“Eesti saatuse keerdsõlmes”
Mälestusi elust, võitlusest ja vangipõlvest. Nõukogude orjalaagri joonis tagakaanel end. poliitvangi Ju. Belowi poolt. Selles raamatus kirjeldab autor ajajärku, mis algas märtsis 1944, mil pealetungivad nõukogude armeed sundisid tema perekonda koos paljude teiste kaasmaalastega lahkuma kodukohast Sinimägede lähistel. Kirjeldatav ajajärk lõpeb 37 aastat hiljem, mil autorit koos abikaasaga sundis nõukogude võim lahkuma mitte ainult oma […]
“Eesti sõjaajaloo aastaraamat. 3(9) 2013”
200 aastat Napoleoni sõjakäigust Venemaale ja selle mõju Läänemere maadele. Tauroggeni konventsiooni diplomaatiline eellugu ja tulemused ning tähtsus Euroopa ja Baltimaade ajaloos / Feliks Gornischeff Keiser Aleksander ja Soome suurvürstiriigi asutamine 1812. aastal / Ilkka Tapio Seppinen Napoleoni 1812. aasta sõjakäigu logistilised aspektid Baltimaade perspektiivis / Eric A. Sibul Napoleoni sõdade kaja Eesti kunstikogudes / […]
“Eesti sõjaajaloo aastaraamat” I (7) 2011
Väeteenistusest Eestis ja eestlastest väeteenistuses. – Eestlaste sõjalised kohustused keskajal. Mart Lätte. – Balti pataljoni formeerimisest ja koosseisust. Siim Õismaa. – Katšanovi üksikpataljon. Igor Kopõtin. – Eesti rahvusväeosade formeerimisest Nõukogude armee koosseisus aastatel 1940-1956. Peeter Kaasik. – Eesti üksustest Wehrmacht´i, SSi ja politsei ning Relva-SS alluvuses Teise maailmasõja ajal. Komplekteerimisest ja formeerimisest. Toomas Hiio. – […]
“Eesti sõjaajalugu: valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani”
Kõigile ajaloohuvilistele mõeldud koguteoses heidetakse pilk Eesti sõjaajaloolisele arengule Vabadussõjast kuni tänapäevani. Peale Vabadussõja, mis kindlustas 1918. aastal väljakuulutatud Eesti Vabariigi iseseisvuse, käsitletakse teoses ka Teise maailmasõja ja punavõimu militaarset jalajälge meie ajaloos ning kõige olulisemana rahuaegse riigikaitse ülesehitamist nii esimesel iseseisvusajal kui ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Raamat võtab kokku senise uurimistöö Eesti sõjaajaloo […]
“Eesti sõjaväe Pioneeripataljon”
Areng ja koostöö 1917-1940. 15. detsembril 1917. aastal moodustati Eesti rahvusdiviisis insenerirood, millest sai alguse Eesti sõjaväe pioneeriteenistus. Vabadussõjas tegutsesid eesti pioneerid Inseneripataljoni koosseisus ning kandsid nimetuse sapöörid. Sapööride peamiseks tegevusalaks oli välikindlustuste loomine meie rahvuspiiridel, mis hõlbustas Eesti territooriumi kaitse korraldamise Vabadussõja lõppetapil. 15. märtsil 1924 loodi Eesti sõjaväe Inseneripataljoni baasil kaks uut väeosa […]
“Eesti spordi biograafiline leksikon”
“Eesti spordi biograafiline leksikon” (ESBL) jätkab pärast Berliini olümpiamänge 1937. aastal ilmunud leksikoniga alustatud ja aina töömahukamaks kasvanud üritust – meie spordirahva lühielulugude koondamist raamatukaante vahele. Käesolev väljaanne, Eesti kõigi aegade mahukaim spordiraamat, sisaldab 4051 artiklit, neist 3260-le on lisatud portreefoto. Eesti spordielu on aegade jooksul olnud mitmepalgeline. Tänaseks on Eestis rohkem kui sada spordialast […]
“Eesti Tallinna Laskurkorpuse võitlustee”
Lehekülgi Punaarmee Eesti Rahvuskorpuse ajaloost
“Eesti talu”
Jäägitult saab hävitada ainult seda, mis on läbinisti materiaalne, milles ei ole midagi vaimset. Kui eesti talu tänapäeval on hävitatud sellisena nagu teda nägime oma elu õnnelikemail päevil, koos ta hoonete, õuede ja aedadega, koos rõõmsa töö ja tegevusega eesti põllumehele kuuluvail nurmedel, siis on eesti talust ka praegu veel alles see nähtamatu osa, mis […]
“Eesti talumaja lugu. Ehituskunst ja elu 1840-1940”
On väidetud, et kõige paremini kajastab ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi elamu areng. Seda kinnitab ka Eesti talumaja areng alates 19. sajandi keskpaigast, mil Eesti hakkas kujunema traditsioonilisest keskaegsest talurahvamaast moodsaks läänelikuks ühiskonnaks koos kõigi sellest tulenevate muutustega elulaadis ja mõtteviisis. 19. sajandi keskpaiku hakkas sajandeid rehemajades elanud Eesti talurahvas neist loobuma. Uues kapitalistlikus maailmas sai […]
“Eesti teadlased paguluses”
Keegi ei tea täpselt, kui palju eestlastest teadlasi on välismaal pagulusperioodil tegutsenud. Arvatud on, et Rootsi põgenes 1944 ligikaudu 300 teaduskraadiga inimest, neist umbes 50 ülikooli õppejõudu, suurem osa humanitaarlased. 1984 Stockholmis ilmunud leksikon “Eesti teadlased väljaspool kodumaad” koondab andmeid 578 eesti päritoluga teadlase kohta, kuid mitmesugustel põhjustel jäi teatmikust välja umbes 300 nime, suur […]
“Eesti teater. Nõudmiseni. Kalju Haan. Urmas Ott.”
Raamat sisaldab Kalju Haani ja Urmas Oti vestlusi eesti teatrist, näitlejatest, inimestest ja elust üldse. Urmas Ott Kalju Haanile: Terve elu, kus me polnud tuttavad, olen mina sind alati kohanud seal Pärnu maantee 5 ees ristmikul, nüüd on see Otsa tänav. Kusagil seal sa alati minu mälestustes seisad, keset sõiduteed, ja lähed kas teatrisse või […]
“Eesti Tööstusprojektist SWECO Projektini 1944-2007”
Projektid, inimesed, sündmused Tallinna Linnahall, Tartu Ülikooli raamatukogu, Plaanikomitee hoone, Raamatutrükikoda, renoveeritud Vabaduse väljak ja Tartu maantee Tallinnas, Lilleküla jalgpallistaadion, Sillamäe, Muuga jt Eesti Tööstusprojekti ja tema järglase SWECO Projekti projekteerijate joonestuslaudadel ja arvutites on sündinud sajad hooned ja rajatised, mis ilmestavad tänapäeva Eestit. Rohkete fotodega illustreeritud raamat räägib Tööstusprojekti ajaloost läbi eri ajastute, valminud […]
“Eesti tuletornid. Fakte ja meenutusi”
Teine, täiendatud trükk Raamatus antakse ülevaade tuletornidest ja nende ajaloost kaugest minevikust alates. Eesti tuletornide kirjeldus algab XVI sajandist ja ulatub kaasaega. Tuuakse huvitavaid andmeid meie ranniku sadamatest, päästejaamadest ja merendusala inimestest. Raamat pakub huvi laiale lugejate hulgale, eriti aga merendus- ja ajaloohuvilistele.
“Eesti uue aastatuhande lävel”
Väikerahva võimalused ja valikud Küsimusele kuhu liigub Eesti ei ole täna ühest vastust. Nagu ei ole ühest vastust küsimusele, miks üks rahvas jääb väikeseks ja teine kasvab suureks või miks osa maailma rahvaid on jõudnud omariikluseni ja teised pole seda saavutanud. Ehk leidub suur annus tõtt ajalehes Postimees 1908. aastal avaldatud mõttes: “Rahvas, kes oma […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920 I-II köide” 2 raamatut
Vabadussöda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles söjas, vöideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvöimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimisel, vöitis eesti rahvas endale löplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussöja tähtsust möistame täies ulatuses, kui meenutame, et önnetult löppenud muistse vabadusvöitluse tagajärjel eesti rahvas oli sunnitud kannatama vööra vöimu survet paljude sajandite […]
“Eesti Vabadussõda 1918-1920” I&II osa. 2 raamatut
Vabadussõda 1918-1920 on eesti rahva ajaloos suurim ja tähtsaim sündmus. Selles sõjas, võideldes esmakordselt tervikuna ühise rahvusriikliku keskvõimu korraldusel ja ühe vähejuhi juhtimiesl, võitis eesti rahvas endale lõplikult vabaduse ja riikliku iseseisvuse. Vabadussõja tähtsust mõistame täies ulatuses, kui meenutame, et õnnetult lõppenud muistse vabadusvõitluse tagajärjel oli eesti rahvas sunnitud kannatama võõra võimu survet paljude sajandite […]
“Eesti Vabadussõda”
Eesti Vabadussõda 1918-1920 oma eesti ajaloos erakordset tähtsust. Eestlastel ei olnud muistsest vabadusvõitlusest saadik leidunud oma sõjalist jõudu. Vene revolutsiooni keerises koondusid küll Esimeses Maailmasõjas võidelnud eesti sõjamehed rahvusväeosadesse kodumaa pinnal, kuid need likvideeris Saksa okupatsioon. Novembri lõpul 1918 hakkas lahkuvate Saksa okupatsioonivägede kannul Eestisse tungima enamlike punavägede laviin, et alistada meie kodumaad Vene kommunismile. […]
“Eesti Vabadussõja ajalugu I&II. 2 raamatut”
raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu I” Punaväe sissetung ja Eesti vabastamine raamat “Eesti Vabadussõja ajalugu II” Kaitsesõda piiride taga ja lõpuvõitlused “Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline. Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. […]
“Eesti Vabadussõja poliitiline ajalugu”
Ja lõpuks siinne raamat, mis on jäänud “Eesti raamatute üldnimestikku” võtmata – “Eesti vabadussõja poliitiline ajalugu” (1925, 2. tr. 1929, autori nimeks Laamann!). Koos “Eesti lahkumisega Vene Riigist” on see “Eesti iseseisvuse sünni”, Laamani peateose eeltöö. Tegemist on Eesti kaitseväe kultuur-selgitustöö kursustel ette loetud teksiga, mis on paljundatud kivitrükis. Kaitseväe kursustel oli tavaks loengutekste paljundada […]
