“Eesti raamatukunsti teke ja areng”
Annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialuseks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.
“Eesti rahva ajaraamat”
“Eesti rahva ajaraamat” esitab autor eesti rahva elukäigus juhtunud sündmusi nende kronoloogilis-kroonikalises järjestuses.
“Eesti rahva kannatuste aasta”
Eesti rahvast on kogu tema ajaloo kestel ähvardanud hädaoht idast. Iga kord, kui eestlaste maale tungis vaenlane Sarmaatia lagendikelt, käisid sellega kaasas tapmised, piinamised, küüditamised, laastamised ja põletamised. Eestlaste maa pidi sageli jooma oma laste verd ja pisaraid. Nagu kõnelevad kroonikad, ei olnud peale idast tulnud vaenlase rüüsteretki enam kuulda isegi koerte haukumist ega kuke […]
“Eesti rahva kannatuste aastad Siberis”
On möödunud üle 70 aasta 14. juuni 1941. aasta stalinistliku genotsiidi kuritegudest, mis hävitas mitme põlvkonna elutöö ning tuhandete elud ja kodud. Selle raamatu kaante vahele on koondatud eelmise sajandi esimesel poolel sündinud eestlaste traagilised elulood. Köite esimeses osas sisalduvad kaasmaalaste ja nende perede mälestused, kel tuli sunniviisiline Siberi-teekond kaks või enamgi korda läbi teha. […]
“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel”
Eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst ja riiginõunik HEINRICH ROSENTHAL sündis 7. juulil 1846 Tartus saksastunud eestlasest rätsepmeistri pojana. Ta abiellus Johann Voldemar Jannseni tütre Eugeniega ja pöördus ilmselt just tänu sellele tagasi eesti rahva rüppe. Rosenthal õppis Tartu kreisikoolis ja gümnaasiumis, lõpetas 1971.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli õpingute ajal ka eesti üliõpilaste koondajaid ja Eesti […]
“Eesti rahva lugu”
“Eesti rahva lugu” annab ülevaate Eesti ajaloost kahteistkümne ja poole aastatuhande jooksul alates mandrijää kadumisest kuni tänase päevani. Loo keskmes on eesti rahvas, ent unustatud pole ka vallutajaid ja valitsejaid ning naaberrahvaste käekäiku. Raamat ei paku ühte sidusat jutustust, vaid peatub eesti rahva poliitilise ja kultuuriajaloo põnevamatel küsimustel. Üldinimlikust vaatenurgast joonistatud minevikupilt lähtub eesti rahvuslikust […]
“Eesti rahva lühiajalugu”
Eessõna Ei ole ehk ülearune värskendada meie vanema generatsiooni mälu ajalooigavikku läinud sündmuste suhtes ja ühtlasi anda noorematele põlvedele kokkuvõte eesti rahva ajaloost, millest neil ei ole palju aimu. Vabariigiaegne kirjavara sel teemal jäi puudulikuks, kuna punane laviin maa varakult anastas, nõukogudeaegne Eestimaal kirjapandud ajalugu on võltsitud ning pagulaseski on ajaloovõhikud tihtipeale ühekülgselt leidnud olevat […]
“Eesti rahvas ja stalinlus”
Raamatus analüüsitakse nõukogude võimu rahvuspoliitika olemust, selle muutumist totalitaarseks ja inimvaenulikuks. Käsitletakse rahvuslikku arengut ja selle taset Eestis enne 1940. aastat, mil stalinlus seda lõhkuma hakkas. Vaadeldakse eesti rahva võitlust enesesäilitamise eest järgnenud aastakümnetel, ning rahvusvaheliste suhete probleeme.
“Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei teataja 2´ 91”
Sisukord Juhtkiri Margaret Thatcher “Nägemus Lääne tõusuteest” Jüri Adams ja Allan Lahi “Kuidas Jüri Adams kandideeris Ülemnõukogusse ehk Eesti uue valimisdemokraatia esimestest sammudest” Madsen Pirie “Privatiseerimine Ida-Euroopas” Jaak Järiado “Majandusarengu stsenaarium. Diskussiooni aluseks ERSP majanduspoliitika kujundamisel” Charles Murray “Õnne otsingud kapitalismi ja sotsialismi tingimustes” Tunne Kelam “Poola sündmused III”
“Eesti Rahvusraamatukogu ja tema raamatud”
Eesti Vabariigil ja Eesti Rahvusraamatukogul on ühine sünniaasta – 1918. Meie kujunemislugu ei ole pikem inimese elueast ja selles kajastuvad kogu Eesti arenguga põimuvad rõõmud ja traagika. Rahvusraamatukogu, endise Riigiraamatukogu ajaloo uurimine on näidanud, et koos rahvusriigi sünniga tekib tarve riigi juhtimiseks vajaliku tõese ja ammendava informatsiooni järele. Rahvusraamatukoguks saamine on seadnud meie ette ülesande […]
“Eesti rahvusriik”
Ideed ja lahendused: ärkamisajast Eesti Vabariigi sünnini. “Käesolevas raamatus on püütud anda ülevaade Venemaa haldusprovintsi – Eestljandskaja gubernija, Eestimaa kubermangu – ajaloolisest transformeerumisest rahvusriigiks. Tahan tulla selle raamatuga kõigi seniste käsitluste kõrvale lootuses, et see sisaldab lugeja jaoks täiendavat teavet meie maa ja rahva ajaloost (üle) eelmise sajandi lõpu- ja selle (eelmise) sajandi alguskümnendeil.” – […]
“Eesti rahvusväeosad 1917-1918”
Formeerimine ja struktuur Vabadussõjas saavutatud võit pani aluse Eesti Vabariigi püsimisele. Vaatamata teiste riikide sõjalisele ja majanduslikule abile pidid lahinguväljal hakkama saama ikkagi eestlased ise, alates ülemjuhatajast kuni lihtsõduriteni, meie vanaisad ja nende isad. Tänapäeval võetakse võitu Vabadussõjas kui iseenesestmõistetavat fakti ega hakata pikalt analüüsima, kuidas see ikkagi võimalikuks sai. Eesti Vabariigi sündi 24. veebruaril […]
“Eesti rahvusväeosad 1917-1918”
Antoloogia Eesti iseseisvumise protsessi (1917-1920) oluline osa oli rahvusväeosade loomine 1917. aastal. Rahvuslike väeosade loomise küsimus oli eesti sõjaväelaste ja seltskonnategelaste seas päevakorrale kerkinud juba Esimese maailmasõja alguses, eriti pärast seda, kui lätlastel õnnestus 1915. aastal saada keskvalitsuselt luba formeerida kütipolke. Tegelike sammudeni aga jõuti siiski alles pärast keisrivõimu kukutamist 1917. aasta veebruaris-märtsis, mil monarhia […]
“Eesti raskejõustiku ajaloost. Lurichist Taltsini”
Maailma sündmusrikas ja väärikas raskejõustikuajalugu on väga vana. Eestlaste raskejõustiku arengulugu mahub selles vaid viimase 100 aasta sisse. Ometi on meie maadlejail ja tõstjail selles oma kindel osa, oma tegudega on nad kirjutanud maailma raskejõustikuajalukku sõna otseses mõttes kuldseid lehekülgi. Eesti raskejõustikule pani aluse Virumaa mees Gustav Boesberg. Julgesti võime teda nimetada Eesti raskejõustiku isaks. […]
“Eesti Riigi-, Avaliku- ja Kultuurielu tegelased 1918-1938”
Moodne teatmekirjandus on valgustusaja laps. Ajavaimule vastavalt tegid baltisaksa haritlased ajaloolis-biograafilise informatsiooni alal 19. sajandil hinnatavat tööd. Eesti rahvusühiskonna tegelasi jäädvustas koguteos “Postimees 1857-1907” (Tartu, 1909). Iseseisev Eesti oli humanitaarteaduste ja ajaloobiograafia alal varasemate kodumaiste saavutuste hooliv pärija ja innukas jätkaja. Edukaks tööks kujunes institutsionaalne baas: Tartu Ülikooli õppetoolid, Akadeemiline Ajaloo Selts, hästi korrastatud arhiivid […]
“Eesti riik I”
Konstantin Päts Mina isiklikult ei kuulu ei Tõnissoni ega Pätsi jumaldajate hulka, vaid olen kirjutanud poliitilises võitluses mõlema vastu nii följetone kui epigramme ja säilitan endale ikka sõnavabaduse nende arvustamiseks, kuid tahaksin siinkohal eriti rõhutada, et mina tunnustan ja austan siiski mõlemaid meie rahvuslikke suurkujusid ja Eesti Vabariigi märtreid (…). Mulle isiklikult on tundunud Tõnissoni […]
“Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas” XV osa
XV osa Koguteose “Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas” XV köide käsitleb Saksa fašistlikku okupatsiooni Eestis. Teoses jutustatakse Saksa okupantide ja nende käsilaste rahvavaenulikust tegevusest ja tuuakse näiteid fašistide poolt sooritatud kuritegudest, mille eesmärgiks oli Baltikumi koloniseerimine ja kohaliku elanikkonna füüsiline hävitamine. Sisukord: Kaks garnituuri Surmakombinaat Neid inimesi ei unustata See ei olnud fantaasia Kaks […]
“Eesti Rootsis”
Saatesõna Ülevaade eestlaste elust ja tegevusest Rootsis rohkem kui kolme kümnendi kestel on ulatuslik ning nõudlik, mitmeti probleemirohke teema. “Eesti Rootsis” üritab haarata võimalikult palju meie elualasid, jälgida edasi ja lahkugi hargnevaid arengujooni, vaadelda meie elu mitmest aspektist. Selle eesmärgiks on esitada fakte sõnas ja pildis peamiselt nendest elutahkudest, kus esineme ühtlase, oma saatusega grupina; […]
“Eesti saatusaastad 1945-1960 I&VI. 6 raamatut”
Raamat “Rahu vabaduseta” Saateks Võimupoliitika konstellatsioon ja sõja lõpp 1945, A. Purre Eesti sõdurid sõja lõpufaasis, A. Purre Paldiski õppelaagrist Saaremaale, P. Kangro Danzig ja Gotenhafen, K. Hintzer Eesti sõjakool Tšehhoslovakkias, L. Lumiste Teekond Neuhammerist Ukleisse, A. Jõgi Nii tuli lõpp, L. Lumiste Tšehhi põrgus – Kuipalju – mispärast?, J. Lindström 1945. aasta kevadel vangina […]
“Eesti saatusaastad 1945-1960” IV osa
Sisukord: Saateks; Põgenikud sõjajärgsel Saksamaal; Põgenikud pärast kapitulatsiooni; Aktsioonid Balti põgenike päästmiseks aprillis-mais-juunis 1945; Keskesinduse sammud põgenike heaoluks Saksamaal; Viimane vaatus; Repatrieerimine oli peaülesandeks; Sundrepatrieerimisest Kemptenis 1945. aasta suvel; Eesti sõjameeste jälitamised DP-laagreis; Veel sõjameeste saatusest; Vahi- ja töökompaniid; Eesti mehed US Army teenistuses; Eesti Evangeeliumi Luterliku Kiriku pagulusaastad Saksamaal; Eesti ajakirjandus Saksamaal; Ülevaade eesti […]
