Näitan 161–180 tulemust 180-st

“Troonilt tapalavale”

Kroonitud peade verine lõpp Mary Stuartist Nikolai II-ni Nad salviti ja krooniti hiilgavate pidustuste saatel oma rahva igavesteks valitsejateks Jumala armust – ning nad surid oma alamate põlguses timuka käe läbi. Šotlaste kuninganna Mary Stuart, Inglise kuningas Charles I, Prantsuse kuningas Louis XVI, Mehhiko keiser Maximilian ja Vene tsaar Nikolai II elasid erinevatel aegadel ja […]

9.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Tsivilisatsioonide teejuht. Rooma”

Rooma – me arvame, et teame sellest tsivilisatsioonist palju, kuid kas see vastab tõele? Kas suudame Rooma ajalugu kronoloogiliselt reastada? Kui hästi tunneme me seda kultuuri kui tervikut, teame roomlaste ühiskonnakorralduse, tavategemiste ja maailmapildi iseärasusi ning arengut? “Tsivilisatsioonide teejuht” viib meid reisile ajas ja ruumis ning on suunatud õpilastele, ajaloo- ja kultuurihuvilistele, rändajatele … Sari […]

9.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Tutvus härjavõitluskunstiga

“Tutvus härjavõitluskunstiga”

“Tutvus härjavõitluskunstiga” üritab selgitada selle vana tseremoonia ajaloost, tehnilist, sümboolset ja kunstilist tähendust. Härjavõitlusrituaal, milles on säilinud kogu elus esinev vägivald, on allutatud täpsetele reeglitele ja rangele tseremooniale. See raamat aitab mõista plastilisi ja dramaatilisi emotsioone, mida tekitab härjavõitlus. Raamat selgitab täpselt ja selgelt härjavõitluse algupära, härgade morfoloogiat ja käitumist, härjavõitluse etappe ja võitlusvõtteid ning […]

6.55
Kiirvaade
Lisa korvi

“Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest”

“Ukraina päevik. Ülestähendusi kriisikoldest” annab lugejale tõese ja kaasakiskuva pildi dramaatilistest sündmustest Ukrainas, mis said alguse 2013. aasta novembri lõpul Kiievis Maidanil ja kestavad tänase päevani. Raamatu autor Andrei Kurkov on rahvuselt venelane, kes Ukraina kodanikuna tunneb sügavat muret oma riigi saatuse pärast. Krijanikuna saavutas Kurkov Euroopas tuntuse romaaniga “Surm ja pingviin”; alates Nõukogude Liidu […]

24.50
Kiirvaade
Lisa korvi

“Ükski saar pole saar. Neli pilguheitu inglise kirjandusele globaalsest vaatenurgast”

Bibliotheca Controversiarum Olles uurinud pikki aastaid varauusaegseid arhiividokumente, mis lubasid heita pilke tollasele Euroopa rahvakultuurile, on Carlo Ginzburg viimastel kümnenditel suundunud kõrgkultuuri kirjandustekstide eritlemisele, unustamata sealjuures arhiivides saadud kogemusi. “Ükski saar pole saar” on suurepärane näide, kuidas on võrdlev-ajaloolisest vaatenurgast võimalik ümber hinnata klassikalisi kirjandustekste, luua ootamatuid seoseid, tuua päevavalgele varjatud mõjuänge ja peeneid vormimänge. […]

15.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Ungari ülestõus 1956”

Viiekümne aasta eest, 1956. aasta sügisel, puhkes Ungaris Ida-Euroopa esimene relvastatud ülestõus Nõukogude ülemvõimu ja kommunistliku režiimi vastu. Selle eesmärgiks oli demokraatlik mitmeparteisüsteem ja Ungari sõltumatus. Nõukogude väed surusid selle revolutsiooni kõigest kolmeteistkümne päevaga maha. Austria publitsist, Ungari päritolu Paul Lendvai, teose «Ungarlased» autor, kirjeldab isiklikult kogetu ja uusimate uuringute varal tõestatu põhjal rahvaülestõusu dramatismi […]

14.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Urho Kekkonen ja Eesti

“Urho Kekkonen ja Eesti”

Emeriitprofessor Pekka Lilja ja toimetaja Kulle Raig kirjutavad Urho Kekkoneni rollist Eesti ja Soome suhete arengus. Kekkonen tegutses aastakümneid Eesti heaks nii poliitika telgitagustes kui ka eesliinil. Raamatus on rohkesti uut teavet 1920. ja 1930. aastatest, sõdade ajast ja Kekkoneni Eesti-visiidist 1964. aasta märtsis. See visiit avas kahe maa suhetes pärast pikka vaikelu uue ajastu: […]

8.35
Kiirvaade
Lisa korvi

“Väikeriikide solidaarsusest”

Miks oli Island esimene riik, mis tunnustas Eesti iseseisvuse taastamist? Kes on Islandi algatuse taga seisnud mees? Miks ta rääkis meie eest, kui meie hääl oli vaigistatud? Selles raamatus õpime seda inimest tundma. Jon Baldvin Hannibalsson, Islandi välisminister, pühendab meid sellesse, mis juhtus siis, kui Nõukogude Liit püüdis vabadusvõitlust maha suruda, ja mis toimus pärast […]

14.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Väliskirjanduse ajalugu”

Käesolev õpik on 1947. aastal ilmunud “Lääne-Euroopa kirjanduse ajaloo” teine, ümbertöötatud trükk. Autorid on tänuga arvestanud kriitika näpunäiteid ja kasutanud möödunud aastakümnel NSV Liidus ja välismaal ilmunud uusi teaduslikke töid. Õpiku ülesehituses on tehtud olulisi parandusi, välja jäetud ülearustena tundunud üksikasju ning mõndagi juurde lisatud. Slaavi ja idamaade kirjandused on välja jäetud, sest neid peaksid […]

7.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Vana-Kreeka sportlased ja sport

“Vana-Kreeka sportlased ja sport”

On olemas kolme liiki inimesi, kellele Vana-Kreeka sporti käsitlev raamat võiks huvi pakkuda. Leidub neid, kes teavad palju muistsest Kreekast, kuid ei tea midagi selle spordist. On ka neid, kes teavad palju tänapäeva spordist, kuid ei tea midagi muistsest Kreekast. Lõpuks suureneb üha Kreekat külastavate haritud turistide arv; need inimesed võivad teada väga vähe antiikkreeka […]

1.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“Vangid, armastajad ja spioonid. Nähtamatu tindi ajalugu Herodotosest Al-Qaedani”

Tunnustatud ajaloolase Kristie Macrakise koostatud esimene täielik salakirja ajalugu toob lugejani hulgaliselt lugusid kelmidest ja kangelastest ning nende leidlikest meetoditest salajaste sõnumite edastamisel. Ülipõnev intriigide ja spionaaži, armastuse ja sõja, saladuste ja maagia ajalugu pajatab salajaste sõnumite saatmisest ning ulatub muistsest Roomast külma sõja pealinnadeni välja. Käsitlemist leiavad Ovidiuse õpetused piimaga salakirjade kirjutamiseks, George Wahingtoni […]

15.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Vankumatu sõprus. Soome ja Nõukogude Liidu sõjajärgsed kultuurisuhted”

“Kui Paasikivi oleks naine, läheksin talle kindlasti kosja!” Pärast jätkusõda lõppu tuli verivaenlasest ehk Nõukogude Liidust kujundada Soome sõber. “Vankumatu sõprus” vaatleb Soome ja Nõukogude Liidu kultuurisuhteid Teise maailmasõja lõpust 1980. aastate keskpaigani. Kaante vahele on pandud poole sajandi jagu kogemusi, mis kirjeldavad Soome kultuurisaadikute värvikaid visiite suure naabri juurde, samuti Soome-Nõukogude Liidu Sõprusühingu juhtivat […]

19.99
Kiirvaade
Lisa korvi
varjud ees

“Varjud meres”

Hanno Ojalo (Eesti Akadeemiline Sõjaajaloo Selts) raamat “Varjud meres. Allveesõda Läänemerel 1914-1919 ja 1939-1945” annab lühiülevaate allveesõjasündmustest Läänemerel mõlemas maailmasõjas ja ka Vabadussõjas. Võrreldes mastaapsete võitlustega maailmameredel ja ookeanidel on sõjategevus Läänemerel alati tundunud rähklemisena tagahoovis ja üldiselt ei kipu ingliskeelsed teosed siinset sebimist märkamagi. Tingimused allveesõjaks Läänemerel olid ookeanidega võrreldes samuti rasked – madal […]

4.99
Kiirvaade
Lisa korvi
Veel kohisevad Viini metsad

“Veel kohisevad Viini metsad”

1939. aasta külmal veebruarihommikul seisab Viini raudteejaamas kuuskümmend last. Nad viiakse natside tagakiusamise eest Rootsi, vabadusse. Nende hulgas on kolmeteistaastane Otto Ullman, Josefi ja Elise ainuke laps. Tema vanemad, kes püüavad natslikus Viinis ellu jääda, otsustavad pojale iga päev kirjutada, kuni pere taas kohtub.. Rootsist saab Ottost sulane, kes liigub ühest talust teise. Seitsmeteistkümneselt satub […]

13.75
Kiirvaade
Lisa korvi
Viimane duell

“Viimane duell”

Historia Magistra Vitae. Ühel külmal hommikul paar päeva pärast 1386. aasta jõulupühi tungles tuhandepealine rahvahulk Pariisi Saint-Martini kloostri taga lagedal väljal, et olla tunnistajaks kahe mehe duellile elu ja surma peale. Nelinurkset lahingutandrit ümbritses kõrge palktara, mida omakorda valvasid piikidega sõjasulased, värvikireval tribüünil oli istet võtnud kaheksateistkümneaastane Prantsusmaa kuningas Charles VI koos õukonnaga. Täies turvises […]

9.99
Kiirvaade
Lisa korvi
planta ees

“Viimased Plantagenetid”

Ajalugu loeb meelevaldselt Richard II valitsusaega Plantagenetide ehk – nagu neid vahel nimetatakse – anjoulaste hiilgava dünastia lõpuks. Põhjus on küllaltki kaalukas. Edward III-l oli nii palju lapsi, et sugupuust oli raske selget ülevaadet säilitada, ja kui kahe peaharu vahel puhkes pikk Rooside sõda, tekkis tungiv vajadus eristavate nimede järele. Seega tulevad õnnetu Richard II […]

14.90
Kiirvaade
Lisa korvi

“Viktoriaanid”

19. sajandil toimusid maailmas suuremad muutused kui ühelgi varasemal ajastul: rahvuste ja ühiskondade korralduses, teadustes ja mitteusulises intellektuaalses arengus. Selle draama kesksed osatäitjad olid britid, kes mõtlesid välja nii kapitalismi kui ka imperialismi ning olid areneva maailma kõige rikkamad ja mõjukamad investorid. Selles mõttes sarnaneb kuninganna Victoria aegse Inglismaa positsioon tugevasti 20. sajandi lõpu Ameerika […]

31.90
Kiirvaade
Lisa korvi
Võitlustuhin - Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil

“Võitlustuhin – Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil”

…Esseeraamat “Võitlustuhin, Kesk-Euroopa mõiste XX sajandil” kompab poleemilises, keskuslikku diskursust tõsiselt välja kutsuvas stiilis eelmise sajandi Euroopa ajaloo ja ideoloogia üht hämaraimat sõlme, mõlema maailmasõja vallandumises päästikurolli etendanud Kesk-Euroopat, selle ajas muutunud ja muutuvaid tähendusi. Škabrec paneb kahtluse alla pan-germaani võimu- ja vaimustruktuuride sepistatud Kesk-Euroopa mõiste, vastandab sellele kuni hiljutise ajani maha surutud ja alandatud […]

9.89
Kiirvaade
Lisa korvi
hitler ees

“Wehrmachti rivis. Hitleri välismaised abilised”

Hitleri välismaised abilised ristisõjas bolševismi vastu aastatel 1941-1945. Nõukogude Liidu vastase sõja algupäevil rakendas Wehrmacht ligemale 600 000 meest liitlasvägedest, hiljem lisandusid nendele arvukad võõramaised vabatahtlikud ja abitahtlikud. Teise maailmasõja tipp-päevil oli iga kolmas Saksa poole vormikandja välismaalane. Hitleri loosung võitlusest bolševismi vastu leidis vastukaja kõikjal Euroopas – nii veendunud fašistide kui Ida-Euroopa rahvaste leeris, […]

12.99
Kiirvaade
Lisa korvi

“XX sajandi lõpparve”

… Aga Soomel? Vaevalt tuleb kellelgi mujal pähe pidada Soomet üheks XX sajandi võitjaks. “Oleme tihti imetlenud soomlasi ja tundnud neile kaasa, kuid ei ole neid kunagi kadestanud,” ütles Harold Macmillan, Briti peaminister 1960. aastail. Ka soomlased ise pole kunagi arvanud, et nad võiksid võistelda teiste, soodamates oludes elavate rahvastega medalikohtade pärast. Soomlastele on olnud […]

19.90
Kiirvaade
Lisa korvi