“Jüriöö”
Ajaloodoktor professor Sulev Vahtre raamat Eesti vanema ajaloo ühest kõige tuntumast sündmusest – Jüriöö ülestõusust. Suhteliselt põhjalikumalt on käsitletud ülestõusu eellugu ja algust. Mõeldud lugemiseks kõigile ajaloohuvilistele ja täiendavaks lektüüriks Eesti ajaloo õppimisel koolides.
“Juuni 1941: Hitler ja Stalin.”
1941. aasta juunis valitses Hitleri ja Stalini vahel terav vastsseis. Nende vahekord enne Saksamaa sissetungi Nõukogude Venemaale oli kummaline, külmale kalkuleerimisele ning valearvestusele rajatud. Autor seab kahtluse alla paljud kaua muutumatuna püsinud seisukohad, samuti pakub Hitleri ja Stalini iseloomu süvavaatlusi ja loob neist uued portreed. Suurepärase jutustajana demonstreerib üks lugupeetumaid ameerika ajaloolasi John Lukacs meisterlikult […]
“Kadriorg. Lossi lugu”
Elulood ja memuaarid on viimasel ajal levinumaid minevikust kirjutamise viisid. Oma elulugu on ka majadel, näiteks avalikud või võimuga seotud hooned kujunevad paratamatult ühiskondlike protsesside ja ideoloogiate visualiseerunud mudeliks. Kadrioru lossi võib ühelt poolt käsitleda kui siinse barokkarhitektuuri tähtteost – kaunist lõunamaist erakut jaheda Läänemere ääres, Lääne-Euroopa kõrgkultuuri säravat pärli, millele Eesti alalt otsest stiilist […]
“Kadrioru ja Sadama vahelisest piirkonnast”
Nende kaante vahele on talletanud ülevaade piirkonnast, mis jääb Narva maanteest mereni ja Petrooleumi tänavast Russalkani ning selle arengulugu. Niisugune piirkonna valik on tingitud kahes asjaolust: Esiteks, käsikirja koostaja elab selles kandis 1980te algusest ja on selle aja jooksul piirkonnas toimunud muutusi kirja pannud. Teiseks, vaadeldav piirkond asub Kadrioru ja Sadama asumi piirialal. Piir kulgeb […]
“Kadrioru loss. Väliskunsti muuseum”
22. juulil 2000 avas Eesti Kunstimuuseum värskelt renoveeritud Kadrioru lossis uue filiaali – Väliskunsti Muuseumi. Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon, mis hõlmab peamiselt Lääne-Euroopa ja vene maalii, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti XVI-XX sajandist, on tähtsaim ja arvukaim Eestis. Praegu on Kadrioru lossis hoiul ja osaliselt eksponeeritud tuhatkond maali, ligikaudu 3500 graafilist tööd, 250 skulptuuri (lisaks 2500 […]
“Kadunud aarete atlas”
Iidsed taasavastatud imed kogu maailmast. Kogu ajaloo vältel on inimesi vaimustanud uskumatud lood aardeküttidest ja salapärastest haihtunud aaretest, mida nad on otsinud. Tutanhamoni hauakambrist kuni Tšingis-khaani väljamõeldud sõjasaagini – see raamat vaatleb lugusid mõnedest kõige väärtuslikumatest ja erakordsematest esemetest, mis on kunagi kaotatud või leitud. – Detailid viimastest arheloloogilistest avastustest ja kõige põnevamatest ajaloolistest uurimistöödest. […]
“Kadunud kuld”
Kadunud, taasleitud ja veel leidmata aarete ajaloost. Käesolevast raamatust leiate uskumatud lood kadunud aaretest, mis veel tänapäevalgi avastajat ootavad: Alexander Suure impeeriumi kadunud aarded, Nibelungide varandus, mis lebab Reini jõe põhjas, Läänemere kuld, piraatide peitevarad Lõunamere saartel, jesuiitide salapärased kullakaevandused Lõuna-Ameerikas, Vene tsaaririigi varade kummaline saatus pärast revolutsiooni, Kolmanda Reichi kaotsiläinud kuld… Lood edukatest, vähem […]
“Kadunud saar” (kokku 4 raamatut)
Kokku neli raamatut: Kadunud saar (puuduvad paberkaaned), Meil pole jäädavat linna, Päästa meid ära kurjast, Ajastute vahetus. Noorusmälestusi Need on Ain Kalmuse noorusmälestused ta kodusaarest. Perekonna traditsioone vaadeldes kirjeldab autor Hiiumaa lõunaranniku asustamist ja igapäevast elu. Autori kujunemisaastad selles kadunud ajas ja miljöös, ta katkestatud koolipõlv ja siirdumine madrusena merele viivad lugeja üldsusele seni vähetuntud […]
“Kadunute sajandite jälgedes”
Tallinna vanalinn on erakordne koht, millel on meile kõigile palju jutustada. Sellesse raamatusse on kogutud lood, mis tutvustavad teile vanalinna kõige suuremaid, pikemaid, vanemaid, ilusamaid ning muid teistest erilisemaid paiku ja vaatamisväärsusi. Mõnetunnise matka käigus mööda kadunud sajandite jälgi satute paikadesse, mis on ainulaadses Eestis, Euroopas või koguni terves maailmas. “Kadunud sajandite jälgedes” ei pretendeeri […]
“Kahe keisri kaardivägi. Borodino”
Jüri Kotšinevi kollektsioon 1812. aasta Isamaasõja kangelastest. Moskva muuseum-panoraami “Borodino lahing” püsiekspositsioonis. Kollektsioon on valmistatud 2005. aastal.
“Kahe maailmasõja väejuhid. 3 osa”
Kahe maailmasõja vähejuhid ning mõned muudki tähtsad sõjahärrad 20. sajandist 3. osa. Suurtükiväekindral Nenonen´ist admiral Yamamoto´ni
“Kahe maailmasõja väejuhid” I osa
I. osa. Autorid: Mati Õun, Hannes Walter, Erik Linnasmägi, Aivars Petersons, Olev Raidla. Kindralleitnant Airo´st riigimarssal Göring´ini.
“Kahemõõtmelised majad. Arhitektuurifoto Eestis 1860. aastatest tänapäevani”
Arhitektuurifoto tähtsust arhitektuuri retseptsioonis on raske üle hinnata. Valdav osa arhitektuurist jõuab meieni fotode vahendusel ning viis, kuidas me hooneid vaatame ja neist mõtleme, on tugevalt mõjutatud nende pildilisest esitlusest meedias. Andre Malraux´ väide, et kogu kunstiajalugu koosneb fotodest, peab kõige enam paika arhitektuuri kui mittetransporditava loomingu puhul. Terviklik arhitektuurikäsitlus, mis eeldab ajaliselt ja geograafiliselt […]
“Kahepalgeline admiral”
Fašistliku luure peamees Canaris ja tema peremehed Kõik, millest see raamat jutustab, põhineb ajaloolistel faktidel. Need on ammutatud rohkearvulistest uurimustest, dokumentidest, arhiividest, tunnistajatelt, vestlustest. Raamat annab ülevaate ennesõjaaegse ja Teise maailmasõja perioodi ühest kõige salapärasemast ja kurikuulsamast poliitilisest kujust – fašistliku luure juhist Canarisest. Canarise ümber on loodud rohkesti legende. Mitmed kodanlikud teadlased, publitsistid, kirjanikud, […]
“Kaks korda iseseisvaks”
Tiit Made kuuendas ajalooraamatus on ülevaatlikult kokku võetud Eesti 20. sajandi ajaloo pöördepunktid, mis on meie rahvale toonud nii suurt rõõmu kui ka kibedat valu, ahastust ja alandust. Maailmas on vaid üksikuid rahvaid, eestlased nende hulgas, kes ühe sajandi jooksul on suutnud endale kaks korda kätte võita iseseisvuse. Väikerahvas saavutas palju kordi suurema agressiivse okupandi-kolonisaatori […]