“Eesti Välisministeerium 1999”
Sisukord: – 2000 – Toomas Hendrik Ilves, välisminister – Uue aastatuhande hakatuses – Indrek Tarand, kantsler – Ministeeriumi rahakott – Jüri Seilenthal, asekantsler haldusküsimustes – Julgeolekualased arengud – Eesti ja Euroopa Liit – Eesti maailmamajanduses – Regionaalne koostöö – Eesti kahepoolsetes suhetes – Kas tunned maad? Lisad – Kronoloogia – Välisministrid 1999 – Diplomaatiliste suhete […]
“Eesti välispoliitika Balti suund 1926-1934”
… I maailmasõja järel tekkinud Balti riikide välispoliitikas avanes oma julgeoleku ja iseseisvuse kaitsmiseks kolm peamist perspektiivi. Esiteks oli võimalus kuulutada end neutraalseks ja vältida kohustavaid liidulepinguid. Neutraliteeti andis seejuures mõista kui kogu Baltikumi seisundit või kui iga riigi eraasja. Teiseks loodeti toetuda Rahvasteliidule s.t. eeskätt Inglismaale ja Prantsusmaale, kes võistlesid mõju pärast Baltikumis, kuid […]
“Eesti Wabariigi soomusvägi 1918-1941”
Aastal 2018 saab koos Eesti Vabariigiga 100-aastaseks ka meie soomusvägi. Eesti soomusvägi sündis Vabadussõja alates soomusrongide ja soomusautodena, mis suurelt osalt ehitati meil kohapeal. Just soomusrongid olid meie põhilöögijõuks Vabadussõjas; järgnenud rahuajal lisandusid neile ja soomusautodele ka tankid ning tanketid. Kõigest neist soomusrongidest ja meie sõjaväe soomusmasinaist, aga ka tuntuimaist soomusronglastest ja teistest soomusväelastest meie […]
“Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798”
SCRIPTA ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE Uurimus on valminud ETF grandiprojekti nr 3623 ja ETKN projekti nr 0362484/Bs03 toetusel ning kaalukamat osa allikandmete kogumise reisidest toetas sihtasutus Volkswagenstiftung.
“Eesti-Haginsk”
Küla: inimesed ja saatused See raamat on nende eestlaste elust ja saatusest, kes rändasid välja kodumaalt ja asustasid Põhja-Kaukaasias Eesti-Haginski küla. Mööduv sajand, täis põnevust, vaenu, julmusi, suuri ja väiksemaid sõdu, ei hävitanud mitte ainult lootusi paremale elule, vaid ka rohkesti elusid. Tuli aeg, mil majandust hakkas suunama poliitika, mitte inimese ja rahva töökus ja […]
“Eestiaegsed asjad”
Selles raamatus meenutab Mark Sinisoo 120 asja, paika või lugu 1920-1930ndate aastate Eestist. Need on esemed, inimesed või koguni lõhnad, mis tagantjärele kehastavad möödunud aega: eestiaegsed kompvekid, kodumasinad, kauplused, mänguasjad, sõidukid ja koguni kojamehed. Eesti 100 aastapäeva puhul täiendas autor oma populaarset „Eestiaegsete asjade“ raamatut veel enam kui neljakümne vahva looga. Raamat on rikkalikult illustreeritud. […]
“Eestikeelne raamat I(A-Q) & II(R-Y). 2 raamatut”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. I osa Peamises osa, KM-s leiduvad raamatud, kirjeldasid Heino Räim ja Leida Laidvee. Täiendavalt kirjeldas ainult TA-s ja Eesti Rahvusraamatukogus (RR) leiduvad raamatud Tiina Aasmann TA-st. Maakaartide kirjeldamisel abistas geograaf Vello Paatsi. E. Annus toimetas käsikirja, koostas autorite lühibiograafiad, lisas retsensioonide ja artiklite kirjed, selgitas tõlketeoste originaalide pealkirjad ja koostas illustratsioonide osa. […]
“Eestimaa asustus”
Populaarteaduslikus väljaandes valgustab autor, arhitektuurikandidaat, Eestimaa asustuse arengut selle tekkest käesoleva ajani. Analüüsitakse kujunenud asustuse iseärasusi, edasisi arengutendentse seoses arengut mõjutavate teguritega, visandatakse asustuse võimalikud arengusuunad järgnevaks sajandiks. Raamat pakub huvi nii asustuse valdkonnas tegutsevaile spetsialistidele kui ka laiale lugejate hulgale.
“Eestimaa laul 88”
Meie hinge on puudutanud vabaduse sosin, see peab kasvama täiskõlaliseks inimhäälseks kõneks. Selles sihis me peame edasi minema ja me murrame end vabadusse kas või läbi halli kivi. Ükskord me heiskame ka Pika Hermanni torni sinimustvalge lipu! Ükskord me võidame niikuinii! – Heinz Valk CD raamatuga kaasas ei ole
“Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud”
Eestlaste elus mängis Eestimaa rüütelkond – siinsel alal valitsenud baltisaksa aadlikorporatsioon – sajandite vältel vastuolulist rolli. Ühist teed käidi nii heas kui ka halvas. Rüütelkond jäädvustas end meie ajalukku mõjuvõimsa organisatsioonina, mis haldas siinset elu pea igas aspektis. Läbi Eestimaa rüütelkonna sajanditepikkuse arengu toob see ülevaade lugeja ette meie ühise möödaniku tahke, mis nii mõndagi […]
“Eestimaa venelaste saatused”
Sajandite vältel on venelased jätnud Baltimaade ajaloos oma tsivilisatsioonilise jälje, väärtusliku vaimse ja materiaalse pärandi, mis avaldas märkimisväärset mõju tänapäeva Läänemere idakalda maade ja selle rahvaste olustiku kujunemisele, milleta Eesti, Läti ja Leedu kultuur ja majandus oleksid lihtsalt mõeldamatud. Ühise ajaloo nimekate inimeste arvuks osa kipub unustusse vajuma. Taastada nad meie kaasaegsetele – see on […]
“Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940”
Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. V osa Käesolevas nimestikus on kirjeldatud Eestis kuni 1940. a. ilmunud väljaanded ja valikuliselt Lätis ilmunud, mis olid mõeldud ka Eesti lugejale. Siia kuuluvad esijoones Riia kui Liivimaa kubermangulinna põhilised väljaanded, sest Lõuna-Eesti kuulus kuni 1917. a. Liivimaa kubermangu. Lisaks on nimestikku võetud mujal ilmunud väljaandeid, milles järjekindlalt on avaldatud andmestikku Eesti […]
“Eestlased Austraalias ja Uus-Meremaal”
Võõrasse majja astudes on heaks kombeks end ja kaaslasi majarahvaga tuttavaks teha, et nad teaks kes oled, kust tuled ja mida tahad. Sellega võidetakse sobivaks kooseluks või koostööks vajalik vastastikkune usaldus. Kuigi enamust meist enne selle maa sisserännuväravate ette laskmist soeluti või skriiniti; kopsud ja neerud läbi uuriti ning meist ühte-teist ka teatakse, tuntakse meid […]
“Eestlased ilmasõjas”
Sõdurite kirju, päevikuid ja mälestusi Esimesest maailmasõjast See raamat kõneleb Esimesest maailmasõjast (1914-1918) ehk tollases kõnepruugis ilmasõjast, tuginedes sellesse hiigelheitlusse kaasatud eesti sõdurite mälestustele, päevikutele ja kirjadele. Seega on kõnesoleva allikapublikatsiooni huviorbiidis Vene armee ridades väeteenistuskohustust täitev tavaline lihtsõdur oma igapäevaste tegemiste, murede ja rõõmudega “Suure Europa sõja” lahinguväljadel, tagalas ja ka vangilaagrites. Mäluasutustes ja […]
“Eestlased Kanadas I”
Ajalooline koguteos Toimetus: – Alfred Kurlents, peatoimetaja – Richard Antik – Jaan Olvet Kui eestlased olid teadaolevalt seitsekümmend aastat Kanadas ajalugu teinud, tulid nad otsusele seda väärikalt kirja panna. Ajalookonverentsil Torontos 13. veebruaril 1965 vastuvõetud deklaratsioon määras kindlaks ajaloolise teose “Eestlased Kanadas” raamkava, mis sai ka juhendiks koguteose hiljem kujundatud toimetusele. Sellekohaselt pidi teos koosnema […]
“Eestlased Lätis I-II. 2 raamatut”
raamat Eestlaste asumitest Kuramaal ja Liivimaal on vääramatuid tõendeid 18. sajandist, mil nende aladel, nagu ka Eestis, toimis emakeelse jumalateenistuse pidamise tava ja loodi rahvakeelne kirikukirjandus. Eestlaste kultuuripärandi faktoloogiat Lätis on vähe uuritud, kuid rikkalik allikmaterjal annab tunnistust, et suures osas naaberriigi aladel ümber asunud ja ka seal sündinud eestlased paar-kolm põlvkonda säilitanud eesti meelt […]
“Eestlased maailmas”
Eestlased maailmas, ülevaade arvukusest ja paiknemisest. …Uurimuse põhiosa koosneb peatükkidest Venemaa eestlased, Väliseestlased ja Eestlased maailmas. Niisiis jagab autor väliseestlased senikäibinud kõnepruugi alusel kahte ossa. Märgiksin, et nõukogude aja lõpus hakati Venemaa eestlasi ametlikult kutsuma Liidueestlaseks, pärast N Liidu kokkuvarisemist aga Idaeestlasteks. Läänemaades elavad eestlased oleksid seega Lääne-eestlased. Need mõlemad uusnimetused on aga mõnes suhtes […]
“Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI”
Alates 19. sajandi II poolest rännati Eesti- ja Liivimaalt massiliselt Venemaa väheasustatud aladele. Ümberasunud eestlased lootsid oma maad harides haljale oksale jõuda. Tolleaegses ajakirjanduses leidis väljarändamise teema elavat kajastamist: vaagiti väljarändamise poolt- ja vastuargumente, toodi lugejateni asunike kirju ning teateid asunduste elust-olust. Eesti asunduste käekäigust Venemaal pärast nõukogude võimu kehtestamist teame aga suhteliselt vähe. Väljarännanute […]
“Eestlaste maa”
Käesolev raamat on valimik 1953-2003 aastate tekstide hulgast. Nii on need kirjutised ajas edasiliikuv mõttelugu, minu kui oma põlvkonna eestlase mõttelugu. Seejuures üle poole raamatu mahust on algselt avaldatud Läänes ajal, kui Eestis valitses karm tsensuur ja kõnesolevaid asju ei saanud vabalt käsitleda. Raamatus segunevad poliitiline, ajalooline ja mälestuslik aines. Omaaegsed rahvusvahelised sündmused või Eesti […]
“Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis”
Omalaadi sõlmteos Assmanni kolmel eespool eristatud uurimishuvi vahel, mis ühtlasi juhatas sisse tema viimase paarikümne aasta tööd monoteismi valdkonnas, on 1997. aastal esmalt inglise ja aasta hiljem saksa keeles ilmunud monograafia “Egiptlane Mooses: mälestus Egiptusest lääne monoteismis” (Moses the Egyptian: The Memory of Egypt in Western Monotheism; sks Moses der Ägypter: Entzifferung einer Gedächtnisspur). Teos […]
