“Gustav Adolfi Gümnaasium. Aastaraamat 2010/2011”
Meie koolil on tekkinud värske traditsioon välja anda gümnaasiumiastme aastaraamat. Veel õppeaasta alguses ei teadnud me sellest midagi. Ühel päeval pöörduti aga meie kui potentsiaalsete toimetajate poole. Üllatusena avastasime, et lausa viiel eelneval aastal on paar tubli õpilast võtnud vaevaks selline raamat kokku panna. Peaaegu et koolikaaslasi tundmata uppusime vahvate piltide ja humoorikate iseloomustuste kogumikesse […]
“Gustav Adolfi Gümnaasium. Rektorid ja direktorid läbi aegade”
“Linna suur ajalooline silmapilk – kuues suvekuu päev 1631, unustamatu päev: linnamuusikud mängivad aulas pidulikke lugusid, kuningalaul, trompetid, trummid, ladinakeelsed kõned, lilled, õhtul pidusöök ja illuminatsioon, turuplatsil mürtsuvad rasked kahurid. Lastakse jämedakaliibrilistest suurtükkidest kuninga auks, bürgermeistri auks, rae ja rüütelkonna auks, linna ja Liivimaa auks. Kogu linn on jalul, elu kihab kloostrimüüride vahel, aga ka […]
“Gustav Adolfi Gümnaasiumi koolilood. XX sajand”
Hea lugeja, raamat, mida käes hoiate, võimaldab heita pilgu meie kooli elule ühe sajandi vältel. Gustav Adolfi Gümnaasiumist rääkivates lugudes on endiste õpilaste ja õpetajate mälestused ning nendelt võetud intervjuud. Mitmed XX sajandi alguse koolielu kirjeldavad memuaarid on ilmunud varem ühe osana elulooraamatutes või artiklitena ajakirjanduses, samuti kooli õpilasajakirjades ja -lehtedes. Mälestustes sisalduv on osaliselt […]
“Haarem. Looritagune maailm.”
“Vapustav raamat! Pikkides ajalooliste faktide vahele omaenese mälestusi, on Croutier lukust lahti keeranud ukse, mis viib aegade algusest saadik õhukindlate looride taha peidetud inimteadvuse juurde.” – Colin Wilson Alev Lytle Croutier, kaheksateistkümneaastaselt Ühendriikidesse siirdunud türklanna, on pühendatud selle raamatu oma emale, mõlemale vanaemale ja tädidele, kes kõik oskasid seitsme loori tantsu. Tema teos ei ole […]
“Hammas hamba vastu”
Saksamaa ja Nõukogude Liit külmas sõjas. Kui poliitilisi eesmärke on seaduslikult võimatu saavutada, astuvad tegevusse salatalitused. Teise maailmasõja lõpust alates heitlesid Ida ja Lääs ülemvõimu pärast Kesk-Euroopas. Oma põnevas raamatus harutab Helmut Roewer toonaste Saksa ja Nõukogude luureoperatsioonide sasipundart 50 aasta jooksul (1945–1995), kirjeldab nende peategelasi ning näeb mitmeid poliitilisi sündmusi sootuks uues valguses. Helmut […]
“Härraskirikust rahvakirikuks”
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tekkis sadakond aastat tagasi koos iseseisva Eestiga, kuid selle eellugu on palju pikem. Tänapäeval kipume juba unustama, milline oli usu ja kiriku roll rahva elus ja kultuuriloos saja või kahesaja aasta eest, ning et eesti koguduste ja eesti soost pastorite püüdlused ja võitlus endi ja oma tõenägemuse koha eest päikese all […]
“Hauad, hauakambrid ja muumiad. Eri kultuuride matmistavad”
Surm on jäänud seni seletamatuks mõistatuseks ja maailma eri paigus elavad rahvad on seda müsteeriumi tõlgendanud erineval viisil. Mis sundis muistseid skandinaavlasi oma pealike surnukehi laevades põletama? Miks viisid inkad oma lapsed kõrgele Andidesse ja nad sinna rajatud hauakambritesse surema jätsid? Miks on Põhja-Euroopa turbarabadest leitud nii palju jõhkra vägivalla tunnustega inimeste surnukehi? Raamat vaatleb […]
“Hauatagune Siber”
Sissejuhatavaks saateks Ühe New Yorgi hauduvate 1961. a. juunipäevade tapvas kuumuses hargnes lahti Maria Jürimäe elu- ja surmakirjade lugu ristilöödud elu maalt, hauatagusest Siberist. Kuna jutustuse algus ei tõotanud jutustaja asumispaiga üksilduse ja liikumisruumi piiratuse tõttu eriti palju, siis oli kaheldav selle raamatut kujundav küündivus. Kuni selgusid jutustuse teised küljed. Esimesena hakkas sellest välja kristalliseeruma […]
“Havanna. Subtroopiline deliirium”
Oma raamatus “Havanna” toob menuraamatute autor Mark Kurlansky meieni alati üllatavas, troopilisest kuumusest pakatavas, omaenda rütmis kulgevas ja varemetes ilu täis linnas pulbitseva elu. Sealt kultuurilugu, osalt reisikiri sisaldab retsepte, ajaloolisi gravüüre, fotosid ja autori enda joonistusi – “Havanna” maalib kohaleviibinu käega pildi pulbitsevast linnast, mida Kurlansky on enma kui kolmekümne aasta jooksul tundma õppinud: […]
“Heaolu kõigile”
Keskmise eestlase jaoks näib Ludwig Erhard olevat millegi kauge ja müstilise kehastus, kellest õigupoolest teatakse ülivähe. Kunagisele nõukogulikule ajakirjandusele oli ohutum temast vaikida ja kapitalistliku Lääne-Saksamaa “patud” Konrad Adenaueri või Franz-Josef Straussi kraesse kirjutada. Ludwig Erhardist oskas “mööda vaadata” isegi tema enda kaasaegne, kaasmaalasest filosoof Karl Jasper oma 1966. aastal ilmunud ja 1970. aastal eesti […]
“Hellase valgus”
“Hellase valgus” jutustab klassikalisest kreeka kultuurist – teatrist, kunstist, kirjandusest, spordist, usukommetest. Lugeja tutvub kaks ja pool tuhat aastat tagasi Kreekas elanud kuulsate inimestega, igapäevase elu-oluga, osaleb tolleaegsetes ajalukku läinud sündmustes. Teoses on mitu läbivat tegelast. Raamat sisaldab ka lühiandmeid vana-kreeka keelest, nime- ja aineregistrid.
“Henriku Liivimaa kroonika”
“Henriku Liivimaa kroonika” on muistse vabadusvõitluse ja ristisõja aja olulisim ajalooallikas. Kuigi tegemist pole romaaniga, võib teost pidada keskaegses ladinakeelses kirjanduses väljapaistvaks ka rahvusvahelises võrdluses. Just sellest tekstist pärinevad paljud hilisemad stereotüüpsed ajalookangelaste ja -vaenlaste kuvandid, millele eestlaste rahvusteadvus on saanud tugineda. Kroonika katab aastad 1184-1227. Teada on kroonika tõlked saksa, soome, vene, läti, leedu, […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
Henriku Liivimaa kroonika käsitleb eestlaste ja liivlaste ristiusustamist 12. sajandi lõpust Eesti alade täieliku vallutamiseni 1227. aastal, olles kohaliku ajaloo vanima kroonikana tähtsaim allikas muistsete eestlaste vabadusvõitluse kohta.
“Henriku Liivimaa kroonika”
Tõlkinud Richard Kleis Toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel … Kroonika sisuks on jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest ristiusustamisest. Sellele põhiteemale on kõik allutatud. Henrik jälgib ainult Riia kiriku võitlust ja võitu paganate ning kõigi neitsi Maarjale pühendatud maa vaenlaste vastu. Tema käsituses on see õiglane sõda paganate vastu. Ristisõdade-aegne religioosne filosoofia kasutas kirikuisa Augustinuse […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
Saateks Käesoleva tõlkega tehakse eesti lugejale kättesaadavaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. See meie maa ja rahva ajaloo seisukohalt ainulaadse tähtsusega eesti XIII sajandi vabadusvõitluse heroilistraagiline kirjeldus ilmus esmakordselt eesti keeli a. 1881-1883 Jaan Jungi tõlkes, mis nüüd muidugi on täiesti vananenud ja avalikkusele kättesaamatu. 1941. aasta sõjasuvel Tartu kaitsel langenud noorel, väga andekal klassilisel filoloogil […]
“Hetiitide impeeriumi saladuste jälil”
Kaugel Kreeka ajaloo silmapiiri taga asub hetiitide impeerium, antiikaja kõige salapärasem impeerium, mis oli surnud ammu enne seda, kui sündis meie kalender. Ja mitte ainult surnud, vaid ka hallidel aegadel täielikult unustatud – põhjalikumalt kui legendaarne Atlantis! See raamat jutustab mainitud impeeriumi avastamise ajaloo. Raamatu peategelasteks on ebatavalised mehed: rändurid, kes tungivad läbiuurimata aladel sellistesse […]
“Hiina veri. Kui vaikus tapab”
Hiina keskosas asub rahvarohke, enamasti vaeste talupoegadega asustatud Henani provints. 1990. aastate alguses korraldasid sealsed tervishoiuametnikud tasulise doonorluse kampaania ning veensid kõige vaesemaid inimesi selles osalema, pakkudes “kerge” lisasissetuleku teenimise võimalust. Kuna aga verd kogudes eirati kõige algelisemaidki ettevaatusabinõusid, nakatus tohutu hulk doonoreid hepatiiti ja aidsi. Kui lõpuks 1995. aastal selgus, et kokku ostetud veri […]
“Hiirami võti”
Vaaraod, vabamüürlased ja Jeesuse salajaste rullraamatute avastamine. Kui vabamüürlased Christopher Knight ja Robert Lomas alustasid vabamüürluse lätete otsimist, polnud neil aimugi, et nende uurimistöö kulmineerub Jeesus Kristuse ja Jeruusalemma algkiriku tõepärase loo kirjutamisega. Jeesusest ja tema äärmusjuudi sektist avanes tavapärasest sootuks erinev pilt ning autorid jõudsid järeldusele, et tänapäeva vabamüürluse võtmetähtsusega rituaale kasutati selle sekti […]
“Historia”
… Kreeka-Pärsia sõjad elasid tollal veel kaasaegsete mälestustes ja seetõttu võib öelda, et Herodotos kirjutas oma kaasajast. Hellenid sõdisid kangelaslikult oma vabaduse kaitseks, kuid Herodotosele on võõras ka vaenulik või laimav hoiak pärslaste suhtes. (Sama joon ilmneb Aischylose “Pärslastes”.) Herodotos kirjutas oma teose Peloponnesose sõja eelõhtul ja puhkemise ajal, tema sümpaatia kuulub Ateenale ning ka […]
“Hitler, Dönitz ja Läänemeri”
Kolmanda riigi viimane lootus, 1944-1945. “Howard Grieri mõtlema ärgitav töö kirjeldab Hitlerit sõja lõppfaasis ratsionaalsemana kui füüreri 1944.-1945. aasta otsuseid on tavaliselt kujutatud. Kasutades arvukaid allikaid ühendab autor sõjasündmuste ajaloo Wehrmachti ja Kriegsmarine strateegiliste eesmärkidega ja heidab uut valgust Skandinaavia ja Läänemere sageli alahinnatud tähendusele Hitleri strateegias. Autori analüüs ka Dönitzi uue allveesõja lubaduste mõjust […]
