“Eesti kultuuri ajalugu”
Lühiülevaade. Käesoleva õpiku eesmärk on kas või ajutiselt täita lünka eestikeelses õppekirjanduses ja mahutada ühtede kaante vahele kirjeldus kõige olulisemast Eesti ning eestlaste kultuuri ajaloos. Enamik materjalist on varem publitseeritud mitmesugustes monograafiates, aga ka ülevaate- ja teatmeteostes. Seega mahub õpiku autori töö kirjutamise ja koostamise vahele. Ajaloolise periodiseeringu, faktide valiku ja nende interpreteerimise puhul on […]
“Eesti kunsti ajaraamat 1523-1944”
“Eesti kunsti ajaraamatusse” on kogutud tähtsamaid fakte kunstielu sündmustest Eestis 16. sajandist kuni 1944. aastani. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult mitmesugusele allikmaterjalile, perioodikale, kataloogidele, kunstiteaduslikele kirjutistele ja monograafiatele, võimaluse korral eelistades ajaliselt lähedasi andmeid. Kõik see toetab koostajate püüdlust anda kunstiloo arengust võimalikult objektiivne pilt. Viited sündmuse all annavad informatsiooni sündmuse ajast ja kohast, iseloomust, […]
“Eesti kunstikontaktid läbi sajandite I&II. 2 raamatut.”
Kogumik pakub läbilõike kunstiajaloo sektori töötajate viimase aastate töödest. Artiklid tuginevad teadurite suurematele uurimustele ja kujutavad endast selliste probleemide süvendatud käsitlust, kus juttu on eelkõige kultuuri-, sealhulgas kunstikontaktidest. Teemade ja käsitlevate ajajärkude erinevus peegeldab mõnevõrra ka sektori töö haaret. Artiklitele on lisatud saksakeelsed resümeed, eriti pikad neist artiklitest, mis tihenevate kultuurikontaktide aspektist vaadatuna võiksid suuremat […]
“Eesti kunstipärastest eksliibristest”
Viimastel aastatel on raamatukultuur Nõukogude Eestis arenenud kõrgemale tasemele, kui see on olnud kunagi varem. Ilukirjanduslikud teosed ilmuvad müügile köites, kunstnikkude poolt kaunistatud kaante ja kujundatud tiitellehtede ning siseillustratsioonidega. Nende tiraažid ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eksemplaridesse, mis tuntumatel teostel müüakse läbi mõne päevaga, isegi mõne tunniga. Kõikjal on raamatukultuuri arenemisega kaasas käinud ka raamatu omandimärgi, eksliibrise […]
“Eesti kunstisidemed Madalmaadega 15.-17. sajandil”
Sisukord Mai Levin / Sissejuatuseks Tiina Kala / Tallinna Linnaarhiivi allikad hiliskeskaegse Tallinna ja Madalmaade vahelistest suhetest Didier Martens / Brügge Lucia legendi meister. Kokkuvõte senisest uurimistööst ja uued hüpoteesid Helena Risthein / Kannatusaltarist ja frantsiskaanlusest. Altaritiibade välisküljed enne ülemaalimist Volker Ehlich / Jan Bormani Güstrow´ altari konserveerimis- ja restaureerimistööde senistest tulemustest Henno Tigane / […]
“Eesti kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpust kuni aastani 1916”
Vaadeldavasse ajavahemikku langeb eesti kultuuri ja kultuurielu (ka kunstielu) järsk tõus, selle hulgas eesti moodsa kunsti sünd ja arengu esimesed etapid, koos sellega perioodikas avaldatud kunstialaste mõtteavalduste arvu kiire kasv, reageerimine uuele, professionaliseerumine. Võrreldes eelnenuga, võib seda nimetada murranguks, võrreldes Lääne-Euroopa ja vene modernse kunsti, kunstikäsituse ja kunstieluga, püüdeks järele jõuda, saada võrdväärseks osaks Lääne-Euroopa […]
“Eesti laevanduse aastaraamat 2009”
Aastaraamat on püüdnud olla sidemeheks endiste ja praeguste meresõitjate vahel, aga samuti vahendanud merendusteavet Eesti üldsusele, sest aina vähem liigub lugusid kaugetest meredest ja maadest, aina vähem arutleme selle üle, miks näeb seal aina harvem meie lippu. Laevanduse aastaraamatus on artikleid laevanduse tänastest muredest ja arenguvõimalustest, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, Eesti Mereakadeemia ja Veeteede Ameti tähtpäevadest. Nagu […]
“Eesti laevanduse aastaraamat 2010”
Eesti rannikul asuvad mitmed kõrge klassiga sadamad, mis aga töötavad alakoormusega, Eesti lippu kandvaid laevu võib neis harva näha. See kõneleb passiivsest, liiga üldsõnalisest, fokuseerimata merenduspoliitikast. Tulemuseks on, et ressursid, mille loodus on meile kinkinud, seisavad kasutamata. Laevanduse aastaraamatu kuueteistkümnenda köite esimeses pooles räägitaksegi merenduspoliitikast, meremajanduse arendamise probleemidest ja käimasolevatest protsessidest selles valdkonnas. Aastaraamatus on […]
“Eesti lähiajaloo kolm põhiprobleemi, kolmkümmend kolm lahendust”
Autor lahkab Eesti lähiajaloo kolme põhiprobleemi: esiteks rahvastikuprobleemi, mis võib muuta eestlased vähemusrahvuseks nende põlisel kodumaal, teiseks Eestis vohavat õiguslikku nihilismi ja kolmandaks Eesti riigikaitse täbarat olukorda. Igale probleemile pakub ta lahendusi.
“Eesti lätlased”
Eestis elavaist vähemusrahvustest, näiteks venelastest, juutidest, sakslastest ja rootslastest on teada suhteliselt palju. Vanematest vähemusrahvustest on lätlased võrdlemisi vähe uuritud rahvusrühm ja seda eeskätt allikmaterjali nappuse tõttu. Lätlased on võrdlemisi nähtamatu vähemusrühm selleski mõttes, et nad on olnud nii-öelda tavalised inimesed, nende seas on olnud väga vähe erandlikke isiksusi, kellest oleks jäänud jälgi arhiividesse. Pealegi […]
“Eesti leegionist Venemaa vangilaagritesse”
Minu mälestusteraamat koosneb kahest osast. Esimene osa kirjeldab Eesti Leegioni, hilisema 20. Eesti Diviisi formeerimist 1942. aastal, lahinguid Neveli rindel 1943. aastal ja Eestimaa pinnal 1944. aastal ning 1945. aastal Ülem-Sileesias Oppelni rindel peetud kaitselahinguid kuni Teise maailmasõja lõpuni. Esimene osa lõpeb “Tšehhi põrgu” ja sõjavangilaagri elu kirjeldusega 1947. aastal. Põhiliselt kirjutan 20. Eesti Diviisi […]
“Eesti levimuusika ajaloost 1. Vaibunud viiside kaja”
Valter Ojakäär (s. 10. III 1923 Pärnus) on olnud 60 aastat tegevmuusik, nii orkestrant kui ka helilooja. Mänginud 25 aastat Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestris saksofonirühma kontsertmeistrina, on ta osalenud lugematu hulga eesti levilaulude ja instrumentaalpalade ettekandeis ja salvestusis. Tema enese helilooming algas asjaarmastaja katsetustena. Pärast kompositsiooniõpinguid konservatooriumis Mart Saare ja Heino Elleri käe all […]
“Eesti levimuusika ajaloost 2. Omad viisid võõras väes”
“Omad viisid võõras väes” on järg “Vaibunud viiside kajale”, milles vaadeldi eesti levimuusikat tema juurtest kuni esimese iseseisvusaja lõpuni. Käesolev köide käsitleb aastaid 1940-1945, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse, mil kaks vallutajat tõid Teise maailmasõja Eesti pinnale ja sundisid eestlased sõdima võõrvägedes – ühed ühel, teised teisel poolel. Kaheks oli rebitud ka Eesti muusikaelu. Pool […]
“Eesti levimuusika ajaloost 3. Sirp ja saksofon”
Eesti muusika grand old man´i Valter Ojakääru kolmas Eesti levimuusika ajalugu käsitlev raamat peatub sõjajärgsetel aastakümnetel. Ei olnud need teiste seas lihtsad ka kunstirahvale. Siingi suruti maha andeid ja loomingulisust, uue elukorralduse ja ideoloogiareeglitega harjumine ning toimetulek nõudis üksjagu meelekindlust. Kuid eesti muusika elus, muusikakolletkiivid ja muusikud tegutsesid oma lemmikalal vaatamata vahel üsnagi absurdsele välisele […]
“Eesti linnarahvastik 18. sajandil”
Eesti ajaloolane professor dr. phil. Raimo Pullat on sündinud 1935. aastal Tallinnas ja tegutsenud peamiselt Eesti linnade ajaloo uurijana (periood 18. sajandi algusest tänaseni). Tänapäeva teadusele ja kogu meie maailmamõistmisele on omane käsitleda nähtusi süsteemselt, sisemiste seoste ja funktsioonide avamise kaudu. Selline lähenemisviis on avardanud ka linnaajaloo ja linnarahvastiku ajaloo tundmaõppimist, ajaloolise arengu eri külgede […]
“Eesti lipp”
Lehviv lipp köidab kergesti vaatajate tähelepanu ning on üks mõjusamaid ja olulisemaid avalikke sümboleid. Viimase aastakümne jooksul rahvusvahelises elus toimunud suured muudatused kajastuvad ka lipukultuuris. Mõnigi suur paljurahvuseline riik on lagunenud, maailmakaardile on tekkinud hulganisti iseseisvuse taastanud ja ka päris uusi riike, kellel kõigile on oma lipud ja sümbolid. Eesti riigi taasiseseisvumisega avanes meilgi võimalus […]
“Eesti loodusharulduste kaitseks”
Haruldased looduobjektid on loodusteadusliku uurimistöö huviorbiidis olnud minevikus ja on seda ka tänapäeval. Veelgi elavamat huvi nende vastu on tundnud looduskaitse, mis harulduste (sealhulgas loodusmälestusmärkide) väljaselgitamisele ja säilitamisele pööras minevikus oma peatähelepanu. Kuigi looduskaitse tänapäevaprobleemid on hoopis laiema ulatusega ja esmajoones suunatud keskkonna kaitsele, pole huvi harulduste vastu lakanud ka meie päevil. Kõrgesti tsiviliseeritud maades […]
“Eesti maast ja rahvast. Maailmasõjast maailmasõjani.”
“Eesti maast ja rahvast” jälgib meie ajalugu aegade hämarusest 20. sajandi alguseni, täpsemalt Esimese maailmasõjani. See on põhjalik ja süstemaatiline ajalookäsitlus, kus on kasutatud mitmeid seniavaldamata uurimistulemusi. Rikkalikult fotode, kaartide ja skeemidega illustreeritud raamat on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele, kuid ennekõike õpetajatele, üliõpilastele ja vanemate klasside õpilastele. (tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga, raamatus on ka allajoonimisi)
“Eesti mees Vene kroonus”
Kogumiku “Eesti mees Vene kroonus” teine täiendatud ja parandatud väljaanne koondab valiku Tõnu Tannbergi eri aegadel kirjutatud uurimusi, mis on pühendatud sõjaväekohustuse ajaloole Balti kubermangudes. Esimeses osas on üldisemad käsitlused Eesti ala Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi kaasamisest. Teine osa sisaldab detailsemaid uurimusi maakaitseväe loomisest, Krimmi sõja mõjust Balti kubermangudele ja I maailmasõja puhkemisega kaasnenud mobilisatsioonidest. Kolmas […]
“Eesti mehed läbi sõdade”
Eesti sõjamehe ajalugu on olnud väga kirju ja huvitav. Võidelda on tulnud nii oma vabaduse eest kui ka võõra valitseja tundmatute eesmärkide nimel. Käesolev raamat oma illustratsioonidega annab lühiülevaate sellest, kuidas on eesti sõjamees eri ajastutel välja näinud, milline on olnud tema relvastus ja riietus. Raamatus on kajastatud peamiselt neid sõjalisi sündmusi, mis on aset […]
