“Vapside vandeselts”
Tegemist on väga tõenäoliselt Eduard Laamani sulest pärineva, kuid omal ajal avaldamata jäänud käsitlusega vapslusest. Autor näitab, kuidas vapside liikumine tegi ülemaailmse majanduskriisi ja noore Eesti riigi oskamatuse tõttu sellega hakkama saada vaid viie aasta jooksul läbi mitu arenguetappi. Esmalt oli see endiste Vabadussõja sõdurite-ohvitseride peamiselt majanduslike sihtidega kutserühmitus, siis poliitiline liikumine ajale jalgu jäänud […]
“Vapsidest Isamaaliiduni”
Fašismi ja fašismivastase võitluse ajaloost kodanlikus Eestis. Sisukord: Eessõna. Hitler, Mussolini ja teised. Kurss “kõva käe” võimule Eestis. 1934. aasta. “Uus kord” Eestis. (kaaned kulunud)
“Varia historica I”
Töid ajaloo alalt 6 Sisukord: Mati Mandel – Metallidetektori kasutamisest Eesti Ajaloomuuseumi arheoloogilistel välitöödel Ivar Leimus – Mõningaid lisandusi Eesti viikingiaegsete aardeleidude corpusele Krista Sarv – Keskaegsetest jalatsitest Tallinna arheoloogilise materjali põhjal Tiiu Leimus – Talurahva omavalitsus- ja kohtuorganite ametirahad Tõnis Liibek – Tartu päevapiltniku Georg Friedrich Schlateri fotod Eesti Ajaloomuuseumis Merilis Sähka – Eesti […]
“Varjatud valu I&II” 2 raamatut
I. Raamat Ei mingist seiklushimust näha võõrast maad, ei mingist kaalumata kergemeelsusest jätnud kümned tuhanded eestlased maha oma kodumaad, ei mingist sisemisest tahtest tulnud nad siia Saksamaale. Kas peaksime nüüd muutuma inimesteks, kes ei taha ega julge enam midagi tulevikult oodata? Ei! Kuigi ma olen pidanud läbi elama oma lootuste täieliku kokkuvarisemise, kuigi meie unistusteloss […]
“Vastupanuvõitlus”
Võrumaa kooliõpilaste vastupanuvõitlus 1944-1950. Kommunism võrdub natsismiga, sirp ja vasar haakristiga. (sees on pühendus)
“Vastutuuli I”
Valimik EELK Los Angelese Koguduse ajakirjas “Vastutuuli” (1950-65) avaldatud kirjasõna. Käesolve trükis, Vastutuuli I, on ülima väärtusega meie Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikule, kui ka Eesti ühiskonnale ja rahvale. Väga vähe on meil ilmunud trükis teoseid, mis kirjeldavad ja annavad sisukat ülevaadet ühe paguluses loodud E.E.L.K. koguduse sünnist ning edaspidisest elust, tööst ja tõekspidamistest, nii meie […]
“VEB-fond. Kadunud raha”
Täielik läbipaistmatus, puudulikud kontrollmehhanismid, kontrollijate ebakompetentsus, Riigikogu otsuse täitmata jätmine, seadusvastane tegevus, parteiline ringkaitse, ajakirjanduse nõrkus, erapoolik õigussüsteem ja mäng Vene kaardiga on eeldused, mis on lubanud toime panna Eesti ajaloo suurima finantskuriteo. Igale tööealisele eestimaalasele on see maksma läinud umbes 900 Eesti krooni. See ei pruugi olla lõplik hind meie maksumaksja jaoks. Paarikümne aasta […]
“Velikije Luki lahing”
Käesolev raamat keskendub eestlastest sõjameeste võitlusele Punaarmee koosseisus Venemaal asuva Velikije Luki linna pärast 1942-1943 talvel. Selle väikese linna nimi on Eestis saanud mõttetu tapatalgu ja kolossaalsete inimkaotuste sümboliks. Velikije Luki lahingus osales üle 20 tuhande eesti mehe kõigest ühe kuu jooksul võis hukkuda kuni 5000 eestlast. Suurem osa neist olid vägivaldselt Punaarmeesse mobiliseeritud ja […]
“Velikije Luki, Tehumardi, Kuramaa. 917. eesti laskurpolgu võitlejate mälestusi”
917. laskurpolk sündis 1942. aasta märtsikuu alguses Uraali Sõjaväeringkonna 249. eesti laskurdiviisi väeosade keskel. 15. märtsil alustati väeosades õppetööd. Õppused toimusid looduslikult kaunis kohas Uurali jalamil. Juba piduliku vandetõotuse andmisega 9. augustil märgiti väeosade sõjalise väljaõppe esialgset edu. Väljaõpet täiustati veel Kolomna lähistel 20. septembrist kuni 22. oktoobrini. Pärast täiendava relvastuse ja varustuse saamist muutusid […]
“Vendade riigisaladus”
Soome ja Eesti sõjalisest koostööst maailmasõdade vahelisel perioodil vaikiti pikka aega. Pärast seda, kui Nõukogude Liit Teise maailmasõja võitis, muutus see teema tabuks. Punaarmee okupeeris iseseisva Eesti riigi, mis seejärel maakaardilt “minema pühiti”, eesti rahvas aga liideti nõukogude rahvaste suure perega. Soome sõjaväeline juhtkond ei tahtnud enam meenutada koostööd eestlastega. Enne Talvesõda oli ühine tegevus […]
“Vene impeerium ja rahvuslus”
Moderniseerimise strateegiad See raamat räägib paljurahvuselise Vene maailmariigi kaasajastamise strateegiatest hilise impeeriumi perioodil mõisteloo, metodoloogia ja historiograafia kontekstis. Valitseva eliidi vaatepunkt taotles ühtlustatud ja keskustatud riiki, kõikjal Vene mõju ja kohaloleku tugevdamist ning alahindas mitmekesisust. Mittevene rahvuslikud liikumised ääremaadel arendasid oma eripärast keeleliskultuurilist identiteeti ja taotlesid üha rohkem iseotsustamise õigust, mis saigi saatuslikuks Romanovite impeeriumile. […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Eestimaal (Põhja-Eesti) 1730-1743”
Monograafia kodumaa kirikuloo selle ala uuringutest, mis on Eesti rahvast äratanud nii usuliselt kui rahvuslikult. Sisu: Uurimuse esitlus Ülevaade senistest uurimistulemustest Vennastekoguduse rajamisest ja selle rajajast N. L. von Zinzendorfist Esimeste herrnhutlaste tulek Liivimaale 1729 Vennastekoguduse tulek ja tegevus Tallinnas 1730-1739 Vennastekoguduse organiseeriva töö jätkumine Tallinnas (1740-1743) Vennastekoguduse levik Eestimaa maakondades (1730-1743) Vennastekoguduse töö organsiatsiooniline […]
“Vennastekoguduse (Herrnhutluse) ajalugu Liivimaal (Lõuna-Eesti) 1729-1750 III”
Vennastekoguduse liikumine, ehk Herrnhutlus, avaldas eesti rahvale 18. sajandil positiivset kui ka negatiivset mõju. Ta tõstis esmakordselt talupoegade hulgast esile kirja- ja lugemisoskusega inimesi, kes said kasutada oma juhivõimeid. Teisalt aga hävitati liikumise mõjul endise rahvausu ohvrikohti; rahvakultuuri ilmingud muusikas tantsus ja riietuses sattusid põlu alla. Voldemar Ilja sulest on juba ilmunud kaks uuringut Herrnhutlusest […]
“Verbum habet Sakala 2014”
Korp! Sakala aastapäeva koguteos, mille valmimisele on kaasa aidanud paljud sakalased üle maailma.
“Vere maitse”
Metsavenna-eri Saksa okupatsiooni ajal elanikonna kallal sotsiaalse agoonia taustal vägivallatsenud Omakaitse-meeste veretöödest ei ole tänaseni olnud kombeks kuigi kõva häälega rääkida. Sõja lõppedes said neist metsavennad. Ent suhu jäänud vere maitse ei läinud neil enam meelest. Tänapäeval nimetatakse metsavendade marodööritsemist, rahvuskaaslaste röövimist ja mõrvamist paraku peente nimedega vabadusvõitlus ja vastupanuliikumine. Kuigi see oli tegelikult kõige […]
“Vesiratta Talumuuseum”
“Vesiratta Talumuuseum” on lugu ühe veskitalu minevikust ja tänasest päevast, pererahva saatusest ning talumuuseumi rajamisest. Meie esivanemad on enamasti maalt pärit ja talust tulnud, vaarema ja -isa suitsutares sündinud ning üles kasvanud. Raamat jutustab meile peamistest talutöödest, rahvakommetest ja -uskumustest, omaaegsest kultuurielust külas, Eestimaa kaunist loodusest. Samuti peatutakse Eesti ajaloo tähtsamatel sündmustel. Eesti talule pühendatud […]
“Vettehüpped Eestis läbi aegade”
Mõte selle kirjatüki kirjutamiseks tekkis viimasel paaril aastal, kui oleme kunagiste vettehüppajatena hakanud koos käima. Mõtte esimene variant oli koguda võitlustulemused kokku erinevatest allikatest. Nagu ikka, uuringute käigus, tekivad täiendavad mõtted ja huvid. Vettehüpped Eestis kui spordiala likvideeriti 1968.aastal. Kas igaveseks? Niisugustel puhkudel armastatakse öelda “ära iial ütle – ei iial”. Seetõttu tekkis täiendav mõte […]
“Viikingiaja aarded Eestist”
Idateest, rauast ja hõbedast Viiking ei olnud kaasaegsete silmis rahvuslik, vaid sotsiaalne mõiste, mille alla mahtusid kõik Läänemere hõimud, kelle laevaehitustehnika ja navigatsioonioskused olid saavutanud küllaldase taseme. – Lennart Meri “Hõbevalge” Imeline Teadus, Imeline Ajalugu
“Viimased vaod. Vaatlusi eesti kirjandusmaastikult”
August Mälk ja “Noor-Eesti Kirjastus” August Mälgu “Surnud majade” sünd ja saatus August Mälk kõrverpeeglis Uut August Mälgu kohta Saksa okupatsiooni ajast August Mälk – inimene ja kirjanik August Mälk uusi teid otsimas August Mälgu “Toomas Tamm” August Mälk kirjade valgusel Mango Hans “Kalevala” ja eesti kirjanduslik mõte Muhu vägilasmuistendi sünd J. V. Jannseni saatusest […]
“Viljandi läbi aegade: kodulookirjanduse nimestik”
Kodulookirjanduse teemanimestik “Viljandi läbi aegade” ilmub Viljandi Keskraamatukogu väljaandel kodulinna 700. aastapäeva puhul. Nimestik on koostatud peaasjalikult keskraamatukogu fondi põhjal, muist andmeallikaist on kasutatud ainult Eesti NSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi raamatukogu. Mõningaid materjale on saadud Viljandi Koduloomuuseumi raamatukogust. Nimestik ei pretendeeri ammendatusele. Vastavalt töö pealkirjale käsitletakse selles peamiselt Viljandi linna. Arvestades aga […]
