toidupangale. Sel päeval sai aga argirutiin otsa, kui […]
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
“Karl Menning ja teater “Vanemuine””
Käesolev töö hõlmab lühiajalist (1906-1914), ent siiski olulist ajajärku “Vanemuise” teatri ajaloost, perioodi, mida me tavatseme nimetada üldisemas mõttes Karl Menningu teatriks. Teatriajaloolase ja -publitsisti sulest, rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv monograafia meie esimesest professionaalsest teatrijuhist, kutseteatri rajajast Karl Menningust (1874-1941) võtab vaatluse alla tema elutöö “Vanemuise” teatris aastail 1906-1914, mis siin pandi kindel algus psühholoogilise realismi […]
“Karl V. Euroopa keiser”
Õhtumaa võimsam monarh, Burgundia hertsog, Hispaania kuningas, Saksa Rahvuse Püha Rooma Riigi keiser Karl V (1500-1558) valitses maailmariiki, kus päike iial ei loojunud. Tema valdused ulatusid Madalamaadest Põhja-Aafrikani ja Ungarist Mehhikoni. Ent keisri õnnetuseks oli elada murranguajastul, millele jätsid sügava pitseri reformatsioon ja ususõjad, talurahvaliikumised ja maadeavastused. Karl V ihkas olla lepitaja, kuid pidas veriseid […]
“Karl XI”
Biograafia Rootsi kuningas Karl XI on ajalookirjutuses jäänud oma isa Karl X Gustavi ja kuulsa poja Karl XII varju. Võib-olla küll mitte Eestis. Meil kujutatakse teda traditsiooniliselt targa ja tegusa riigiisana: suur reduktsioon, Eesti-, Saare- ja eriti Liivimaa rüütelkondade autonoomia piiramine, taasriigistatud mõisate talupoegade sisuline vabastamine pärisorjusest, Forseliuse seminar, talurahvakoolide asutamine ja eesti kirjakeele areng […]
“Kas Putin on vepslane”
Suhtlemine on kõige tähtsam – kui sa ei suhtle, siis ka ei juhtu midagi, ja lood jäävad tulemata. Reisides kogetakse midagi, mida muidu ei tunnetata. Juhuslikult juhtub – selles on enam mõttetera ja õpetlikkust, kui aimata oskame. Aega peab olema. Üha enam valdab mind viimasel ajal tunne, et ajas on kõik kinni, täpsemini selles, kuidas […]
“Kasside kummaline ajalugu”
Rikkalike illustratsioonidega varustatud tõsise sisuga armas kinkeraamat kassisoo ajaloost. Kassisoo biograafia algab mitme tuhande aasta tagusest Egiptusest, kus kassid olid jumala seisuses, ning jõuab välja Andy Warholi ja teiste XX sajandi kuulsusteni, kelle lemmikloom on olnud kass. Autor käsitleb põhjalikult ka kassi maine muutumise ajaloos – jumalast saatanaks ja edasi lihtsalt inimese sõbraks.
“Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses”
Arhitektuuriajalooline monograafia hõlmab Kuressaare linnus-kindluse 600 aasta pikkust ehituslugu 14.-19. sajandini, tuginedes aastatel 2010-2014 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust ning selgitavad uusaegsete kindlustuste arengulugu. Rohkem kui 200 värvifoto, skeemi ja joonisega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja […]
“Katariina II. Venemaa kõikvõimas keisrinna”
Ülihuvitav, kergesti loetav, vaimukas ning faktitihe monograafia Venemaa keisrinnast Katariina Suurest. 14-aastase saksa vürstitari saabumine Venemaale, elu ja kombed sel kummalisel maal, masendavad suurvürstinna-aastad tsaarinna Jelizaveta õukonnas, ebaõnnestunud abielu; edasi võimuvõitlus, riigipööre ja keisrinnaks saamine 1762. aastal, valitsemine, sõjad, aga ka intiimsed seigad keisrinna eraelust. Iga esitatud fakti aluseks on Katariina enda või kaasaegsete memuaarid, […]
“Katariina Suur. Naise portree”
Venemaa ajaloos kõrguvad Katariina II ja Peeter I Romanovite dünastias oma võimetelt ja saavutustelt ülejäänud neljateistkümne tsaari ja keisrinna kohal. Katariina viis Peetri pärandit edasi. Peeter andis Venemaale “akna Läände” Läänemere kaldal, Katariina avas teise akna Mustal merel. Peeter importis Venemaale tehnoloogia ja valitsusinstitutsioonid; Katariina tõi Euroopa moraalse, poliitilise ja seadusandliku filosoofia, kirjanduse, kunsti, arhitektuuri, […]
“Katastroof”
Uurimus tänapäeva maailma tekkemehhanismidest. Raamat “Katastroof” heidab valgust Pimeda ajastu kõige süngematele sündmustele, näidates, kuidas: – Rooma keisririigi iha elevandiluu järele päästis valla epideemia, mis tappis poole Vahemeremaade rahvastikust; – antiikmaailma suurima tammi purunemine aitas kaasa islami tekkele; – kliimakatastroofi tagajärjel tekkis Venemaa steppides nüüdseks ammugi unustatud juudi kuningriik: – saladusliku kollase tolmu mahasadamine sundis […]
