“Velikije Luki lahing”
Käesolev raamat keskendub eestlastest sõjameeste võitlusele Punaarmee koosseisus Venemaal asuva Velikije Luki linna pärast 1942-1943 talvel. Selle väikese linna nimi on Eestis saanud mõttetu tapatalgu ja kolossaalsete inimkaotuste sümboliks. Velikije Luki lahingus osales üle 20 tuhande eesti mehe kõigest ühe kuu jooksul võis hukkuda kuni 5000 eestlast. Suurem osa neist olid vägivaldselt Punaarmeesse mobiliseeritud ja […]
“Velikije Luki, Tehumardi, Kuramaa. 917. eesti laskurpolgu võitlejate mälestusi”
917. laskurpolk sündis 1942. aasta märtsikuu alguses Uraali Sõjaväeringkonna 249. eesti laskurdiviisi väeosade keskel. 15. märtsil alustati väeosades õppetööd. Õppused toimusid looduslikult kaunis kohas Uurali jalamil. Juba piduliku vandetõotuse andmisega 9. augustil märgiti väeosade sõjalise väljaõppe esialgset edu. Väljaõpet täiustati veel Kolomna lähistel 20. septembrist kuni 22. oktoobrini. Pärast täiendava relvastuse ja varustuse saamist muutusid […]
“Vendade riigisaladus”
Soome ja Eesti sõjalisest koostööst maailmasõdade vahelisel perioodil vaikiti pikka aega. Pärast seda, kui Nõukogude Liit Teise maailmasõja võitis, muutus see teema tabuks. Punaarmee okupeeris iseseisva Eesti riigi, mis seejärel maakaardilt “minema pühiti”, eesti rahvas aga liideti nõukogude rahvaste suure perega. Soome sõjaväeline juhtkond ei tahtnud enam meenutada koostööd eestlastega. Enne Talvesõda oli ühine tegevus […]
“Vene impeerium ja rahvuslus”
Moderniseerimise strateegiad See raamat räägib paljurahvuselise Vene maailmariigi kaasajastamise strateegiatest hilise impeeriumi perioodil mõisteloo, metodoloogia ja historiograafia kontekstis. Valitseva eliidi vaatepunkt taotles ühtlustatud ja keskustatud riiki, kõikjal Vene mõju ja kohaloleku tugevdamist ning alahindas mitmekesisust. Mittevene rahvuslikud liikumised ääremaadel arendasid oma eripärast keeleliskultuurilist identiteeti ja taotlesid üha rohkem iseotsustamise õigust, mis saigi saatuslikuks Romanovite impeeriumile. […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730-1743”
Monograafia kodumaa kirikuloo selle ala uuringutest, mis on Eesti rahvast äratanud nii usuliselt kui rahvuslikult. Sisu: Uurimuse esitlus Ülevaade senistest uurimistulemustest Vennastekoguduse rajamisest ja selle rajajast N. L. von Zinzendorfist Esimeste herrnhutlaste tulek Liivimaale 1729 Vennastekoguduse tulek ja tegevus Tallinnas 1730-1739 Vennastekoguduse organiseeriva töö jätkumine Tallinnas (1740-1743) Vennastekoguduse levik Eestimaa maakondades (1730-1743) Vennastekoguduse töö organsiatsiooniline […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729-1750 III”
Vennastekoguduse liikumine, ehk Herrnhutlus, avaldas eesti rahvale 18. sajandil positiivset kui ka negatiivset mõju. Ta tõstis esmakordselt talupoegade hulgast esile kirja- ja lugemisoskusega inimesi, kes said kasutada oma juhivõimeid. Teisalt aga hävitati liikumise mõjul endise rahvausu ohvrikohti; rahvakultuuri ilmingud muusikas tantsus ja riietuses sattusid põlu alla. Voldemar Ilja sulest on juba ilmunud kaks uuringut Herrnhutlusest […]
“Verbum habet Sakala 2014”
Korp! Sakala aastapäeva koguteos, mille valmimisele on kaasa aidanud paljud sakalased üle maailma.
“Vere maitse”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal elanikonna kallal sotsiaalse agoonia taustal vägivallatsenud Omakaitse-meeste veretöödest ei ole tänaseni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sõja lõppedes said neist metsavennad. Ent suhu jäänud vere maitse ei läinud neil enam meelest. Tänapäeval nimetatakse metsavendade marodööritsemist, rahvuskaaslaste röövimist ja mõrvamist paraku peente nimedega vabadusvõitlus ja vastupanuliikumine. Kuigi see oli tegelikult kõige […]
“Vesiratta Talumuuseum”
“Vesiratta Talumuuseum” on lugu ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. Meie esivanemad on enamasti maalt pärit ja talust tulnud, vaarema ja -isa suitsutares sündinud ning üles kasvanud. Raamat jutustab meile peamistest talutöödest, rahvakommetest ja -uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud […]
“Vettehüpped Eestis läbi aegade”
Mõte selle kirjatüki kirjutamiseks tekkis viimasel paaril aastal, kui oleme kunagiste vettehüppajatena hakanud koos käima. Mõtte esimene variant oli koguda võitlustulemused kokku erinevatest allikatest. Nagu ikka, uuringute käigus, tekivad täiendavad mõtted ja huvid. Vettehüpped Eestis kui spordiala likvideeriti 1968.aastal. Kas igaveseks? Niisugustel puhkudel armastatakse öelda “ära iial ütle – ei iial”. Seetõttu tekkis täiendav mõte […]
“Viikingiaja aarded Eestist”
Idateest, rauast ja hõbedast Viiking ei olnud kaasaegsete silmis rahvuslik, vaid sotsiaalne mõiste, mille alla mahtusid kõik Läänemere hõimud, kelle laevaehitustehnika ja navigatsioonioskused olid saavutanud küllaldase taseme. – Lennart Meri “Hõbevalge” Imeline Teadus, Imeline Ajalugu
“Viimane”
Metsavenna-eri Käesolevas, oma kolmandas raamatus, millega eestlaste relvastatud vabadusvõitlust käsitlev sari Metsavenna-eri ühtlasi otsa saab, kirjeldab autor jätkuvalt Viljandimaa inimeste kannatusi alates aastast 1940. Teoses tuleb juttu ka kuulsast Raua tänava lahingust kommunistliku riigipöörde päevil, millest alguse saanud sündmuste käigus hukkus sõjaeelse Eesti Vabariigi kuulsaim motosportlane Oskar Veldeman.
“Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult”
August Mälk ja “Noor-Eesti Kirjastus” August Mälgu “Surnud majade” sünd ja saatus August Mälk kõrverpeeglis Uut August Mälgu kohta Saksa okupatsiooni ajast August Mälk – inimene ja kirjanik August Mälk uusi teid otsimas August Mälgu “Toomas Tamm” August Mälk kirjade valgusel Mango Hans “Kalevala” ja eesti kirjanduslik mõte Muhu vägilasmuistendi sünd J. V. Jannseni saatusest […]
“Viljandi läbi aegade: kodulookirjanduse nimestik”
Kodulookirjanduse teemanimestik “Viljandi läbi aegade” ilmub Viljandi Keskraamatukogu väljaandel kodulinna 700. aastapäeva puhul. Nimestik on koostatud peaasjalikult keskraamatukogu fondi põhjal, muist andmeallikaist on kasutatud ainult Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi raamatukogu. Mõningaid materjale on saadud Viljandi Koduloomuuseumi raamatukogust. Nimestik ei pretendeeri ammendatusele. Vastavalt töö pealkirjale käsitletakse selles peamiselt Viljandi linna. Arvestades aga […]
“Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja”
Sisukord – Jaak Pihlak / Saateks – Heiki Valk / Viljandi muinasaeg – Arvi Haak / Arheoloogia andmed Viljandi ordulinnuse kesk- ja varauusaja kohta – Juhan Kreem / Saksa ordu ja Viljandi linnus – Kaur Alttoa / Viljandi ordulinnuse arhitektuur – Ain-Andris Vislapuu / Viljandi Lossimäed kui puhkepiirkond – Kronoloogia – Kirjandus Viljandi Muuseumi toimetised […]
“Viru jalaväepataljon. 4. Eesti Rahvaväe polgust 4. Üksiku jalaväepataljonini 1917-1940”
Vabadussõda Eesti iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venamaa vastu algas lahinguga Narvas 28. novembril 1918 ja lõppes ametlikult Tartu Rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. Vabadussõda hõlmas ka võitlust baltisaksa väeüksuste (Landeswehr) vastu 1919. aasta juunis-juulis. Autor soovib oma raamatu “Viru jalaväepataljon” näol viia täide kunagiste sõjameeste unistuse, et nende visast võitlusest Vabadussõjas saaksid teada järeltulevad põlvkonnad. Lugeja […]
“Võidukad eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani”
Veendumus, et eesti mehed on sõjameestena maailma keskmistest pigem veidi paremad kui halvemad, on meie sõjaajaloolastel olnud läbi aegade. Lisaks vabadussõjale ja 1941. aasta suvesõjale on eestlastel olnud hulk võikukaid lahinguid, alates aegade hämarusse vajunud muinasajast, edasi muistse vabadusvõitluse ajal, jüriöö ülestõusus, Liivi sõjas … Külma sõja järel hakkasid meie mehed tegutsema rahuvalvajatena kriisikolletes. Ka […]
“Võim ja kultuur”
Võim & Kultuur. Sisukord: Saateks; Eve Annuk – Totalitarismi ja/või kolonialismi pained: miks ja kuidas uurida nõukogude aega?; Jaan Undusk – Retooriline sund eesti nõukogude ajalookirjutuses; Arvo Krikmann – Руки прочь от Сталина! Luuseri pihtimus; Rein Veidemann – Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum; Rutt Hinrikus – Eesti elulugude kogu ja selle uurimise perspektiive; Tiina […]
“Võimu meelevallas. Valitud artiklid”
Võib küll diskuteerida selle üle, millal ja miks eelistati üht või teist aktivormi ja püüda välja selgitada vastavaid reegleid, aga kardetavasti on see tühi töö, sest NSV Liidu poliitiline süsteem sündis eksperimenteerimise ja improvisatsiooni käigus ning rajanes ka hiljem suures osas ad hoc otsustel. Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloouurimises, lk 609. […]
“Võitlused Läänemerel 1939-1941”
Käesolev raamat lõpetab tetraloogia võitlustest Läänemerel II maailmasõja algusest lõpuni. Eelnevalt on ilmunud juba kolm raamatut: “Võitlused Läänemerel. Suvi 1941” ja “Võitlused Läänemerel. Sügis 1941 ja 1942” ning “Võitlused Läänemerel 1943-1945”. Nüüd on lugejatel käes ka suure sõja esimest perioodi käsitlev teos. Käsitletakse eelkõige Saksa-Poola sõja ja Talvesõja merevõitlusi ning Eesti seoseid nendega, allveelaeva Orzel […]
