“Eesti Vabadussõja ajalugu I&II. 2 raamatut”
raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu I” Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu II” Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused “Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
“Eesti Vabariigi ametiühingud. Ajalooline ülevaade (1918-1940)”
Eesti ametiühinguid on 90-aastasel arenguteel mõjustanud mitmesugused poliitilised parteid, ideoloogilised voolud ja võimustruktuurid. Need asjaolud jätsid oma jälje ka 1918.-1940. aastate ametiühingutele. Sellest tulenenud raskustele ja erinevustele vaatamata on läbikäidud teel omandatud kogemustel mitte ainult tunnetuslik tähtsus, vaid ka oluline praktiline väärtus tänaste tegemiste tarvis. Eesti ametiühingute ajalugu on veel vähe uuritud. Esimesed sammud sellel […]
“Eesti Vabariigi naisministrid”
Koguteos naistest poliitika tipus. Käesolev koguteos on esimene täielik ülevaade kõigist naisministritest, kes on Eesti Vabariiki 89 aasta kestel teeninud. Ministrid räägivad usutluste kaudu oma kujunemisloost, poliitikasse tulekust, saavutustest ja takistustest. Nende naiste tagasivaade käidud teele avab meie pilgule tükikese Eesti lähiajaloost: riigi ehitamisest, poliitilistest võitlustest, sotsiaal-majanduslikest muutustest ja erakondlikest suhetest. Võrdlusmaterjaliks on usutletud nelja […]
“Eesti Vabariigi sisepoliitika 1918-1920”
Dokumentide kogumik. Eesti Vabariigi sünnist on möödunud üle kaheksakümne aasta. Suurema osa sellest on Eesti olnud võõrriikide poolt okupeeritud annekteeritud. Pärast taasiseseisvumist 1991. aastal hakati riigi uuesti ülesehitamisel otsima toetuspinda omariikluse loomise esmakogemustest. Eeskuju leida ja üldistada polnud kerge, sest Eesti Vabariigi arengut kajastavad dokumendid olid suures osas publitseerimata ja laialipillatuna talletunud arvukates arhiivifondides. 1997. […]
“Eesti Vabariik 100”
Hea lugeja! “Eesti Vabariik 100” on Eesti Vabariigi juubelile pühendatud TEA entsüklopeedia eriväljaanne. Siit leiate mitmekülgse ja põhjaliku ülevaate meie rahvusriigi sünnist, arengust ja tänapäevast. Juubeli künnis on oluline verstapost nii tagasivaate kui ka kokkuvõtete tegemiseks. See annab suurepärase võimaluse heita pilk igale eluvaldkonnale meie tänases Eesti Vabariigis. “Eesti Vabariik 100” jäädvustab kõik olulisema meie […]
“Eesti Vabariik 1918-1940. Ajalooline ülevaade sõnas ja pildis”
Saateks Rohkem kui tosin aastaid on kulunud sellest, kui alustasime koguteosega “Meie maa”. Kavakohaselt ilmus sellest neli territoriaalselt liigendatud köidet, kuna viies, üldosa jäi kavatsetud kujul ilmumata. Käesolevaga lunastame selle lubaduse, kuid teisel kujul kui alguses mõeldud. Käesolev, Eesti Vabariigi viiekümnendaks aastapäevaks pühendatud teos pakub ajaloolise ülevaate meie maast ja rahvast iseseisvuse ajal. Mille muuga […]
“Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur”
“Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur” on vajalik teatmeteos meile kõigile, kes me oma riiki tundma õppida tahame. “Eesti Vabariik. Maa. Rahvas. Kultuur” on “TEA entsüklopeedia” eriväljaanne, mis on koondanud kõik olulise meie riigi kohta ühte raamatusse. Teosest saab sisutiheda ülevaate Eesti riigikorra, haldusjaotuse, ajaloo, majanduse, hariduse, teaduse, spordi ja mitmesuguste kultuurvaldkondade – rahvakultuuri, eesti keele […]
“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eesti-Haginsk”
Küla: inimesed ja saatused See raamat on nende eestlaste elust ja saatusest, kes rändasid välja kodumaalt ja asustasid Põhja-Kaukaasias Eesti-Haginski küla. Mööduv sajand, täis põnevust, vaenu, julmusi, suuri ja väiksemaid sõdu, ei hävitanud mitte ainult lootusi paremale elule, vaid ka rohkesti elusid. Tuli aeg, mil majandust hakkas suunama poliitika, mitte inimese ja rahva töökus ja […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestikeelne raamat I(A-Q) & II(R-Y). 2 raamatut”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. I osa Peamises osa, KM-s leiduvad raamatud, kirjeldasid Heino Räim ja Leida Laidvee. Täiendavalt kirjeldas ainult TA-s ja Eesti Rahvusraamatukogus (RR) leiduvad raamatud Tiina Aasmann TA-st. Maakaartide kirjeldamisel abistas geograaf Vello Paatsi. E. Annus toimetas käsikirja, koostas autorite lühibiograafiad, lisas retsensioonide ja artiklite kirjed, selgitas tõlketeoste originaalide pealkirjad ja koostas illustratsioonide osa. […]
“Eestimaa laul 88”
Meie hinge on puudutanud vabaduse sosin, see peab kasvama täiskõlaliseks inimhäälseks kõneks. Selles sihis me peame edasi minema ja me murrame end vabadusse kas või läbi halli kivi. Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii! – Heinz Valk CD raamatuga kaasas ei ole
“Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud”
Eestlaste elus mängis Eestimaa rüütelkond – siinsel alal valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end meie ajalukku mõjuvõimsa organisatsioonina, mis haldas siinset elu pea igas aspektis. Läbi Eestimaa rüütelkonna sajanditepikkuse arengu toob see ülevaade lugeja ette meie ühise möödaniku tahke, mis nii mõndagi […]
“Eestimaa venelaste saatused”
Sajandite vältel on venelased jätnud Baltimaade ajaloos oma tsivilisatsioonilise jälje, väärtusliku vaimse ja materiaalse pärandi, mis avaldas märkimisväärset mõju tänapäeva Läänemere idakalda maade ja selle rahvaste olustiku kujunemisele, milleta Eesti, Läti ja Leedu kultuur ja majandus oleksid lihtsalt mõeldamatud. Ühise ajaloo nimekate inimeste arvuks osa kipub unustusse vajuma. Taastada nad meie kaasaegsetele – see on […]
“Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. V osa Käesolevas nimestikus on kirjeldatud Eestis kuni 1940. a. ilmunud väljaanded ja valikuliselt Lätis ilmunud, mis olid mõeldud ka Eesti lugejale. Siia kuuluvad esijoones Riia kui Liivimaa kubermangulinna põhilised väljaanded, sest Lõuna-Eesti kuulus kuni 1917. a. Liivimaa kubermangu. Lisaks on nimestikku võetud mujal ilmunud väljaandeid, milles järjekindlalt on avaldatud andmestikku Eesti […]
“Eestlased Austraalias ja Uus-Meremaal”
Võõrasse majja astudes on heaks kombeks end ja kaaslasi majarahvaga tuttavaks teha, et nad teaks kes oled, kust tuled ja mida tahad. Sellega võidetakse sobivaks kooseluks või koostööks vajalik vastastikkune usaldus. Kuigi enamust meist enne selle maa sisserännuväravate ette laskmist soeluti või skriiniti; kopsud ja neerud läbi uuriti ning meist ühte-teist ka teatakse, tuntakse meid […]
