“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Salatsi liivi keele teejuht”
Salatsiliivi keel on ainus Liivimaa liivi keel, mida on süstemaatiliselt talletatud. Raamat kirjeldab esmakordselt eesti keeles seda Metsapoole muinasmaakonna alal kõneldud keelt, andes ülevaate hääldusest, grammatikast ja sõnavarast ning tutvustades salatsiliivi keele allikaid ja uurimusi.
“Salauksed avanevad”
Kahekordne kirimale maailmameister Tõnu Õim kutusb selles raamatus lugejat kaasa teekonnale meie ärkamisaja seni vähetuntud radadele, teekaaslasteks kuue kuulsa baltisaksa aadlisuguvõsa (Amelung, von Bock, von Fick, von Lauw, von Lilienfeld ja von Manteuffel) nelja põlvkonna esindajad, kes Eestimaa arengus tähtsat rolli mängisid. XVIII sajandi algus… Tallinnas jäi pärast Põhjasõda elama vaid 2000 inimest, sestap kujunes […]
“Salavat Julajev. Eesti mäletab”
Salavat Julajev oli ja jääb tõeliseks kangelaseks Mind vaimustab see noormees – ta oli kõigest 20-aastane! Pugatšovil oli juba kogemusi Vene-Türgi sõjast. Salavati väkke kuulus 4000 hinge, nende hulgas oli baškiiride kõrval tšuvašid, kasakad, marid, tatarlased ja venelased. Tema võitlus kestis vaid aasta, ta sai kolm korda haavata, aga jäi sadulasse. Arhiivis on minu kätte […]
“Salavat Julajev”
Ajalooline romaan. Salavat Julajev oli baškiiri rahvuskangelane. Ta võttis osa Jemeljan Pugatšovi ülestõusust. Pärast kinnivõtmist saadeti ta sunnitööle Paldiskisse, kus ta ka suri. Paldiskis on talle pühendatud mälestussammas, oma nurk Paldiski Linnamuuseumis ning tema järgi on saanud nime Salavat Julajevi tee. Salavat Julajev oli ka luuletaja. Ajalooline romaan
“Sarviku sulased I”
Heino Susi teos kujutab eesti sõjameeste saatust Saksamaal, kuhu nad olid põgenenud pärast kodumaa kaotust sügisel 1944. Sõjamehi hakatakse uutesse üksustesse koondama, et aidata idarindel päästa, mis päästa saab. Teos põhjeneb autori isiklikel mälestusel, mis täiendatud sõprade omadega. Esinevad mitmed tuntud sõjameeste juhid ja noored, isamaata jäänud rindevõitlejad. Need on isiklikud elamused romaani kujul, tõelised […]
“Sarviku sulased”
Väliseesti kirjaniku romaan eesti poiste võitlusest sõja viimastel päevadel 1945. a. Nõukogude vägede vastu Saksamaal, traagilisest taganemisest läbi Tšehhoslovakkia, vangilangemisest punasõdurite kätte ning vintsutustest interneeritute laagris Lääne-Saksamaal. Romaani “Kojutulek” järg (“Loomingu Raamatukogu” 1989, nr. 7-9). (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Seaduse sünd”
Jüri Uluots (1890-1945) saatuseks oli olla Eesti Vabariigi esimeste põhiseaduste üks kandvam kaasautor. Seaduseloojana juhindus ta Eesti ajaloo vaieldamatutest tõsiasjadest ning varasema õigussüsteemi igakülgsest valdamisest. Siin avaldatud kirjatööde põhjal joonistub lugeja silme ette avarapilguline õigusfilosoof. Mitmes artiklis, samuti pikemas uurimuses “Eestlaste lepingud võõrastega”, kirjeldab ja põhjendab Uluots, kuidas sajandite vältel tekkisid ja arenesid meie tulevase […]
“Seal, kus rukkiväli”
Selle loo keskmeks on ühe lapse maailmanägemine, mille lõhub järsku suur sõda. Minajutustaja on pärit Setumaalt, poeetilisest paigast, kus on elanud nõiad ning alguse saanud legendid ja rahvapärimused, aga ka rahvuslik käsitöö, vanad pulmakombed, lõõtspillimäng, leelotamine, improviseeritud laulmine ja ainuomane kokakunst. Põlvest põlve on see edasi kandunud, sajandeid elus püsinud. Laiema loetavuse huvides olen kirjutamisel […]
“SEG. Sigtuna Eesti Gümnaasium 1945-1947”
Käesolev album on mõeldud väikese tervitusena kõigile eesti noortele kogu maailmas Sigtuna Eesti Gümnaasiumi õpilastelt, kellele on avanenud võimalus saada emakeelset haridust võõrsil viibides. Loodame samuti, et see album jääks tulevikus ühendavaks lüliks meie koolipere vahel. Me ei taotle majanduslikku tulu, võimalikud ülejäägid on määratud stipendiumifondi algkapitaliks kõrgemates õppeasutistes edasiõppivatele noortele. Meie koolialbumi koostajaiks ja […]
“Seisata, rändur!”
Totaalne vale ja suletus, mis sai Eestile osaks nõukogude võimu kehtestamisega, võttis sõjajärgsetelt põlvkondadelt oma maa autentse ajaloo. Uus riigikord hävitas sihipäraselt ja kavakindlalt rahva vaimsust ja rahvast ennast, eriti okupatsiooni esimestel aastakümnetel. Vabasse maailma pääsenud rahvuskaaslased vaikiti maha, nagu ka tuhanded kommunistliku võimu poolt hukatud, kodudest viidud, tapiteedele maha jäänud, ära külmunud, nälga surnud… […]
“Seitse küla Siberis. Eesti asundused III”
Koostanud Anu Korb, toimetanud K. Tamm, viisid J. Oras. Tartu, 1998. Väljaande esimesest osast leiab lugeja Omi asundusest (Vana- ja Uus-Viru, Ivanovka, Kovaljovo), teisest Tomski ümbruse küladest (Kaseküla, Lillengof, Vambola) talletatud jutte ja laule.
“Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud”
“Seksuaalsus Eestis” hõlmab nii teaduslikke uurimusi kui ka vahelugemisi, mis toovad esile selle ainevalla eri askpekte – ajalugu, tänapäeva, arengut. Raamat on Soome ja Eesti ühistöö vili. Põhiline algmaterjal on sotsioloogia emeriitprofessori ja suure estofiili Elina Haavio-Mannila 2000. aastal teostatud inim- ja intiimsuhete uuring. Kokku on raamatu kirjutamisest osa võtnud seitseteist autorit. Raamatus on kirjeldatud […]
“Sepikoda. Eestisõjakoolid 1919–1940: Inimesed, ideed, institutsioonid”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 11 Monograafia on ümbertöötatud ja täiendatud variant autori 2011. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst «Eesti sõjaväe ohvitseride ettevalmistamise süsteemi kujunemine ja areng 1919–1940» 19. sajandi teisest poolest alates oli järjest enam eestlasi Vene keisririigi alamatena omandanud ohvitserikutse. Massilisemalt toimus see aga juba Esimese maailmasõja aastail. Vabadussõjas tunti siiski suurt puudust […]
“Sestertsist sendini. 2000 aastat raha Eestis”
Teos toob esimest korda lugejani Eesti mündiajaloo kogu selle kirevuses, alates Rooma keisrite nimel löödud rahadest kuni Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks emiteeritud meene- ja mälestusmüntideni. Sinna vahele mahuvad viikingiaegsed aarded, keskaegne rahalöömine Vana-Liivimaa keskustes, Rootsi ja Poola võimu all toimunud kohalik müntimine, rahaolud tsaariajal ja sõjaeelses Eesti Vabariigis, okupatsiooniaastate võõrad väärtmärgid ning taasiseseisvunud Eesti kroonid. […]
“Setumaa kogumik 2”
Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost Sisukord Mare Piho – setu kultuuri uurja tutvustaja (Aivar Jürgenson) Kadri Semm, Helen Sooväli Võimuideoloogiate peegeldused Setumaa kultuurimaastikes Aivar Jürgenson Need teed. Mare Piho dokumentaalsed filmid setudest Madis Arukask 20. sajand setu regilaulukultuuris ning Anne Vabarna pöördumislaulud kui muutuste tähistajad üldises žanrisüsteemis Vaike Sarv Jutustavate laulude hääled Anne […]
“Setumaa kogumik 3”
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja folkloristikast Sisukord Saateks Tanel Moora, Kersti Kihno, Sirje Hiie Lisandeid Peipsimaa arengu- ja asustusloole Arvis Kiristaja Setumaa rauaaja linnamäed ja pelgupaigad Mare Aun Pikk-kääbaste ehitusest Raili Allmäe, Linna Maldre Rõsna-Saare I kääbaskalmistu – esialgseid osteoloogilisi andmeid Mauri Kiudsoo Eesti kagunurga aardeleiud (Vastseliina-Aluksne keskaegne ühendustee) Anti Selart Vastseliina mesilased Setumaal Жанна […]
“Setumaa kogumik 4”
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist Sisukord Liidia Sillaots – setu kultuuri hoidja ja arendja (Sigre Andreson, Ingrid Ivanov, Aare Hõrn) Elga Mark-Kurik Kalmetumäe müür – olulisemaid devoniaegsete kalade leiukohti Eestis Arvis Kiristaja Asustuse kujunemisest ja arengust Lääne-Setumaal kiviajast uusajani Liidia Sillaots Om üts Mokornulk Heiki Valk Kiiev setu pärimuses: koopad, käsikivid ja ristikäigud Ahto […]
“Siber ja Eesti. Jalaraua kõlin”
Alates 18. sajandist on Siberil arvestatav koht Eesti ja eestlaste ajaloos. Pärast Põhjasõda, kui Eesti ala oli langenud Vene tsaari võimu alla, hakkasid siin¬mail levima jutud külmast ja tühjast maast – Siberist. 18. sajandil kuuldi siin lugu¬sid Rootsi väes sõdinud sõjavangidest-karoliinidest, kes Siberis ära käinud või ka igaveseks sinna jäänud. 19. sajandi alguses sai Siberist […]
“Siin Siberi maa peal kasvanud. Eesti asundused I”
“Eesti asundused” on sariväljaanne, milles tutvustatakse lugejaile tänini säilinud Siberi eesti külade pärimust sealsete elanike endi suu läbi. Kasutatud on Eesti Rahvaluule Arhiivi Siberi ekspeditsioonidel (1991-1997) kogutut. Iga raamat annab ülevaate mingi konkreetse piirkonna eesti külades. Lisatud on laulikute-jutlustajate, kohanimede ja aineteregister. “Siin Siberi maa peal kasvanud” tutvustab kunagiste väljasaadetute poolt asutatud kahe Krasnojaki krai […]
