“Arheoloogiga Eestimaa teedel”
Viimaste aastate arheoloogilise uurimistöö tulemused kinnitavad, et Eesti ajalugu on ümmarguselt kümme tuhat aastat pikk. Kui igale sajandile pühendada üks lehekülg, võiks kogu selle ajaloo mahutada ühe raamatu kaante vahele, mille maht oleks sada lehekülge. Ainult viimased seitse lehekülge selles raamatus oleksid koostatud dokumentide, ürikute ja muude kirjalike allikate põhjal, ülejäänud üheksakümmend kolm lehekülge tuleks […]
“Arhiivijuht I-IV. 4 raamatut”
Arhiivijuhi koostamine sai alguse 1997. aastal Ajalooarhiivi fondiloendi uuest süstematiseerimisest Interneti tarvis. Fondi- ehk arhiivimoodustaja funktsioone aluseks võttes on kõik olemasolevad fondid jaotatud üheksaks suureks grupiks (riigi-, omavalitsus-, kohtu- ja justiits-, kiriku- ja haridusasutused, vabad ühendused, ettevõtted, mõisa- ja isikufondid, kollektsioonid), mis omakorda vastavalt vajadusele on jaotatud alamgruppideks. Raskusi tekitas see, et Ajalooarhiivis on eri […]
“Ars Estoniae medii aevi grates Villem Raam viro doctissimo et expertissimo”
/—/ Villem Raami meelisajajärguks on olnud keskaeg. Seetõttu ka käesolev kogumik tegeleb Eesti keskaja arhitektuuri ja kunsti probleemidega. Kogumiku koostamisel ja väljaandmisel on osalenud paljud inimesed ning mitmed organisatsioonid ja firmad. Kõik nad avaldavad selle raamatuga sügavat tänu ja austust Villem Raamile tema 85. sünnipäeval. Sisukord: Ridala Maarja-Magdaleena kirik. Kellade paiknemisest Saare-Lääne keskaegseis kirikuis. Gotland […]
“Arstiabist Räpinas läbi kolme sajandi” II osa
Inimeste oskused ja teadmised sellest, kuidas üht või teist tegevust siin ilmas korraldada, arenevad pidevalt. Kõige eredam näide on siinkohal oskus anda kiiresti edasi teavet, kus pea igal aastal mingi uus võimalus meid üllatab. Täpselt sama toimub tervishoius. Märkame seda alles siis, kui arste külastame, aga seegi protsess on pidev ja minu hinnangul aina huvitavamaks […]
“Artiklid”
Koostanud Ülle Tarkiainen Rahvusarhiiv on Herbert Ligi 95. sünniaastapäevaks välja andnud kogumiku tema kirjutistest. Herbert Ligi (1928–1990) oli Tartu ülikooli kauaaegne ajalooprofessor ja üldajaloo õppetooli juhataja. Ta kandis nõukogude ajal edasi Eesti Vabariigi ajaloouurimise traditsioone ja rõhutas allikakriitika ning objektiivse teadusliku lähenemise tähtsust. Ligi oli hästi kursis uuemate ajalooteaduse suundadega läänemaailmas — eelkõige Põhjamaades — […]
“Ausalt ja avameelselt Landeswehri sõjast”
Ausalt & avameelselt Landeswehri sõjast, Võnnu lahingust, Riia operatsioonist. Landeswehri sõda kestis küll vaid napilt kuu aega ja oli vaid üheks episoodiks aastate 1918-1920 sõjapoliitilises sündmustikus, kuid selle psühholoogiline tähendus on küllalt oluline. 23. juunil 1919 eestlaste võiduga lõppenud Võnnu lahingu päeva hakati Eesti Vabariigis tähistama võidupühana kui “eestlaste kõigi aegade võitluste ja võitude mälestuspäeva, […]
“Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest”
Ausalt ja avameelselt. Isiksusest ja isikuvabadusest, rahvusküsimusest, “valgetest laikudest” kõnelevad Ene Hion, Ülo Kaevats, Harry Roots, Toomas Karjahärm, Klara Hallik. Kogumik sisaldab 1988. aasta kevadtalvel Eesti Raadio poolt ajaloolaste, sotsioloogide ja filosoofidega tehtud vestlusringide ja intervjuude helisalvestuse materjale. Arutlusteemadeks on marksismi põhiseisukohad isiksuse osa kohta ajaloos ning rahvusküsimuses.
“Avatud vaimuga. Ajalooarhiiv 80”
Sisukord Friedrich Nineve ajalooarhiivi ülesehitaja igavene kt / Lea Leppik Sarjade moodustamise ilu ja valu Tallinna Ringkonnakohtu (1889-1918) arhiivi näitel / Katrin Roosileht Haigekassade asutamisest / Tõnis Möldre Kohalikud arhiivid 1991-2000 / Helve Matsi, Esta Porgasaar Ajalooarhiivi lugemissaal ja uurijad / Ene Hiio 45 aastat restaureerimist ja mikrofilmimist Ajalooarhiivis / Koostanud Ruth Tiidor ja Raivo […]
“B. G. Forselius ja Eesti Rahvakooli algus”
Metoodiline materjal eesti keele ja ajaloo õpetajale. Bengt Gottfried Forselius rajas Eestis talurahva koolide võrgu. Temale kuulub koos Johann Hornungiga ka kõnekeelele läheneva kirjakeele loomine (seda tuntakse läinud sajandi keskkohast alates kui vana kirjaviisi). Ta kirjutas uusi kooliraamatuid ning rajas uutes rahvakoolides ja koolmeistreid ettevalmistavas koolis õpetuse uutele põhimõtetele. Seitsmeteistkümnendal sajandil elades tundis ta Kesk-Euroopas […]
“Balti episood. Briti salateenistuse tegevus Venemaa vetes”
Briti kõige kõrgem sõjamehevapruse eest annetatav aumärk Victoria-rist on väga erakordne autasu – selle vääriliseks on 150 aasta jooksul peetud ühtekokku kõigest 1350 Suurbritannia ja Rahvaste Ühenduse kodanikku. Mereväekapten Augustus Agar teenis Victoria-risti välja Eesti Vabadussõja käigus Kroonlinna lähistel – ta uputas oma tibatillukese torpeedokaatriga bolševike ristleja “Oleg”. Lisaks tollaste sõja- ja poliitikasündmuste kirjeldamisele jutustab […]
“Balti kett”
Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme põlisrahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste […]
“Birgitta – pühak ja prohvet”
/—/ Tallinna elanike hulgas on elav ja kallis Birgitta mälestus ning vana kloostri varemed on siiani elav tunnistus vaimsest ja kultuurilisest jõust, aga ka Vaimu väest, mis on meie päevini üle elanud lugematuid raskusi ja radikaalseid ühiskondlikke muutusi. /—/
“Brendekenist Peeglini. Eesti ajakirjanduse biograafiline lühileksikon 1689-1940”
“Brendekenist Peeglini” on esimene Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon. Esimene eestikeelne ajakirjanduslooline teatmeteos ilmus 105 aastat tagasi, 1909. aastal. Jaan Tõnissoni ettepanekul koostati 1906.-07. aastal Postimehe 50. juubeli tähistamiseks album “Postimees 1857-1907” (Trt 1909). Koguteos koosnes kahest osast. Anton Jürgenstein andis detailse ülevaate Perno Postimehe>Postimehe toimetamiskäigust ja sisust, August Kitzberg koondas 322 kaastöötaja biograafiad. Kuna aastate […]
“C. R. Jakobsoni teedest ja töödest”
Oma artiklite kogus käsitleb autor meie rahvusliku liikumise kodanlik-demokraatliku suuna juhi, publitsisti, kirjaniku ja pedagoogi Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) elu ja tegevuse mõningaid lõike, tuginedes peamiselt viimasel ajal Kurgja talumuuseumi laegastest ilmsiks tulnud allikmaterjalidele. Kogumikus leiduvad artiklid on varem ilmunud ajakirjanduse veergudel. (Raamatus on endise omaniku nimi ja ostukuupäev)
“Draakoni hambad”
Rootsi ja Taani palgasõdurid 1919. aastal Eestis. Tartu Riikliku Ülikooli õppejõu, ajalookandidaat Kaido Jaansoni raamat jutustab niinimetatud vabatahtlikest Eesti kodusõja aastail. Tegelikult olid need mehed tavaliste palgasõduritena kodanliku Eesti valitsuse teenistuses. Autor kirjeldab arhiiviallikate, omaaegsete mälestus- ja ajalooraamatute ning perioodika põhjal nende “abiliste” värbamist. Eestisse saatmist ja osalemist interventsioonis, jutustab Rootsi ning Taani üldsuse protestist […]
“Edgari poja memuaarid”
… Käesolev raamat pakub ajalooliseks võrdlemiseks häid võimalusi. Kuna Heiki Raudla pildid on valminud mitme aastakümne jooksul kahes väga erinevas ühiskonnas, siis on põnev võrrelda, mille üle naerdi seitsmekümnendast üheksakümnenda aastani ja mille üle naerdakse praegu. Eesti riigis ja Viljandi linnas on pikkade aastate jooksul olnud igasuguseid sündmusi, olukordi ja inimesi. Miks on nalja tehtud […]
“Eduard von Dellingshausen kodumaa teenistuses”
Eduard von Dellingshausen Eestimaa Rüütelkonna viimase peamehe Eduard von Dellinghauseni mälestusraamat annab huvitava ja põhjaliku ülevaate rüütelkonna ja selle juhtide tegevusest 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Raamatut läbiv teema on baltisakslaste võitlus üha tugeneva keskvõimu surve (venestamise) vastu. Selles tugineti eriõigustele, mis olid saadud 1710. aastal, kui Peeter I liitis siinsed alad Venemaaga. […]
“Edukas algus väärikas lõpp. Armeegrupp “Põhi” (Heeresgruppe Nord)”
Raamat on pühendatud sõjas teadmata kadunuks jäänud eesti vabatahtlikele sõduritele, kes võitlesid II maailmasõjas Saksa vägede koosseisus, kaitseb Eestimaa vabadust, oma kodu, omakseid ja armastatud isamaad. Nende viimsest puhkepaigast jutustab vaid tuul… SS-needus. Mina olen üks neetutest. Peale minu veel kaks ja pool tuhat vana, räsitud, väsinud, alandatud sõjameest. Milles on nad süüdi? Kas selles, […]
“Eesriie tõusis siiski”
Lensi Römmer-Kuus ja Eesti pagulusteater Rootsis 1945-1987 Kõigi asjaosaliste vaimset ja füüsilist panust siinsel teatritegevusel armastas Lensi Römmer-Kuus kokku võtta A.H. Tammsaare sõnadega: “Ainuke rõõm on ehk ainult selles, et me ise mäletame: olime noored ja tugevad ning tegime midagi, tegime nii hästi ja kaunilt kui oskasime – tegime niisuguse innu ja hoolega, nagu peaks […]
“Eesti 1914-1922”
Maailmasõda, revolutsioonid, iseseisvumine ja vabadussõda. See raamat käsitleb sündmusi Eestis ja eestlaste tegevust Esimese maailmasõja, Vene revolutsioonide, Saksa okupatsiooni, iseseisvumise ja Vabadussõja aastatel 1914-1922. Lisaks Eesti Vabadussõjale ning ka sellega seotud lahingutele Ida-Karjalas ja Ingerimaal 1918-1922, räägitakse raamatus eestlaste võitlusest Vene tsaari armees Esimeses maailmasõjas ning Venemaa ja Saksamaa võimuvõitlusest Eesti pärast. Teos heidab valgust […]
