“Sõjakeerises”
Kaardiväe-kindralleitnant Lembit Pärn. Mälestused. … Pärast järelemõtlemist otsustasin kirjutada, kuidas minusugusest eesti külapoisist mees sai, jutustada tähtsamatest etappidest sõjaväeteenistuses ning rääkida sellest, kuidas mind Suure Isamaasõja raskeil aastail saatus eesti rahvaga eesti rahvuskorpuses kokku viis. Loomulikult püüdsin ma pikemalt kirjutada eesti korpuse meeste tublidest tegudest, kes sõjas saksa fašistide vastu kodumaa eest võideldes kaardiväelaste aunimetuse […]
“Sõjamälestused 1915. aasta aprillist peale”
Karl Markini (1890-1979) sõjamälestused Esimesest maailmasõjast kajastavad sündmusi Venemaa ja Austria-Ungari rindel Galiitsias 1915. aasta aprillist kuni 1917. aasta juuli alguseni. Saatuse tahtel sattus hariduspõllult Pärnumaalt sõtta kistud koolmeister K. Markin väeosa puhkpilliorkestrisse metsasarvemängijaks, kus leidus teisigi eestlasi. Edasi saadeti ta 293. Ingeri jalaväepolgu koosseisus 1914. aasta oktoobri teisel poolel Austria-Ungarilt äsja hõivatud Galiitsiasse, kus […]
“Sõjasõit. Mälestusi ilmasõjast”
“Kui Teile sõda ei meeldi, siis pole ta ka mulle kunagi meeldinud, kuid ma olen sunnitud end temasse segama, kunas mõõgaga, kunas sulega, sest et ma sundusliku mobilisatsiooni alla kuulusin.” “Ilmasõjas juhtus paljugi tõesti harukordset, ebatavalist, võib-olla palju huvitavamat ja jutustamisväärilisemat kui minu elamused tol ajal. Aga mina kirjutasin siin oma mälestusi – ja sellega […]
“Sõjategevuse päevaraamat”
2se Eesti jalaväe polgu Sõjategevuse päevaraamat Alatud: 21/XI. 1918 Lõpetatud: 31/XII. 1919 Te hoiate käes Vabadussõja-aegse 2. jalaväepolgu sõjategevuse päevaraamatut, mis sisaldab alates Vabadussõjale eelnenud nappidest rahupäevadest kuni sõja võiduka lõpuni tehtud ülestähendusi. Seda päevikut on pidanud ohvitserid ja allohvitserid, kes ei saanud seda mitte alati teha soojades staabiruumides. Nendes märkmetes pole sõda heroiline nagu […]
“Soome lahe kahel kaldal”
Eesti Mälu Hõimuliikumise tegelane ja Eesti Raadio esimene naisdirektor Erika Nivanga sündis 28. jaanuaril 1909 Rakveres raudteeametniku tütrena. Ta õppis Rakvere algkoolis ja gümnaasiumis, jätkas õpinguid Tallinnas I tütarlaste gümnaasiumi klassikaharus ja Tartu ülikoolis filoloogia erialal ning liitus üliõpilaskorporatsiooniga India. Neiupõlvenimega Erika Weidenbaum (eestitatuna Viirsalu) oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, 1934-1935 Riigi Ringhäälingu diktor, […]
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas”
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas” on jutustus Raul Kuutmast, Richard Oidekivist, Nordon Õunapuust, Ants Lahist ja veel väga paljudest teistest noortest eesti meestest. See on lugu nende dramaatilisest minekust Soome ja seejärel Eesti asetleidnud sündmustest aastatel 1943-1944. Tormisel Soome lahel patrullisid Saksa ja Vene sõjalaevad, kui noored mehed läksid sakslaste poolt okupeeritud Eestist ohtlikule teekonnale […]
“Soomepoisid”
Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunud sõdurite […]
“Soomepoisid”
Ülevaade eesti vabatahtlike liikumisest ja sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja ajal Eessõna Käesoleva teose eesmärgiks on valgustada Teise maailmasõja aegset eesti vabatahtlike liikumist Soome sõjajõudude teenistuses ning nende võitlusteekonda nii Soomes kui ka pärast kodumaa pinnale tagasisaabumist. Kuigi on taotletud tasakaalustatud ülevaate saamist kõike teadaolevat arvestades, on niihästi olukordi kui ka sündmusi vaadeldud eeskätt […]
“Soomepoiss meenutab I&II. 2 raamatut”
“Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi” Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle […]
“Soomepoiss meenutab. II raamat”
Sisukord – Evald Mäepalu / Saateks – Leonhard Kangro / Soomepoiss Valter Arro jutustus – Leonhard Kangro / Keila-Joa luurekool – Villem Ahas, Ain Kaalep ja Harri Kask / Soomepoisid H. Treffneri ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumidest – Harri Kask / Metsavenna mälestusi ja kogemusi – Margus Hergauk / Eesti Vabastamise Komitee – Hans Karro / […]
“Söömine-joomine keskaegses Tallinnas”
Söömine ja joomine on inimelu kõige loomulikum ning lahutamatum koostisosa, kuid ajaloolane näeb selles väärtuslikku ja tänuväärset uurimisobjekti. Just argielu ja -kultuuri uurimise ning avamise kaudu on ajalooteadus viimase sajandi jooksul oma piire märgatavalt laiendanud, kujundanud arusaama ajaloost kui inimeste ajaloost. Tallinna Linnaarhiivis säilitatavatele dokumentidele tuginev raamat keskaja tallinlase toitumiskultuurist viib lugeja tähtsate poliitiliste sündmuste […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri Remmelgase tõlgituna Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg Minu rindeelamusi 1919 – 1920. E. Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri […]
“Sotsiaal-majandusliku arengu probleeme XVII-XX sajandil”
Uurimusi läänemeremaade ajaloost III Tartu Riikliku Ülikooli toimetised 454 Sisukord – H. Piirimäe. Rootsi riigi ja Eestimaa finantssuhted XVII sajandi teisel poolel – J. Linnus. Vabade käsitööliste etniline päritolu Eestis XVIII sajandil – J. Konks. Maavaldused Eeestimaal aastail 1900-1917 – K. Jaanson. Kodanliku Eesti ja Rootsi suhted 1918. a. lõpul – 1919. a. algul
“Sport Läänemaal. Triloogia III osa (1992-2008)”
Sa hoiad käes triloogia “Sport Läänemaal” kolmandat osa. Tegu on ülevaatega spordielust Läänemaal vahemikus Eesti taasiseseisvumisest tänapäevani. Antud teos, nagu ka triloogia kaks eelmist osa, annab ülevaate läänlaste suurtest pingutustest ning kiiduväärt saavutustest spordivallas. “Sport Läänemaal” ei ole pelgalt statistika vaid moodustab ühes rohkete piltide ja ladusa jutuga ilmeka ülevaate spordi- ja kultuurielust Läänemaal. Lugedes […]
“Stahli mantlipärijad. Eesti keele uurimise lugu”
1. Eesti ja eesti keel Eesti, ametliku nimetusega Eesti Vabariik, on suhteliselt väike maa Soome lahe lõunakaldal: läänest itta üle 300 km ja põhjast lõunasse 245 km. Eesti elab alla 1,5 miljoni inimese, kellest kaks kolmandikku räägib emakeelena eesti keelt. Eesti nimi Nimel on värvikas taust ja ei ole jõutud päris üksmeelele, missuguseid kohti ja […]
“Süda rambitules”
“Süda rambitules” Rein Andre “mälestuste ja kogemuste” raamatusse on kogutud kokkupuuted näitlemise, teatri ja teatriinimestega. Autori huvi algab varasest koolipõlvest maal, kestab läbi õppeaja teatrikoolis ja tööperioodi Tallinnas, jätkub pagulasena, alguses Stokholmis, hiljem Torontos. Kui see on autori mälestuste revüü, siis on see samal ajal ka tükk meie teatri ajalugu alates õnnelikest 30-ndatest aastatest, läbi […]
“Südamete murdumise maja”
See on üks neist raamatutest, mille kohta on raske öelda, mis see täpselt on. Nagu koera saba põnts vana maja põrandal. Nagu lugu, mida tuntakse ühe maja eluna nii, nagu see on ammu olnud ja ometi tundmatu. Kokku korjatud killud, milles on mitu ajastut, millest kogu aeg keegi lahkub, keegi jääb, mõni tuleb asemele, mõni […]
“Suitsutare 3”
Valitud artiklid Suitsutare 3 toob lugejate ette Eesti Vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna, aguli- ja maa-arhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Sisukord: Merike Lang – Eessõna Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. […]
“Suitsutare. Vabaõhumuuseumi uurimused 1957-1972”
1957. aastal pandi alus Eesti Riiklikule Vabaõhumuuseumile. Selle aja jooksul on muuseumis loodud nõukogude ajalooteaduse metoodikal põhinev vabaõhuekspositsioon, mis tutvustab rahvaarhitektuuri, töövahendeid, igapäevast tarbevara. Käesolev kogumik annab ülevaate muuseumi rajamise kavatsustest, tegelikest rajamistöödest ja mitmetest muuseumi ületoodud objektidest. .. 1972. aastal möödus 15 aastat Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi asutamisest. Muuseumis on selle aja jooksul loodud nõukogude […]
