“Põlvamaa mõisad ja mõisnikud”
“Ja siis sai üks graf Löwenwolde terwe Räpina kihelkonna peremeheks, mis sell ajal üks ainus wald oli. Ta hakkas rahwast juurde vedama ja ehitas neile nüüdse Räpina kõrtsi ja keskhommiku poolse nurga kohta ühe puuse kirikukese. Pea pärast seda langes ta aga Weneriigi valitsejanna Elisabethi Petrowna wiha alla ja saadeti Siberisse. Nüüd on riik Räpina […]
“Pommid öisest taevast. Öölahingulendurid idarindel”
Ajaloohuviline lugeja on enamasti kuulnud nende lendurite tegevusest II maailmasõja ajal, kes kasutasid oma lahingulendudel moodsaid lennukeid. Need olid õhusõja “ässad”. Kuid mõlema vaenupoole lennuväes oli palju selliseid lendureid, kes täitsid oma sõdurikohust vanadel, kehvasti relvastatud või isegi relvastamata lennukitel. Need lendurid tegutsesid tavaliselt öösel, sest päeva ajal oleks selliste lennukitega üle rinde lendamine olnud […]
“Pool sajandit restaureerimist Eestis 1950-2000”
Näituse „Pool sajandit restaureerimist Eestis. 1950–2000“ kataloog tutvustab 20. sajandi teise poolel Eestis restaureeritud ehitismälestiste koorekihti. Kataloogi sissejuhatus annab ülevaate olulisematest perioodi restaureerimismaastiku kujundanud sündmusest. Sissejuhatuse autoriks on aastakümneid muinsuskaitset juhtinud arhitekt Fredi Tomps. Kataloogi tekstid on paralleeltõlkega eesti ja inglise keeles.
“Porkuni preili. Esseid eesti kirjandusest”
Sisu Porkuni preili Ballaadid ja pingilaulud vallasema traagikast Valm, selle olemusest ja ajaloost ning esinemisest eesti kirjanduses Kas vajame kirjandust Vändra metsas Pärnumaal Eepos ja ajalugu Isikunimede register Porkuni preili sisaldab esseid meie kirjanduse aktuaalsete ning seni unarusse jäänud küsimuste kohta. Marie Under on rikastanud eestit poeesiat kõrgetasemeliste ballaadidega. Käesolevas võetakse vaatluse alla üks tuntuim […]
“Postijaamad riigi ja reisija teenistuses”
Post on tihedalt seotud meie igapäevase elu ja tööga. Side ajalugu uurides ei tohi unustada, et selle arengutase on seotud tootlike jõudude ja tehnika tasemega. Sidel on suur tähtsus ühiskonna majanduslikus tegevuses. Selleta on võimatu valitseda riiki, juhtida sõjavägesid, korraldada transporti. Sidel on suur tähtsus ka igale ühiskonnaliikmele tema isiklikus ja avalikus tegevuses. Side on […]
“President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees”
Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv. Dokumente ja materjale. Eesti riigi ja rahva elus silmapaistvat osa etendanud president Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri saatus on tänini olnud vähe valgustatud. KGB arhiivid olid kuni viimase ajani raudselt suletud. Käesoleva dokumentide kogumiku eesmärgiks ongi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja vangistusaastatega seotud asjaolude dokumentaalne kajastamine. Pätsi […]
“President Konstantin Päts”
Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts astub 20. sajandi alguses Eesti ajaloo rambivalgusse. Temast saab mitmekordne peaminister, riigivanem ja lõpuks Eesti Vabariigi esimene president. Pätsi riigimehekarjäär lõpeb koos iseseisva Eesti hävinguga. Järgnevad vangistus, küüditamine ning pikad kannatuseaastad Venemaal. Miks Soome demokraatia jäi püsima, aga Eesti oma lämmatati? Milline oli Konstantin Pätsi osa riigi loomisel ja […]
“Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal”
Vabadussõja sees on mitu selgesti eristuvat perioodi, lausa väiksemat omaette sõda. On võitlus Landeswehriga, mida kroonis juubeldav võit põlisvaenlase üle. On Pihkva vallutamine ja operatsioonid Peterburi suunal, mil Eesti väed oleksid peaaegu muutnud Vene hiigelriigi saatust. On Läti riigi saatuse tegelik muutminegi. On mastaapsed kaitselahingud Narva rindel sõja lõpuperioodil. Kuid kõige haaravamad on ikkagi esimesed […]
“Pruun katk: Saksa fašistlik okupatsioon Eestis, 1941-1944”
Käesolev kogumik sisaldab dokumente ja materjale Saksa fašistliku okupatsiooni kohta Eestis aastail 1941-1944. Kogumik, mis on mõeldud nii ajaloolastele kui laiemale lugejaskonnale, annab ülevaatliku pildi hitlerlaste ja nende käsilaste inimvihkajalikust tegevusest okupeeritud Eestis, rahvusliku majanduse ja kultuuri laostamisest ning muidugi ka röövimisest. Raamatus on lisaks kõigele veel suur hulk fotosid.
“Puhake, paremad pojad IV”
Metsavenna-eri “Tõde on ohvrite relv. Olgu tõe väljatoomina ja selgitamine ohvrite kättemaks kurjategijatele ja meie moraalne garantii tuleviku jaoks.” – Toomas Hendrik Ilves Sisukord Järvamaa pärast 1949. aasta märtsiküüditamist Äraandjate-eri Ülo Altermanni viimane võitlus Perekond Teori tragöödia Äraandjate-eri II Kõigist ei saanud reetureid Lõksu langevad vennad Lindermannid “Viimased mohikaanlased” Tulevahetus oma kodus Ema süda Hans […]
“Puhake, paremad pojad V”
Metsavenna-eri Mitte kõik metsavennad polnud õilsad vabadusvõitlejad, rahva paremad pojad. Paraku oli omajagu bandiitegi. Nende tegude ees silmade sulgemine ei tee neid olematuks. Sisukord Ennuksemäe verine lumi “Must Kapten” Metsaelu tegi metsikuks Mälestusi Paul Lillelehest Mälestusi metsavenna päevilt Nimede register Sarjas Metsavenna-eri ilmunud raamatud
“Punakütid. Eesti punakaartlaste ja punaste küttide sõjatee 1917-1920”
Hanno Ojalo on eesti sõjaajaloolane. Avaldanud üksi ja koos kaasautoritega kümmekond raamatut. Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige. Eesti punakaartlaste ja punaküttide üksuste loomine ja tegevus aastatel 1917-1920 on üks uurimisteemasid meie sõjaajaloos, mis on iseseisvuse taastamise järel unarusse jäänud. Nii-öelda valele poolele sattus Vabadussõja eel ja alul tuhandeid mehi, osa omal vabal tahtel, osa võõral […]
“Punalipuline Balti laevastik ja Eesti 1939-1941”
Raamat vaatleb Eesti okupeerimist Punalipulise Balti laevastiku vaatenurgast, sest Nõukogude mereväele oli toonastes sündmustes antud oluline roll. Antakse ülevaade Eesti ja Nõukogude mereväe seisust enne sõda, poliitilise olukorra arenemisest, tutvustatakse salajasi sõjaplaane, mis oleksid rakendunud Eesti keeldumise korral baaside lepingust. Raamatu kirjutamisel on kasutatud meie lugejale seni tundmatuid materjale, dokumente, kaarte ja fotosid. Pavel Petrov […]
“Punane katk virmaliste maal”
Kui vale on kõike hõlmavalt suur, võib ära võtta pool maailma. Üks suur vale algas riigi nimest: Nõukogude Sotsialistlik Vabariikide Liit. Sõna sotsialistlik andis väärkujutluse riigist kui sotsialismimaast. Kuid tegelikult oli stalinistlik nõukogude Venemaa üks suur vangilaagrite konglomeraat, kus oli sadu sunnitöö- ja erilaagreid. Üheks suurimaks inimluudele rajatud vangilaagrite linnaks oli kaugel põhja polaarjoone taga […]
“Punane terror ja Läänemaa II”
September 1944. Põgenemine. Kui 1939., 1940. ja 1941. aasta kohta oli meil andmeid, mis Saksa okupatsiooni ajal kogutud ja paljud ka tol ajal kirja pandud, siis 1944. aasta septembri kohta võime öelda, et seal on ajaloolise tõe avamine raskem. Meie käsutuses on väha materjali. See, mis meie ajalehtedes ja seni ilmunud muudes väljaannetes kirjutatud, on […]
“Punase paradiisi pärandus”
Ainsaks ajaloos seni teadaolevaks, müüre varisema pannud muusikaks, olid Jeeriko pasunalood. Võttis mitutuhat aastat enne, kui neile Vana Testamendi võidukatele pasunahelidele lisandus veel võimsam – seekord koorimuusika! Ei maksaks siiski ennast rumalamaks teha, kui me oleme, ega ka venelast Ivanuška duratšokiks pidada, kes tal peos olevaid võimalusi ära ei oska kasutada. Võimu ülevõtmine parlamentaarsel teel […]
“Punatsensuur mälestustes, tegelikkuses, reeglites”
Poole sajandi pikkusest Nõukogude ajast olen koostanud ja kirjutanud inimeste mälestustele ja endisaja dokumentidele tuginedes mitu raamatut: “Nõukogude aeg ja inimene” (2004), “Nõukogude kool ja õpilane” (2006), “Nõukogude piir ja lukus elu” (2008), “Nõukogude armee ja eesti mees” (2010), “Nõukogude aeg ja eesti inimene” (2012). “Punatsensuur mälestustes, dokumentides, reeglites” kuulub mõtteliselt samasse sarja. Kuid miks […]
“Raeapteegi lugu”
“Raeapteegi lugu” on köitvalt kirjutatud aja(loo)raamat Raeapteegist, Tallinna vanalinna kultuuripärandi ühest nurgakivist. Autor viib lugeja neisse kaugetesse aastatesse, mil raeapteeker oli siin linnas ainuke kindel abimees võitluses Musta Surma ning teiste hirmsate taudidega. Oleme hetkes, mil rohuteadlane Johann Burchart Belavary de Sykava väärikalt oma pruudiga Suurgildist Püha Vaimu kirikusse sammus, kui kustus viimane tungal katkusurnute […]
