“Eesti mütoloogiad. Arvamusring tänase Eesti teemadel”
Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadetes? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti. Mahukas […]
“Eesti muusika ajalugu III”
Kunstmuusika / Rahvusromantism Rahvusromantism (1900-1920) Tagasivaade ja üldmärkmeid Eesti rahva ühiskondlik ja kultuuriline ärkamisaeg oma esimesel perioodil saabus Aleksander II liberaalsete poliitiliste reformide õhkkonnas, mis võimaldas ja soodustas uue rahvusliku elu tärkamist. Selle murrangu tagajärjel aktiivne vool eesti rahva juhtkonnas (C. R. Jakobson, dr. M. Veske, prof. J. Köler) rajas oma toetust ootavad lootused Vene […]
“Eesti NATO lugu 1991-2004”
Nüüd, kui NATOga liitumisest on möödas 10 aastat, tundub liikmestaatus meile iseenesestmõistetav. Veel 15 aastat tagasi polnud liitumine aga sugugi kindel, hoolimata sellest, et Eesti oli jõudnud riikide hulka, kelle ühinemist NATOga peeti võimalikuks. NATO endagi tulevikuperspektiivid sisaldasid 1990. aastatel rohkesti küsimärke. 20 aastat tagasi oli NATO avanemine vaid üks võimalus erinevate variantide seas ning […]
“Eesti ohvitser Euroopas. Hispaania 1937-1939”
Vabariigivastane riigipööre algas Hispaania Maroko garnisonides 17. juulil 1936. Vastasseis vasakpoolsed (tsentristidest kommunistide-anarhistideni) versus parempoolsed (rahvuslased, konservatiivid, katoliku kirik) tõukas Hispaania verisesse kodusõtta. Septembris 1936 sõlmiti Londonis rahvusvaheline kokkulepe, millega keelustati relvade ja vabatahtlike transiit Hispaaniasse. Londoni komitee ülesandeks sai korraldada liikuv kontroll Hispaania maa- ja merepiiril, mis algas kevadtalvel 1937. Eestist osales aprillist 1937 […]
“Eesti ohvitser Saksamaal ja Ungaris 1936-1940”
Kolmas raamat teemal „Eesti ohvitser Euroopas“ keskendub 1930. aastate Saksamaale ja Ungarile. 1936. aasta suvel saabus Berliini esimene Ilmasõja-järgne Eesti sõjaväeatašee kolonel Ludvig Jakobsen. 1939. aastal esindas Eesti riiki Adolf Hitleri 50. sünnipäeval Berliinis Sõjavägede Staabi ülem kindralleitnant Nikolai Reek. Eestile tarnitavate õhutõrjerelvade ja nende seadmete valmimisel Saksamaal hoidsid silma peal kaptenid Karl Viil ja […]
“Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased. IV kogumik”
Siinses raamatus on valik Eesti ohvitseride elulugusid mitmest generatsioonist – ohvitsere I maailmasõjast ja Vabadussõja lahinguist; ohvitser II maailmasõjast ja sellega kaasnenud meeleheitlikust võitlusest Eesti Vabariigi säilitamise eest; ohvitsere vabast Kanadast ja uue Eesti piirivalvest. Neile lisaks ka üks Naiskodukaitse tegelane, kaks sõjakirjaniku ja mõned aatemehed, kes Eesti militaarias suuri ja silmipaistvaid asju korda on […]
“Eesti oligarhia. Oligarhide ja poliitdoonorite väljakujunemine taasiseseisvunud Eestis”
Eesti oligarhid kujunesid välja 1990ndate alguses, kui misjonäriasendis miljonäriks ei saadud. Raha tehti metalliga ja naftaga, börsil ja erastamisega. Julge hundi rind võis olla rasvane, aga võis olla ka haavleid täis. Sõna oligarhia pärineb kreeka keelest ja tähendab “väheste valitsust” – valitsemisvormi, kus võim on koondunud väikese rühma inimeste kätte. Oligarh on ladviku liige, kes […]
“Eesti Olümpiakomitee 75”
Eesti spordi ajalugu on erinevatel aegadel talletanud paljud erinevad tegijad kõikvõimalikes vormides. Meie spordi tipmist osa – olüümpiaajalugu – on seni käsitletud peamiselt ühe kandi pealt ehk seoses olümpiamängudega. Ent olümpialiikumine pole ainult olümpiamängud, need on vaid osa globaalsest, enamikku maid ja rahvaid haaravast protsessist. See oli peamine põhjus raamatu väljaandmiseks – rääkida kolmveerandsaja aasta […]
“Eesti orienteerumise sünd ja hiilgeaastad 1959-1970”
Sport tervikuna ning üksikud spordialad eraldi kuuluvad lahutamatult iga maa ja rahva kultuuri juurde. Seetõttu vajab ka Eesti sport oma kirjapandud ajalugu alates algaegadest kuni tänapäevani, lugusid oma spordikangelastest.
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 5”
Näitekirjandus. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 6”
Luule. 1944-1992. Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimse algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, 1988. aastal moodustus Kultuurifondi juures väliseesti kirjanduse töörühm, kuhu koondusid kirjandusteadlased […]
“Eesti pagulaskirjandus. Collegium Litterarum 7”
Kirjandusteadus – Maie Kalda. Kriitika – Piret Viires. Lastekirjandus – Reet Krusten. 1944-1992 Muutused Eesti ühiskonnas 1980-ndate aastate lõpus lõid võimaluse käsitleda seni nii lugejate kui uurijate eest raamatukogude kinnistesse fondidesse suletud pagulaskirjandust. Eesti kirjanduse selle osa laialdasema ning süvendatuma uurimise algust tähistas kirjandusteadlaste omaalgatuslik teaduskonverents detsembris 1987, millega märgiti Karl Ristikivi 75. sünniaastapäeva. Järgmisel, […]
“Eesti pargid 1”
Eesti pargipärand on väga rikkalik. Valdava osa sellest moodustavad vanad mõisapargid, kuid mitte ainult. Oluline on linnaparkide, aga ka kiriku-, kabeli- ja isegi taluparkide osa. Paljud pargid on tänu neis leiduvatele loodusväärtustele looduskaitse all või kui arhitektuuri- ja ajaloomälestised muinsuskaitse all. See raamat käsitlebki meie kaitsealuseid parke, mida on veidi üle 400 ja mis üldistatult […]
“Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani”
… See raamat on eesti kirjakeele kujunemisest ja eesti kultuuri arenguloost läbi piiblitõlke vaatenurga. See on mõtisklus kultuurist ja kultuurilisest identiteedist, pilt vaidlustest eesti kirjakeele vormimisel, pilt eesti koolist ning samuti ajaloost üldse. Viimasest mitte sündmuste kiretu ahela kirjeldusena, vaid eelkõige ajaloo keerdkäikude mõjust ühe rahva kujunemisloos… – Jüri Engelbrecht
“Eesti pildis ja sõnas”
Käesolev raamat jutustab maast, mis oli asustatud juba 8000 aastat enne Kristuse sündi. Taganeva mannerjää kannul, aastatuhandetel, kui Vahemere kallastel tekkisid euroopaliku kultuuri antiiksed eelkäijad, elasid siin inimesed, kelle elukorraldusest kõnelevad haruldased arheoloogilised leiud ja kes kuulusid Euroopa ühe vanima rahvatõu hulka. Siit pärinevad meresõitjad, kes sooritasid retki kuni Põhjamereni ja Atlandi rannikuni umbes samal […]
“Eesti politsei loomine ja areng 1918-1940”
See raamat on Eesti esimese iseseisvusaja politseist. Rahvasuus räägitakse temast tänapäeval lausa legende. Kas neil juttudel on tõepõhi all? Otsustagu lugeja ise. Raamat on kirjutatud ajaloodokumentide põhjal ja illustreeritud fotodega. Raamatu autor, Läänemaalt pärit Mai Krikk on sündinud 1946. aastal Tallinnas. 1965 lõpetas Lihula keskkooli, 1971 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ajalookandidaat 1978. Eesti politsei ajaloo uurimisega […]
“Eesti raamatukunsti teke ja areng”
Annab ülevaate eesti raamatu välise külje arengust, alustades esimestest trükiväljaannetest kuni nõukogude perioodini. Uurimuse põhialuseks on aastad 1920-40, millal mitme maa graafika ja raamatukunsti kogemusi ühendades kujunes täiesti rahvuspärane eesti raamatugraafika. Vaadeldakse eesti raamatukunsti mitmesuguseid suunitlusi jutustavast realismist kubismi ja konstruktivismini, antakse ülevaade kogu tolleaegsest raamatukunstnikkonnast. Teos on rikkalikult illustreeritud vastava näidismaterjaliga.
“Eesti rahva ajalugu” 14 vihikut
“Eesti rahva ajalugu” oli 1932–1935 Tartus ilmunud populaarteaduslik koguteos Eesti ajaloost. Teose kirjastas Loodus. Teose toimetajad olid Juhan Libe, August Oinas, Hendrik Sepp ja Juhan Vasar. Teosest ilmus 14 vihku, ilmumata jäi viimane, 15. vihk.
“Eesti rahva ajaraamat”
“Eesti rahva ajaraamat” esitab autor eesti rahva elukäigus juhtunud sündmusi nende kronoloogilis-kroonikalises järjestuses.
“Eesti rahva kannatuste aasta”
Eesti rahvast on kogu tema ajaloo kestel ähvardanud hädaoht idast. Iga kord, kui eestlaste maale tungis vaenlane Sarmaatia lagendikelt, käisid sellega kaasas tapmised, piinamised, küüditamised, laastamised ja põletamised. Eestlaste maa pidi sageli jooma oma laste verd ja pisaraid. Nagu kõnelevad kroonikad, ei olnud peale idast tulnud vaenlase rüüsteretki enam kuulda isegi koerte haukumist ega kuke […]
