“Nad muutsid maailma. Pildikesi Saksa ajaloost”
Raamat “Nad muutsid maailma” esitleb suurkujusid, kes rikastades saksa kultuuripärandit mõjutasid Euroopa ja kogu maailma arengut. Me saame teada, kuidas Albert Eisntein ja Immanuel Kant raskustes lootust kaotamata oma eluga toime tulid, õnne uskudes ülbeks ei muutunud, oma jumalasse uskusid ja maailma paremaks muutsid. Suurmeeste kõrval seisid abikaasad, emad, armukesed, elukaaslased, trööstijad, innustajad, keda loomulikult […]
“Napoleon III. Prantsusmaa viimane keiser”
Napoleon III, kes ei vabanenud kunagi seikleja ning vandenõulase harjumustest, oli valitsejana harukordselt keerukas isiksus. Ta oli ühtlasi unistaja ning realist, naiivne ja salakaval. Suurte poliitiliste plaanidega ruttas ta oma ajast kaugele ette, aga jättis seetõttu märkamata vägagi reaalsed ohud, mis ennekõike välispoliitika vallas Prantsusmaad ähvardasid. See talle hukatuseks saigi, kui septembris 1862 tekkis Bismarcki […]
“Napoleoni marssalid”
“Terror belli, decus pacis” Prantsusmaa marssal (Marechal de France) on sõjaväeline aunimetus, mida antakse selle maa kindralitele silmapaistvate saavutuste eest. Tiitel kaotati Prantsuse revolutsiooni päevil (1793), kuid taastati üksteist aastat hiljem (1804) Napoleon I poolt, kes kuulutas end samal aastal prantslaste keisriks. Napoleoni marssaleid oli kokku 26. Esimesed said oma marssalisaua kätte 1804. aastal, viimane […]
“Natašad. Inimkaubandus tänapäeval.”
“Nad hüüdsid meid Natašadeks. Nad ei küsinud kunagi meie päris nime. Neile olime kõik Natašad. Me olime nende seksifantaasia. Need lollpead astusid sisse ja hüüdsid, totakas irve näol: “Nataša!”, nagu oleksime vene nukud. Me pidime naeratama ja nende juurde tormama,” meenutas Marika esimest korda, kuid teda selle nimega hüüti. “Paks higine siga hakkab “tippu” jõudma […]
“NATO avanemine”
Sari: Mõte ja mõõk Kuidas allianss end uue ajastu jaoks ümber korraldas “NATO laienemise asemel on olemas palju ilusam ja sisuseletavam mõiste avanemine, ühiste väärtuste ja põhimõtete ruumi avanemine.” – Eesti president Lennart Meri Brüsselis Põhja-Atlandi Nõukogus 27. märtsil 1996 “Võimas lugemine. NATO laienemine Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Poola liitmisega oli Clintoni administratsiooni kõige julgem […]
“Natsid ja okultism. Kolmanda Reich´i valla päästetud tumedad jõud”
Paul Rolandi raamat pakub ülevaadet ja analüüsi, kas ja kuivõrd vastab tõele natside seotus maagia ja kurjuse jõududega. Kelle loodud ja milline oli see maailmavaateline alus, millele rajas Hitler ja tema lähikond oma aaria härrasrassi teooria? Edutu kunstniku teest väikesest kapralist kogu saksa rahva füüreriks – mis selle kohta kirjutatust on väljamõeldis, mis Hitleri enda […]
“Natside kuld ja hästi hoitud saladus”
Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. „Natside kuld […]
“Nero. Ematapp, muusika ja mõrv Rooma keisririigis”
Rooma keiser Nero, kuulus oma jõhkruse ja halastamatuse poolest, olevat süüdanud põlema terve Rooma linna ja mänginud samal ajal ise vaatemängu nautides lüürat. Väidetavalt oli ta kõlvatus suhtes oma ema Agrippinaga, kes oli mürgitanud oma abikaasa keiser Claudiuse, et Nero saaks troonile tõusta. Hiljem lasknud Nero ema mõrvata. Säärased lood, mis pärinevad Nero kaasaegsetelt ajaloolastelt, […]
“Normandia 1944”
D-päeval ehk 6. juunil 1944. aastal leidis aset ajaloo suurim dessantoperatsioon. Lõuna-Inglismaa sadamatest väljus terve armaada transport- ja dessantlaevu, et viia liitlased taas Euroopa mandriossa. Stephen Badsey annab täpse ülevaate Normandia sõjakäigust alates vaenlase ägeda tule all kulgenud maabumisest kuni Caeni vallutamise, Cobra pealetungi ja sakslaste dramaatilise jälitamiseni Seine´i jõeni. See oli Lääne sõjatandri otsustava […]
“Nürnbergi epiloog”
Nürnbergi kohtuotsus on Damoklese mõõk, mis jääb alatiseks rippuma nende pea kohale, kes taas püüavad häirida rahvaste rahu ja tõugata inimkonda uude sõtta. Kui kohtuotsus oli välja kuulutatud ja kõik inimesed kohtusaalist lahkunud, pildistas üks prantsuse ajakirjanik tühja süüpinki. Järgmisel päeval tuli ta minu juurde ja kinkis mulle selle foto. Me mõlemad vaatasime seda. See […]
“Õhtusöök Beaucaire´is”
Tõlkinud ja kommenteerinud Rein Helme. Selle pamfleti – ja kuidas teisiti peakski seda oopust nimetama – kirjutamise ajal 1793. aasta suvel valitsesid Prantsusmaad kurikuulsad jakobiinid. 1789. aastal seisuste esindajatekoja ehk generaalstaaride kokkukutsumisega alanud revolutsioon oli jõudnud kulminatsiooni. Seaduseandjad kaotasid igandlikud feodaalkohustused ning lõid selle kaudu uut tüüpi vaba majandusturu. Liberte, Egalite, Fraternite – vabadus, võrdsus, […]
“Olin välisministriks Talvesõja ajal”
“Olin välisminister Talvesõja ajal”. Soome välispoliitika riigi iseseisvuse algaegadel oli kobav, enne kui see leidis endale õige tee. Algul oli Saksa poole suundumine tugevaim. Esimese Maailmasõja lõppedes Saksamaa kaotusega pöörati suundumine läände. Ei kestnud siiski kaua, kui erapooletu hoiak märgati olevat väikeriigile kindlaimaks välispoliitikaks. Seda mõjutas enne kõike vajadus hoiduda konfliktide tekkimisest idanaabri Nõukogude Liiduga. […]
“Pärast Romanoveid”
Vene pagulased Pariisis belle époque’ist revolutsiooni ja sõjani Pariisi on ikka peetud erilise kultuurieluga, heade veinide ja toitude ning viimaste moodide linnaks. Samas on see olnud pelgupaik neile, kes põgenevad tagakiusamise eest, ja iseäranis palju tuli neid Pariisi enne ja pärast revolutsiooni Venemaal ning Romanovite kukutamist. Aastaid olid vene aristokraadid nautinud kõike seda, mida belle […]
“Pariisi suur kõrv”
G. Feixi raamat ei kujuta endast tõsiteaduslikku traktaati, mis oleks jõukohane ainult spetsialistidele. Ajaloolist tõde järgides kirjeldab autor kaasakiskuvalt politseitööd kolme musketäri aegadel – Päikesekuninga Louis XIV aegadel Prantsusmaal. Ta tutvustab meid Napoleon Bonaparte´i politseiministri Joseph Fouchè ja kavalpea Eugéne Francois Vidocqiga, kes sunnitöölisest sai nuhkide kuningaks. Autor näitab, kuidas erinevatel aegadel on politsei ohvriks […]
“Peakorter – Soome õukond”
Viimase aastasaja ehk väljapaistvaima Soome kirjaniku akadeemik Paavo Haavikko väga mitmekülgse loomingu seas on ka mõned kõmu tekitanud ajalooraamatud. „Peakorter – Soome õukond“ toob lugejani Haavikkole omaselt terava ja teravmeelse tõlgenduse Soome valikutest Teises maailmasõjas, sõjasündmustest ning suhetest Saksamaa, Nõukogude Liidu ja lääneriikidega. Kõike seda vaadeldakse läbi ülemjuhataja marssal Gustaf Mannerheimi ja tema Mikkelis asunud […]
“Piiskop ja ristisõda 1206”
Sõjast, kolonisatsioonist ja jumalasulasest Põhjalas Raamatus “Piiskop ja ristisõda 1206” esitab arheoloog Jonathan Lindström põneva ja teedrajava loo esimesest rootsi talupoegade asustamisest Eestisse. Kroonikate, kirjade ning täiesti mahajäetud ja kinnikasvanud külade avastamise abil luuakse elav pilt kuningas Sverkeri ja Valdemar Võitja ajastu Põhjalast. Samas puudutatakse ajaloolisi müsteeriume, nagu Eketorpi linnuse kadumine ja Svea riigi esimene […]
“Põhjala Lõvi. Gustav II Adolf 1611-1632”
“Põhjala Lõvi” kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas, tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid pigem vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad. Raamat annab ka hea ülevaate 17. sajandi […]
“Põhjamaad. Ühe regiooni portree”
„Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid […]
“Põhjasõjad. Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721”
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, […]
“Poltaava”
Ühe armee häving. Peter Englund on Rootsi ajaloolane, Rootsi Akadeemia liige ja Dramatiska Instituteti professor. Ta on avaldanud seni kaheksa raamatut ja pälvinud rea auhindu. Maailmakuulus ja mitmesse keelde tõlgitud “Poltaava: Ühe armee häving” oli tema debüüt ja ilmus esmatrükis 1988. aasta lõpus. Nüüd on see lõpuks olemas ka eesti keeles. Põhjasõda oli kestnud juba […]
