“Hitleri klaverimängija”
Ernst Hanfstaengli, Hitleri usaldusaluse ja Roosevelti liitlase tõus ja langus. Ernst Hanfstaengl – nii Adolf Hitleri kui ka Franklin D. Roosevelti usaldusalune – oli 20. sajandi alguse pöördeliste sündmuste vahetu tunnistaja. Mehest, kes kõigepealt pühendus Hitleri ülestöötamisele, sai hiljem Roosevelti ülisalajase Kolmada Reichi vastase propagandakava võtmeisik. Putziks kutsutud Hanfstaengl tutvus Hitleriga 1920. aastate alguses Müncheni […]
“Hitleri koletised. Kolmanda Riigi üleloomuliku ajalugu”
Üleloomulikud teemad olid Hitleri Saksamaal levinud nähtus. Režiim võttis kohati Saksa poliitika, kultuuri, teaduse ja usu ümberkujundamisel appi ka astroloogia, paranormaalsed nähtused, mütoloogia, paganluse, nõiakunsti, imerelvad ja kadunud kuningriigid. Kuigi natside okultismivaimustus on üldtuntud, heidetakse see tänapäeval sageli kõrvale kui Himmleri isiklik kinnismõte või suuresti ülehinnatud asi. Selles silmiavavas ajaloos paljastab Eric Kurlander Kolmanda Riigi […]
“Hitleri paavst”
Inglise ajakirjaniku John Cornwelli mitme bestselleriks tõusnud dokumentaalteose seast on enim tähelepanu pälvinud ning kõige vastakamaid arvamusavaldusi esile kutsunud “Hitleri paavst”, mahukal uurimstööl põhinev Eugenio Pacelli (1939-1958 paavst Pius XII) elu ja aja lugu. Kas ja kui palju aitas Hitleriga 1933. aastal riigikonkordaadi sõlmimine, mille hinnaks oli Saksamaa katoliikluse väljalülitamine poliitikast, kaasa füüreri võimuletõusule ning […]
“Hitleri reetja”
Martin Bormann ja Reichi lüüasaamine Nõukogude luure tegevus Saksamaal Teise maailmasõja ajal oli nii oskuslikult organiseeritud, et Hitleri vägagi võimekas vastuluure suutis jõuda vaid selle n-ö pinnavirvenduseni. Nõukogude Liidu kasuks tegutsenud “Werther” istus aga lõpuni natside hierarhias nii kõrgel kohal, et sai venelastele teateid hankida Hitleri ja tema kindralite nii strateegiliste kui taktikaliste plaanide kohta. […]
“Hitleri rootslased”
Rootsi vabatahtlikud Relva-SS-is Rootsi jäi Teises maailmasõjas erapooletuks, kuid sõjast ei soovinud kõrvale jääda tuhanded rootslased. Kõige enam, üle 10 000 rootslase, eelistas Punaarmee vastu võidelda Soomes. Palju vähem rootslasi sõdis sama vaenlasega SS-i ridades. Taani ja Norra SS-vabatahtlikke tuntakse tänapäeval üpris hästi. Rootslased kaasvõitlejad on pigem hämarusse jäänud. Siiski tegutsesid nad nii idarindel kui […]
“Hitleri sekretäri mälestused”
22-aastane büroosekretär Traudl Junge (16.03.1920 – 10.02.2002) unistas tantsijakarjäärist, kui talle avanes ahvatlev võimalus: Adolf Hitler pakkus neiule tööd Saksa Riigikantseleis. 1942. aastast füüreri surmani oligi Traudl Junge tema kõrval, stenografeerides ta kõnesid ja kirju. Tänapäeval teatakse Adolf Hitlerit kui suurusehullustust põdenud diktaatorit, füürerit, kes kutsus esile 20. sajandi suurima inimkatastroofi. 1942. aasta detsembrist tema […]
“Hitleri visionäärid – III riigi okultistlikud teerajajad”
Fašistlik ideoloogia esoteeriliste juurtega pole ajaloouurijad tegelenud kuigi pikka aega. Alles viimastel aastatel on hakatud avastama ka natsionaalsotsialismi okultseid mõjusid ja mõjutajaid. Haakristi-pioneer Alfred Schuler, fanaatiline puhta rassi eest võitleja Mathilde Ludendorff, ruunimärkide uurija Guido von List, Thule Ordu kaasasutaja vabahärra Rudolf von Sebottendorff, Himmleri nõunik Karl Maria Willigut, selgeltnägija Erik Jan Hanussen – need […]
“Hitleri võõrleegionärid. Euroopa räpane saladus.”
Alates 1942. aasta suvest lubas Himmler moodustada ka mittesakslastest koosnevaid Waffen-SS-i üksusi. Moodustati SS-diviise Eestis, järgmisel aastal algas värbamine Lätis. Aastal 1943 võeti Waffen-SS-i vähemalt 15 000 Bosnia moslemit. Suveks 1944 oli üle 50 protsendi Waffen-SS-i sõduritest väljaspool Saksamaad sündinud. Sõja lõpul haaras SS endasse üle miljoni “nõukogulase”, kelle hulgas oli moslemeid, hindusid, araablasi, albaanlasi, […]
“Hõbemask”
Kuninganna Kristiina lühike elulugu. Peter Englund (sünd 1957) on filosoofiadoktor ja ajaloodotsent. Ta on Rootsi Draamainstituudi professor ja Rootsi Akadeemia liige. Siinses kuninganna Kristiina (1626-1689) kokkuvõtlikus eluloos viib ajaloolane ja Rootsi Akadeemia liige Peter Englund meid otse 17. sajandi võimuvõitluse ja vagaduse, õitsva teaduse ja alasti vägivalla maailma; Kolmekümneaastase sõja brutaalsesse maailma, kuid ka Descartes´i, […]
“Hõbevalge”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest … Sõnaga hõbevalge, ka valge ja valgus, tähistati meie muistsetes loitsudes ohvrit, mis haldjate, vaimudele või jumalatele pühendati. Lennart Meri tõi “Hõbevalgega” ohvri kogu Eesti altarile. Raamatu ilmumise tähendust on raske ülehinnata. Kurja petmiseks olid “Hõbevalge” 1976. aasta väljaandes Heinz Valgu suurepärased veidi karikatuursed illustratsioonid, mis jätsid raamatust pisut […]
“Hõbevalgem”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud «Hõbevalgele». autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel. (Raamat […]
“Hobused, keda ma mäletan”
Selles raamatus on lood rohkem kui 350 hobusest, osalt sündinud autori isiklikest kogemustest nende sadulas, osalt muljeist neid lähemalt või kaugemalt vaadeldes. Lisaks juhtumid autori enda elust, Eesti, Nõukogude Liidu ja maailma ratsaspordi ning hobusekasvatuse ajaloost. Meenutused isikuist, sündmustest ja olustikust kaheksakümne aasta jooksul, 1939–2019. Eesti ratsaniku pilgu läbi on kirjeldatud maailma peamisi ratsaspordikeskusi, suuri […]
“Hrafnkell Freysgodi saaga. Gunnlaugr Ussikeele saaga”
Saagad Keskaegne Islandi saagakirjandus on Euroopa kultuuriloo üks omapärasemaid ja põnevamaid peatükke, mis ütleb midagi igale lugejale – otsigu ta neist elutarkust, seiklusi, ajalugu, müüte või meelelahutust. Hrafnkeli saaga, mille tegevus toimub umbes aastal 925-950, on kirja pandud ajavahemikus 1280-1350, ning Gunnlaugi saaga, mille tegevus leiab aset umbkaudu 990-1010, tõenäoliselt mõnevõrra varem, umbes aastatel 1270-1300. […]
“Hutchinsoni “Lahingute leksikon””
Ehkki me enam ei vaatle inimkonna ajalugu kui üksteisele järgnevate sõdade ja lahingute toimumise ajalugu, jäävad lahingud inimlike konfliktide tulipunkti. Sündmused lahinguväljadel on jätkuvalt nii tavalugejate kui ka ajaloolaste tähelepanu all. Sõjad ja lahingud toovad esile inimloomuse kõige pahelisemad ja samuti kangelaslikumad äärmused. Teatmikus on materjali rohkem kui 500 maailma ajalugu mõjutanud lahingust alates kõige […]
“Ida-Virumaa rahvakultuurist”
Artiklid käesolevas kogumikus on kirjutatud teadlaste, oma ala heade asjatundjate poolt ning on määratud kõigile neile, keda huvitab meie rahva ajalugu ja kultuur, ennekõike aga endistele ja praegustele idavirumaalastele ja nende järglastele, kus nad ka ei asuks. Tahame tutvustada lugejale seda kultuuripinnast, millest on võrsunud meie rahvuslik identiteet ja mille järjepidevus tõttu oleme rahvana kestnud […]
“Idarinde aumärgid ja Eesti sõjamehed”
Käesolevas raamatus antakse ülevaade Teise maailmasõja Idarindel võidelnud erinevate riikide ja rahvaste aumärkidest ja nendega autasutstamisest. Tuleb välja, et Suur-Saksamaa eelistas autasude jagamisel muidugi omasid “tõelisi aarialasi” ja teiste rahvuste sangaritele jagus aumärke tunduvalt vähem, kui õiglane olnuks. Samuti on antud valik erinevate auastmetega eesti sõjameeste elulugusid, keda ei vääristatud kõige kõrgemate aumärkidega. Rüütliristi ja […]
“Idarinne 1941-1944”
Idarinne oli meile, eestlastele ja meie saatusekaaslastele lätlastele ja leedulastele, kindlasti tähtsaim rinne II maailmasõjas. Ühtlasi said just idarindel kokku mõlema sõdinud poole arvukaimad elujõud, soomusmasinad ja suurtükid. Siinne raamat annab uusimatele andmetele toetudes üldpildi kolme ja poole aasta pikkustest võitlustest Ida-Euroopas, mil rinne liikus Nõukogude Liidu ja selle poolt 1941. aasta suveks okupeeritud alade […]
“Ideed ja ühiskond”
Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil Käesolevasse artiklikogumikku on koondatud 11 artiklit Indrek Jürjo esimesest, peamisest uurimisvaldkonnast. Peaaegu kõik need on ilmunud või ilmumas saksa keeles, ainult üks prantsuse keeles. See selgitab ja õigustab nende taasavaldamist eesti keeles, kättesaadavamaks tegemist kodumaisele lugejale. Ühtlasi iseloomustab see hästi Indrek Jürjot kui baltisaksa mentaliteedi- ja kultuuriajaloo (Geistes- […]
“Igapäevasest tööst Vana-Egiptuses”
Ajaloo lugemik alg- ja keskkoolile nr.2 Oli vaikne tuulteta päev. Tasa libises foiniiklaste laev üle sileda merepinna. Sellest ajast, kui nad läbi merekitsuse lahkusid ookeanist sinisemale ja kodusemale merele, oli neil olnud ilusaid ilmu. Orjad all sõudjateruumis hakkasid väsima, sest mitmel päeval polnud enam kasu purjedest. Tasa kostus üles laevalaele sõudepingelt nende rütmiline kurvavõitu laul. […]
“Igavene tagasitulek. Kaljukunstist kogu maailmas.”
Teie käes olevas raamatus tutvustatakse tähtsamaid kaljukunsti meistriteoseid kogu maailmast. Neis peegelduvad tunded ja püüdlused on erutanud inimeste meeli juba rohkme kui nelikümmend tuhat aastat. Rohkem kui 500 joonistuse ja foto hulgas näeme ka praeguse Prantsusmaa ja Hispaania alal viimasel jääajal elanud inimeste poolt loodud koopamaalinguid. Ehhki kaljukunsti leidub maailma kõige erinevamates paikades, on see […]
