“1242. Müüti murdes”
1242. aasta 5. aprillil maha peetud Peipsi Jäälahing on neid väheseid üksiksündmusi ajaloos, mille toimumisest teavad vähemalt siin Eestis ja meie idanaabri Venemaa pool peaaegu kõik. Iseasi, mida nad täpselt teavad või arvavad teadvat. Et Jäälahing on tihedalt seotud hilisema Moskva suurvürsti- ja tsaaridünastia esiisa ja õigeusu pühaku Aleksander Nevski isikuga, on see sündmus kaua […]
“16 kevadpäeva”
Pronkssõduri teisaldamise kronoloogia Et mõista, miks Andrus Ansipi juhitav valitsus langetas otsuse matta ümber Tõnismäele maetud punasõdurid ja teisaldada pronksmonument, tuleb heita pilk ajalukku. Eesti Vabariigi saatuse otsustasid NSV Liit ja Saksamaa, sõlmides 23. augustil 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti. Selle salaprotokolli alusel jäi Eesti NSV Liidu alla. 28. septembril 1939 oli Eesti valitsus sunnitud jõuga […]
“17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule”
Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Et varasemad tekstide väljaanded, s. o. A. Saareste ja A. R. Cederbergi Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi (1927-31) – mis pakub küll hoopis laiema valiku ja peab silmas eeskätt keeleteaduslikke huve -, samuti G. Suitsu ja M. Lepiku Eesti […]
“1812. aasta Eestis ja Lätis”
1812. aasta sõjast on möödunud 178 aastat. Ilmunud on määratu hulk uurimusi, raamatuid, artikleid jms. selle sündmuse kõikvõimalike aspektide kohta. Läbi aegade on 1812. aasta inspireerinud ajaloolasi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid. 1812. aasta sõda sissetungija vastu ja sellele järgnenud Napoleoni-vastased välismaa sõjakäigud põhjustasid üldse murrangu Vene ühiskonna mõttemaailmas. A. Herzen kirjutas, et “1812. aastast algab meie […]
“19. sajandi inimene”
Üleminek romantismiajastust modernsesse ühiskonda tõi kaasa suuri murranguid. Ühiskond pidi lühikese aja jooksul kohanema industrialiseerimisest tingitud fundamentaalsete uuendustega. Raudteede kasutuselevõtt, töö- ja puhkeaja lahutamine ning linnade kasv muutsid inimese aja- ja ruumitaju. Käesolevas teoses vaadeldakse nende abstraktsete ühiskondlike muutuste taga seisvaid inimesi: teenijatüdrukuid, suurlinna elanikke, sisse- ja väljarändajaid, arste, töölisi, ettevõtjaid, kunstnikke, insenere, õpetajannasid ja […]
“1905. aasta Eestis. Massiliikumine ja vägivald maal. Sotsialistid ja terroristid. Mälestused. 3 raamatut”
1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks eesti rahva ajaloos, andes võimsa tõuke ühiskonna uuenemisele ja valmistades ette teed Eesti riiklikule iseseisvusele. Esimest korda haaras võitlus vabaduse eest suuri inimhulki linnas ja maal. Tsaarivalitsus surus rahvaliikumise maha massiivse sõjalis-politseilise terroriga, karistussalkade ja sõjakohtute käe läbi hukkus sadu inimesi. Raamat “Massiliikumine ja vägivald maal” See raamat räägib 1905. […]
“1905. aasta revolutsioon ja selle ohvrid Eestis”
Mihkel Aitsam (1877-1953) oli koduloouurija ja ajaloolane, ajakirjanik ja prosaist, kirjutanud ka näidendeid. Sündinud Läänemaal Vigala valla Sääla küla Aitsamaa talurentniku peres. Pärast Velise kihelkonnakooli lõpetamist täiendas õpihimuline noormees end iseõppimise teel. Juba kooliõpilasena saatis “Olevikku” lühemaid kirjutisi koduvallast, aastatel 1894-1903 kogus Vigalast Jakob Hurdale rahvaluulet. Aastast 1900 sai temast ajalehtede “Valgus”, “Teataja” ja “Uudised” […]
“1939. Viimased rahupäevad”
Richard Overy “1939. Viimased rahupäevad” on suurepärane näide diplomaatilisest läbikukkumisest – sellest, kuidas mõne aastaga võib kõikuma lüüa raske tööga rajatud jõudude tasakaal, kui demokraatlikud riigid hakkavad diktaatoritest mänguritega läbi rääkima ja neile järeleandmisi tegema. Rahu iga hinna eest tähendab lõppkokkuvõttes, et lisaks eetiliste probleemide tekkimisele kujuneb varem või hiljem välja olukord, kus pole pääsu […]
“1940. aasta Eestis”
Dokumente ja materjale. Raamatus on dokumendid ja muud materjalid, mis kajastavad 1939. ja 1940. aasta sündmusi Eestis. Nende materjalide analüüsi põhjal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembril 1989 vastu otsuse Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele ajaloolis-õigusliku hinnangu andmise kohta. Otsuses kvalifitseeritakse Nõukogude Liidu stalinliku juhtkonna välispoliitilised ja sõjalised aktsioonid Eesti Vabariigi vastu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks […]
“1941. aasta Eestis. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2006 6.”
Saateks Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940-1941 Leho Lõhmus Eesti Rahvaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks 1940-1941 Aleksaner Tšapenko Küüditamised Eestis 1941. aasta suvel Meelis Maripuu Nõukogude võimusüsteemi lagunemine Eestis ja Nõukogude asutuste evakueerimine Venemaale 1941. aasta suvel. Peeter Kaasik Eestist saadetud Nõukogude langevarjurid Soomes suvel 1941 Juha Pohjonen Ülevaade 1941. aasta sõjasündmustest Eestis Toomas […]
“1945. Ühe aasta elulugu”
1945 oli maailma ajaloos pöördeline aasta. See oli viimane sõja-aasta ja esimene rahuaasta, miljonite juurtega mullast lahtirebitud inimeste jaoks tõeline nullaeg. Aastal 1945 seati maailm nendele rööbastele, kus ta on praegugi. Theo Sommer on kirja pannud selle saatusliku aasta liigutava biograafia, mis räägib inimeste ja riikide saatusest, sõjast ja diktatuurist ning meeletust tahtmisest alustada otsast […]
“1968 – aasta, mis raputas maailma”
1968. aasta kujundasid koos neli ajaloolist tegurit: kodanikuõiguste liikumise eeskuju, mis oli sel ajal nii uus ja originaalne; põlvkond, kes tundis end niivõrd erineva ja võõrdununa, et nad keeldusid tunnistamast mis tahes võimu; sõda, mida ühiselt üle kogu maailma niimoodi vihati, et see andis kõigile mässumeelsetele põhjuse sõda otsida; ning kõik see leidis aset ajal, […]
“2 (33) Rahvusarhiivi toimetised. Uutmoodi ja paremini!”
Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul Sisukord Saatesõna Triin Kröönström / Orbudekool Toompea eeslinnas kui pietistlike haridusuuenduste ilming Kairit Kaur / Maine rõõm Jumalas Mäetagusel. Baltisaksa loodusluule esimene suurem tulemine 18. sajandi keskpaiku Henning von Wistinghausen / Poliitilised ja ühiskondlikud muutused Eestimaal 18. ja 19. sajandi vahetusel Andres Andresen / Õigusliku järjepidevuse küsimusest […]
“20. sajandi inimene”
20. sajandi inimeste elu mõjutasid rohkem kui ühelgi varasemal ajastul tehnika edusammud ja teravad ühiskondlikud murrangud. Lisaks üha kiiremaks muutuvale tehnilisele arengule on selle ajajärgu inimese arusaamu endast ja maailmast vorminud maailmasõjad, industriaalselt korraldatud inimeste hävitamine, massilisest tööpuudusest, inflatsioonist ja tuumaohust põhjustatud ebakindlus, perekonna ja ühiskondlike struktuuride muutumine. Väärtushinnangud ja käitumisnormid on 20. sajandi jooksul […]
“2013 – maailmalõpp või uus algus?”
Milline näeb maailm välja pärast 2012 aastat. Ennustus, et 23. detsembril 2012 leiab aset kogu inimkonda raputav muutus või isegi maailmalõpp, võib, kuid ei tarvitse täituda. Ometi elame ajajärgul, mil tohutud murrangud muudavad inimelu ja maailma. Tõele vastab ka see, et kauges minevikus on keegi loonud tohutu ajaskaala, mida järgivad nii maiade kalender kui ka […]
“23 allakäiguastet”
Romanovite dünastia kokkuvarisemine Romanovite dünastia viimase esindaja Nikolai Teise kakskümmend kolm valitsemisaastat olid täis raskeid kuritegusid Vene keisririigi töörahva vastu. Ja rahvas langetas talle õiglase kohtuotsuse. Ajaloolase ja publitsisti Mark Kasvinovi raamat jutustab tsaari ja tema lähema kaaskonna elust ning tegudest ning Nikolai Verise kuulsusetust lõpust. Kodanlikud ajaloovõltsijad on püüdnud teda kujutada süütu ohvrina. Neile […]
“25 aastat Vanalinna Päevi”
1982. aastal tähistas Vanalinna Elamuvalitsus kontsertidega Raekoja platsil ja mujal vanalinnas oma kümnendat tegevusaastat. Pidu nimetati korraldajate poolt Vanalinna Päevadeks. Tookord ei osanud veel keegi aimata, et pannakse alus Tallinna uusaja populaarseimale traditsioonile. Läinud sajandi viiekümnendate lõpus, kuuekümnendate alguses levis laialdaselt idee Tallinna vanalinn lammutada, kuna vanade majade remontimist ei peetud tulusaks. 1962. aastal avalikustati […]
“3 (34) Rahvusarhiivi toimetised. Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918-1920”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti riigikaitse korraldamine Vabadussõja eel Mati Kröönström / Saksa okupatsioonivägedest Eestis Vabadussõja algul Hent Kalmo / Briti laevastiku saabumise diplomaatiline eelmäng Arto Oll / Suurbritannia seisukohad Eesti suhtes ja Briti eskaadri tegevus Soome lahel 1918-1919 Merike Jürjo / Koolipoisid Vabadussõjas Peeter Kaasik / Henry C. Reissar – […]
“30 sala-aastat”
A. G. Dennistoni töö signaaliluures 1914-1944. “Minu isa ei rääkinud oma lastele kunagi 30 salajasest aastast alates Esimese maailmasõja algusest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Ta oli läbi ja lõhki diskreetne,” kirjutab raamatu “30 sala-aastat” autor Robin Denniston. Tema isa, Alastair Denniston juhtis Briti valitsuse alluvuses tegutsenud kodeerimis- ja šifreerimiskeskust, tegeles välispoliitikas olulist tähtsust omanud signaaliluurege […]
“50 klassikut. Kohtuprotsessid”
Rahva nimel… Kohut on peetud kuningate ja reeturite, petiste ja prohvetite, mõrtsukate ja varaste, teadlaste ja loomade, inimõiguslaste ja diktaatorite üle, kuid küsimus on selles, kas seda on tehtud õiglaselt või ebaõiglaselt. Kohtuaktid on põnevad dokumendid, mille kaudu ajalugu ellu ärkab. Süüaluste ülekuulamise protokollides seisavad must valgel kõrvu prokuröride süüdistused ja kaitseadvokaatide sõnavõtud, seal seisab […]
