“Piiri peal. 4(35) Rahvusarhiivi toimetised”
Võim, usk ja kirjasõna siin- ja sealpool Rootsi aega Saateks Ajalookirjutuses ja laiemalt on tavaks ajastuid või perioode dateerida konkreetsete (poliitiliste) sündmuste kaudu, mis markeerivad kas võimu vahetumist või mõnd suuremat ühiskondlikku muutust. Selliste epohhiloovate sündmuste sügavam mõju ilmneb aga järk-järgult. Eriti selgelt paistab see välja nt reformatsiooni puhul, mida enamasti vaadeldakse veel keskaja raames, […]
“Pildikesi Põltsamaa ajaloost ja Pildikesi Põltsamaa ajaloost II osa. 2 raamatut”
Raamat “Koguduse ja kiriku lugu” Praost-emeeritus Herbert Kuurme mälestusi ja tagasivaateid. Oma Põltsamaal elatud aastatele tagasi vaadates ütlen südamlikud tänusõnad kogu siinsele rahvale lahkuse ja sõbralikkuse eest. Koguduse liikmete abiga sai üles ehitatud kirik. Inimesed usaldasid ettevõtmisi, mida koguduse juhatusega algatasime. Pandi käed külge ja maksti kinni rahalised kulud. Ei me ole kuulnud ühtegi nurisevat […]
“Pilte kultuuriloo taustal”
Kõnelusi Helene Johaniga. Raamatuteadlane ja bibliograafi Helene Johani meenutusi Eesti Vabariigi aegsest kultuurielust, 1940. aasta juuniga seonduvatest sündmustest ja hoiakutest ning nõukogudeaegsetest ümberkorraldustest eeskätt kultuurivallas. Kunstnik Andrus Johani abikaasa ja kunstnik Hando Mugasto õe ehedad meenutused on projetseeritud läbi humanismi ja rahvatunde prisma, kirjalikult on need jäädvustanud raadiokirjanik Ene Hion.
“Pirita klooster. Ehitus- ja uurimislugu”
Käesolevasse raamatusse on koondatud enamik olemasolevast teabest Eesti ühe kõige tuntuma ehitusmälestise – Pirita kloostri varemete kohta. Põhitähelepanu on pühendatud selle ülimalt keeruka arhitektuuriga kloostri ehitusele, rohkem kui saja viiekümne aastasele olemasolule ja nendele keerulistele ajaloosündmustele, mis viisid ainsa Eesti kaksikkloostri (nunnad ja mungad erinevates konventides) hävingule. Raamatus pööratakse suurt tähelepanu selle objekti hävimisjärgsele saatusele, […]
“Põgenemine Rakvere sõjavangilaagrist”
Minevikust sarja üheksand raamatu võik küll põnevusromaanide hulka arvata, kuid tegemist on siiski dokumentaaljtustusega, mis kirjeldab nelja ohvitseri rasket ja ohtude rohket teekonda koju. Esimesel pilgul tundub uskumatuna, et nii pikk riske ja ohte täis teekond võiks üldse õnnestuda. Ometi viis raudne tahe ja sihikindlus eesmärgile, kuid mitte kõigil neljal. Sisaldab parandusi ja täiendusi varem […]
“Põhja Pojad Eestis”
Mälestus soomlaste osalemisest Eesti Vabadussõjas. Saksa keisririigi kokkuvarisemine 1918. aasta novembris oli üllatuseks eestlastele ja eelkõige soomlastele, kes veel septembris olid valinud Soomele kuningaks Hesseni printsi Friedrich Karli. Too oleks endale nimeks võtnud Väino I. Friedrich Karlil oli siiski piisavalt kainet mõistust, et enne kroonimist troonist loobuda. Saksa soost kuninga ägedamad pooldajad olid riigihoidja Pehr […]
“Põhja-Eesti südamaadel”
Ambla kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia Eelkõige tunne kaunist kodumaad – Jakob Kents Lähme hilju Lähme hilju tieda müöda, sinida saluda muöda, et ei kõigu kullakõrred, et ei vuaru vaskivarred, ei hõlli hõbekübarad! Kesse meil on kullakõrred? Tüdrukud meil kullakõrred. Kesse meil on vaskivarred. Naised on meil vaskivarred. Kesse meil hõbekübarad? Mehed meil hõbekübarad. /Ambla rahvalaul/
“Põhjala tähistel Nr 15/1981”
Sisukord: – Kiri langenud relvavennale / Gunnar Neeme – Läbi langenud Tallinna / Heino Susi – Leitud lehmad / – – “Eesti auks, tuleviku pandiks” / Karl Aun – “Eesti auks, tuleviku pandiks” / Eero Omri – Eesti auks – tuleviku pandiks / Arved Viirlaid – Eesti vabadusnõude lipp / K. A. Kadak – Tolle […]
“Põhjala tähistel Nr 20/1993”
Sisukord: – Hilja Rüütli, Sotamies Jaani mälestusi – Hannes Oja, Hilja Rüütli – Ao Vaks, Võideldes Soome vabaduse ja Eesti au eest – Heino Turu, Pilte Rajajoe raudteejaamast – Ylo-Mark Saar, Tulekahi ja plahvatus Jalkalas – Leo Seim, Sidekursus Järvenpää väljaõppelaagris – Heino Toome, Kolme elulooga mees – Erich Rämmeld, Pikk Jüri – Endel Härm, […]
“Põhjalaste lood. EÜS Põhjala 120”
Hoiad enda käes EÜS Põhjala 120. aastapäevale pühendatud kogumikku nimega “Põhjalaste lood”. Viimati ilmus Põhjala koguteos 17 aastat tagasi. Põhjala selleaastane juubel on piisavalt hea põhjus, et välja anda kogumik põhjalaste lugudest. Nii teeme kummarduse meie Seltsile ning saame samas põhjalasi paremini tundma õppida. Koguteose eesmärgiks on jäädvustada Põhjala kulgu läbi põhjalaste elulugude. Kes muu […]
“Põhjamaa-Tartumaa talud 1582-1858 I-IV. 4 raamatut”
Teatmik Käesoleva teatmiku abil on võimalik saada teavet Põhja-Tartumaa talude ja külade kohta kolme sajandi vältel. Selles kajastub talude tekkimine, jagunemine ja kadumine, talunimede muutumine, nende lõplik valjakujunemine ja levik, samuti ka külade suuruse ja koosseisu areng. Teatmik on mõeldud kasutamiseks ajaloolastele, arheoloogidele, keeleteadlastele, aga ka kodu-uurijatele. Ühe piirkonna talude ja külade detailne ja süstematiseeritud […]
“Põhjasõja sündmuste jälgedel”
1960. aastal möödus Põhjasõja võitluste lõppemisest Eesti territooriumil 250 aastat. Et neid ammumöödunud sündmusi käsitlev eestikeelne kirjandus on üpris kasin ja bibliograafiliseks harulduseks muutunud, siis on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum koostanud selle murrangulise ajastu tutvustamiseks käesoleva albumi, mis püüab anda ajaloohuviliste laiemale ringkonnale kokkuvõtliku ülevaate ajajärgu põhiprobleemidest ja tähtsamatest sündmustest ning illustreerida seda rohke […]
“Põhjatähe pojad”
Arved Viirlaid on kirja pannud oma mälestused Teise maailmasõja lõpuaastatest, mil ta viibis vabatahtlikuna Soome armees. Sündmused saavad alguse 1943. aastal, mil ta põgenes üle lahe Soome. Jalaväerügemendi JR 200 koosseisus tulid eestlased 1944. a. augustis kodumaale tagasi, et Saksa armee poolel anda viimsed lahingud Eesti pinnal. Sama aasta sügisel lahkus Viirlaid Soome suunal teistkordselt, […]
“Poliitika ja antipoliitika”
Käesolevasse raamatusse on koondatud valimik luuletajana tuntuks saanud Jaan Kaplinski poliitilise suunitlusega artikleid, mis on kirjutatud aastail 1987-1991 ning millest osa on ilmunud meie ajakirjanduses, osa aga välismaal. Neid nüüd taasavaldades ei ole midagi “kaasajastatud”. Artiklid on dateeritud ja see annab võimaluse jälgida autori mõtte arengut ning sedagi, millal millest ja kuidas meil kirjutadata tohtis. […]
“Poliitikas pöördelistel aegadel”
Tiit Made avab raamatus “Poliitikas pöördelistel aegadel” määrava tähtsusega ajajärgu Eesti riigi ajaloos. Autori kui kogenud majandusteadlase, väliskommentaatori, publitsisti, diplomaadi ja poliitiku pilgu läbi saame haarava ülevaate uute poliitiliste jõudude kujunemisest Eestis, samuti Eesti iseseisvuse taastamise ülimalt keerulisest protsessist ning kulisside taga varjul olnud nüanssidest. Tiit Made oli ise vahetult keset neid sündmusi, tegutsedes poliitilisel […]
“Poliitiline avaldus”
Arvamusi ja kommentaare 1996-2008. … Enamik siin raamatus on lehelood. Lehtedes tuleb kirjutada kasti, see tähendab etteantud tähemärkide arvust kinni pidades. Ma ei tea, kui suur osa lehelugejatest seda reeglit üldse teavad, see pole neile oluline. Selle tagant irvitavad näkku turu-uuringud ning müügiteooriad ning sedakaudu astuvad autorid ja toimetajad kirglikku suhtesse. Kui oled loo pikemaks […]
“Poliitilises politseis ja rahvuslikus vastupanuliikumises”
Meenutusi aastatest 1941-1944. Uno Andrussoni (1916-2003) raamat seiklusrohkete meenutustega aastatest 1941-1944 on sarja “Aja lood” teine raamat. Esimeses osas satub autor 1941. aasta juunis kommunistliku võimu esindajatega vastuollu ja varjab end kuni sakslaste tulekuni Rannamõisa ja Merivälja tühjades suvilates, pääsedes tabamisest mitmel korral üle noatera. Teine osa algab septembriga 1941, mil Andrusson astub taasasutatud Eesti […]
“Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis aastail 1926-1939”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 4 Kokkuvõte Põltsamaal toimunud ja toimumata jäänud sündmustest, mis huvitasid inimesi ja ajakirjandust 1920-30-ndatel aastatel
“Põlvamaa mõisad ja mõisnikud”
“Ja siis sai üks graf Löwenwolde terwe Räpina kihelkonna peremeheks, mis sell ajal üks ainus wald oli. Ta hakkas rahwast juurde vedama ja ehitas neile nüüdse Räpina kõrtsi ja keskhommiku poolse nurga kohta ühe puuse kirikukese. Pea pärast seda langes ta aga Weneriigi valitsejanna Elisabethi Petrowna wiha alla ja saadeti Siberisse. Nüüd on riik Räpina […]
