“Romantikuna I maailmasõjas ja Petrogradis 1915-1917”
Läänemaalt pärit koolmeister Mihkel Turmann mobiliseeriti 1915. aasta alguses tsaariarmeesse. Pärast paari kuud õppusi Petrogradis saadeti soldat Preisi rindele Poolamaale. Õnneks jäi soldat Preisi rindele Pooalamaale. Õnneks jäi rindeaeg lühikeseks ja mees sattus Volõõnia kaardiväepolgu tagavarapataljoni Petrogradi. Tsaaririigi pealinna jäi ta soldatina teenima 1917. aasta keskpaigani, olles pealtnägijaks nii Veebruarirevolutsioonile kui ka Eesti iseseisvuse taastamise […]
“Roosi Siberi lood. Eesti asundused VIII”
Sarja „Eesti asundused“ VII raamat annab värvika üldpildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Ülem-Suetuk rajati sundasumisele saadetud luteriusuliste kolooniana 1850. aastatel. 1861. a. asutatud Ülem-Bulanka oli esimene puht-eesti asundus Ida-Siberis. Lugude kirjapanija, suurepärase mäluga Rosalie Ottesson ehk Ottessoni Roosi (1899–1979) oli pärit vanapäraste traditsioonidega […]
“Rootsi majanduspoliitika Narva kaubanduse küsimuses 17. sajandi teisel poolel”
Leidub inimesi, kes arvavad, et Narva on Rootsi linn ja seepärast tuleb ta teiste Rootsi linnadega ühesarnastada. Selle peale vastame: Narva on ja jääb Tema Kuningliku Majesteedi ja Rootsi krooni valitsuse alla igaveseks inkorporeeritud linnana, sarnaselt teiste linnadega Rootsis, olgugi et vastavalt kohalikule omapärale on kaubandus kaubitsevatele võõrastele rahvastele teisel moel seatud. Ja mida edaspidi […]
“Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul”
Rootsi-Soome sisepolitiline kriis, mis kuningas Sigismundi ajal oli arenenud äärimise teravuseni, oli lahenenud Södermanlandi hertsog Karli ja teda toetavate Rootsi riigi seisuste energilise tegevuse tõttu Rootsile tagajärjekalt: protestandi usk ja Rootsi riigi rippumatus olid vähemalt esialgu väljaspool hädaohtu. Kuid Sigismundi ja tema partei allajäämine Rootsis ja Soomes ei taganud täiel määral Rootsi riigi ja protestantismi […]
“Rootsis Nõukogude saatkonnas”
Diplomaatilises korpuses töötanud inimesed on oma tööst rääkides reeglina sõnakehvad, tavainimese jaoks katab saatkondades toimuvat aga tihe saladusloor. Eestis said okupatsiooniaastatel võimaluse töötada Nõukogude saatkondades vaid paarkümmend inimest. Aastatel 1974-1977 Rootsis Nõukogude Liidu suursaatkonna konsulaarosakonnas atašeena töötanud Tiit Made kirjeldab elavalt ja realistlikult saatkonna tööülesandeid, diplomaatide omavahelisi suhteid ja konsulaarosakonna argipäevarutiini. Raamatus rulluvad lahti meenutused […]
“Röövitud aastad”
“Röövitud aastad” on lugu ühest Pärnumaa tavalisest perepeast ja ausast töömehest Johannes Madissonist, kes 10. veebruaril 1945 arreteeriti ja kuni 18. juulini 1954 poliitvangina Molotovi oblastis Tšerdõni vangilaagris viibis. Ametlikuks süüdistuseks oli “kulaklik päritolu, kodanliku kliki liige, kodumaa reetur ja et on Pärnu-Jaagupi alevit sõjariistade abil enda käes hoidnud, kuni Nõukogude väed selle vabastasid”. Pealegi […]
“Rukkilillesinised koolimütsid aegade keeristes”
Selles raamatus peegeldub eelmise sajandi kolmekümnendate aastate Tallinna koolipoiste ja -tüdrukute põlvkonna saatus ja läbielamised, töö, tegevus ja saavutused pärast Eestile nii raskeid, surma ja viletsus toonud pöördelisi sündmusid 1940. aastate suvest kuni tänaseni. Meie ridu on vähendanud sõda, surm ja virelemine Siberis, ning nüüd juba teeb seda ka aeg. Aga meid, veel elavaid “rukkilillesiniseid […]
“Saadikud põlvpükstes”
Iseseisvuslaste kirjavara II “Austa oma isa ja ema, et sinu käsi hästi käiks…” – see ei ole käsk mitte ainult lastele. See on käski ka vanematele: … kavata oma lapsed nii, et nad sind austaksid. Eesti rahvas on väike ja meile pole kunagi antud pearolli ajaloo suurel näitelaval. Meie ei ole kirjutanud kuulsusrikkaid peatükke maailma […]
“Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571. Allikapublikatsioon.”
Sissejuhatuseks. Liivimaa vanale poliitilisele olukorrale kujunes saatuslikuks 1558. aasta algul puhkenud Vene-Liivi sõda. Viljandi vana komtuur Wilhelm von Fürstemberg valiti 30. 05. 1557 ordumeistriks, kuid juba 20.09.1559 sunniti ta intriigidega oma koha loovutama Gotthard Kettlerile, kes 1561. aasta novembris sõlmis alistumislepingu Poolaga, mis tähendas Liivimaa orduriigi lõppu. Ainult Maasilinna foogtkond oma saarelise asendi tõttu jäi […]
“Saaremaa Stonehenge”
On öeldud nii, et megaliitkultuur on üks eeldusi, mille põhjal määratleda kultuurrahvast. Hoolimata sellest, et kuulume jääajajärgsesse ühtsesse Põhjala kultuuriruumi, ei peeta tõsisemate jälgede otsimist megaliitkultuurist, rääkimata millestki nii eksklusiivsest kui muinasobservatooriumid, Eestis siiski kuigi mõttekaks tegevuseks. Ja seda vaatamata asjaolule, et megaliitkultuur ulatus meie lähialadele Skandinaavias ja meist möödagi ning et jäljed sellest on […]
“Saaremaa ülestõus 1919”
Raamat on valminud Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikus Keskarhiivis (ENSV ORKA) ning Saaremaa Koduloomuuseumis leiduvate dokumentide ja materjalide põhjal. Need materjalid kujutavad endast mitmesuguseid dokumente, resolutsioone, ettekandeid, aruandeid, kirjavahetust, järelepärimisi, süüdistusakte, kohtuotsuseid, ülestõusust osavõtjate nimekirju jne. Illustreeritud ajalooliste fotodega. Mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile – keda huvitab meie rahva ajalugu. Endine raamatukoguraamat!
“Saarte elu murdlainetes”
Saaremaa ja väikesaared üleminekuühiskonnas Raamatus on uurijad keskendunud Saaremaa (ja väikesaarte) maaelu eri külgedele – talunduse, kalanduse, turismi, väikesaarte elukvaliteedi – uurimisele. Mõneti erinev ainevald on tingitud ka erisuguste sotsioloogiliste ja sotsiaalantropoloogiliste uurimismeetodite – ankeetküsitluste, vabavormiliste intervjuude, süvaintervjuude, vaatluste, kirjalike allikate – kasutamise. Sisukord: Eessõna Laura Assmuth. Saaremaa, Eesti murranguaegne perifeeria Aili Kelam. Talude taasloomine […]
“Saatana pojad”
Metsavenna – eri “Aastate koorma kasvades mõtisklen tihti möödunud aegadest. Siia mahub palju ilusaid ja helli, kuid veel rohkem tormilisi sündmusi. Siia mahub kogu Eesti Vabariigi lühike iseseisvusperiood, tema lõpp, Nõukogude okupatsioon, pikk ja ohvriterohke Teine maailmasõda koos Saksa okupatsiooniga ja taas Nõukogude Vene ränkrasked sõjajärgsed aastad. See tormiline ajastu haaras meid kõiki ja kõigil […]
“Sada põnevat lugu Eesti Vabariigist”
Nii nagu kogu ajalugu, koosneb ka Eesti Vabariigi sajand lugudest. Maailmas on palju suuremaid rahvaid, kes on unistanud oma riigist, aga eestlastele andis saatus ühe inimpõlve jooksul kahel korral võimaluse ehitada üles iseseisev riik. Kui ilmus raamat “Sada põnevat lugu Tallinnast”, tekkis mõte koguda vabariigi suurjuubeliks kokku ka Eesti riigi sada lugu. Valiku tegemine ei […]
“Saja-aastane koolimaja Rakveres”
Rakvere linna ääres näeb üle pargipuude kõrgumas heledate hoonete katuseid. Seal asuvad tsaariajal valminud õpetajate seminari majad, mis tänavu tähistavad oma saja aasta juubelit. See sajand pole neil alati sujuvalt ja edukalt kulgenud, vaid andnud valusaid tagasilööke. Kool.imaja võlust ja valust käesolevas raamatus juttu tulebki. Suurejoonelisena kavandatu hoone kärbiti aegade halvenedes tagaihoidlikumaks, kuid omal ajal […]
“Sajandi sada sõnalavastust”
Eestis on elukutseliselt teatrit tehtud sada aastat. See raamat võiks olla meeldetuletus teadjale ja teejuht teadmatule – meie ühismällu jälgi jätnud lummavasse näitemängumaailma. Valitud on 100 tähelepanuväärset lavastust möödunud teatrisajandist. Mille poolest tähelepanuväärset? Oleneb, mis kunagises teatrielus või hilisemas tagasivaates on tähelepanu köitnud – olgu see näidend, teema, režii, näitleja, lavakujundus, publiku vastuvõtt, kriitika… Sageli […]
“Saksa aeg Eestis 1941-1944”
Saksa okupatsioon Eestis oli suhteliselt lühike periood kahe NSV Liidu okupatsiooni vahel aastatel 1941-1944, kuid oma dramaatilisuse ja rohkete sõjapurustuste tõttu omab ta erilist kohta Eesti kannatusterohkes ajaloos. Lootused ja pettumused, sõja- ja terroriohvrid, rahvuslikud vastuolud, hirmud ja ängistus moodustasid omapärase segu eestlaste teadvuses, kes selle perioodi üle elasid. Raamatus tuleb juttu nii sõjasündmustest, rahvuslikust […]
“Saksa kultuuromavalitsus Eesti Vabariigis 1925-1940”
Võib suure kindlusega väita, et vähemusrahvuste kaitse küsimus on aktuaalne kõikjal, kus riigi elanikkond koosneb mitmest rahvusest. Selle tungivus sõltub eelkõige vastava riigi vähemusgruppide suurusest (eriti suhtes põhirahvusega) ja enamusrahvuse ning vähemusrahvuste omavaheliste suhete iseloomust. Viimased on enamasti ajalooliselt kujunenud. Lahendamata vähemusküsimus võib kergesti muutuda hukutavaks riigi julgeolekule, seepärast on vähemuste õiguste küsimus riigi sisejulgeoleku […]
“Salatsi liivi keele teejuht”
Salatsiliivi keel on ainus Liivimaa liivi keel, mida on süstemaatiliselt talletatud. Raamat kirjeldab esmakordselt eesti keeles seda Metsapoole muinasmaakonna alal kõneldud keelt, andes ülevaate hääldusest, grammatikast ja sõnavarast ning tutvustades salatsiliivi keele allikaid ja uurimusi.
