“Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud”
Teise maailmasõja ning sellele eelnenud ja järgnenud okupatsioonide tekitatud keskkonnakahju oli väga suur. Toimunu rahalist väärtust on raske hinnata. Kuid kes suudaks kokku arvata kümnete tuhandete tapetud ja sandistatud ning sadade tuhandete muserdatud inimhingede hinda… Raamatu kaanel nurgad “maas”.
“Oberpahleni ajaloost ja tööstuslikust õitseajast”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud Kirjutised Oberpahleni komtuur- ja piirkonna ning lossiümbruse vanemast ajaloost. Saja-aastatagused meenutuslood Oberpahleni tööstuslikust õitseajast 1750-1792 Ajalooline ettekanne, mille pidas 8. detsembril 1891 F. Amelung. Dorpat. C. Mattieseni trükikoda ja kirjastus 1892.
“Ohvitseri päevaraamat. Ants Matsalo”
Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost. 10 Kolonel Ants Matsalo (1895–1945) saatus oli Eesti ohvitseri jaoks üpris tavapärane. Ta pärines paljulapselisest Mulgimaa põlistalust, sai üldhariduse Viljandi linnakoolis, mobiliseeriti ilmasõtta, läbis ohvitserikoolituse ja saadeti rindele, tegi kaasa Vabadussõja, pälvides Vabadusristi ja autasutalu, omandas sõjaväelise kõrghariduse, tõusis nii auastmes kui ka ametiredelil, arvati 1940. aastal vastutahtsi Punaarmeesse, arreteeriti […]
“Ohvitserina Vene armees. Polkovnik Jaak Rosenbaumi kirjad vennale (1892-1904, 1906, 1909)”
Publikatsiooni “Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost” järjekordses köites avaldatakse Vene armees polkovnikuks tõusnud Jaak Rosenbaumi (1871-1925) kirjad vennale aastast 1892-1904, 1906 ja 1909. Tegemist on küllaltki unikaalse allikmaterjaliga, mis annab emotsionaalse pildi sellest, kuidas kitsastest sotsiaalsetest oludest pärit noorukist sai elukutseline sõjaväelane – edukas kaadriohvitser tsaariarmees. J. Rosenbaumi valikus sõjaväelise karjääri kasuks polnud midagi ernadlikku. […]
“Õiguse ja vabaduse vahimehed. Heinrich Marga ja Enn Sarve kirjavahetus 1994-2003”
Lugejale avanev kirjavahetus ilmestab kahte kõrges eas rahvuslast, kes on taastatud Eesti Vabariigi tunnistajad ning kellest üks on oma seadusliku rolli EV järjepidevuse kandjana jõudnud väärikalt üle anda esimesele pärast okupatsiooni valitud õiguspärasele parlamendile. Kuid kumbagi paneb muretsema teadmine, et okupatsioonipärandile ning selle valedele pole ka pärast 1991. aastat suudetud lõppu teha. Nad tunnetavad oma […]
“Olla väärikas juht, kui isamaa vajab. Eesti reservohvitserkond 1900-2007”
Kes on reserohvitser? Mis inimene ta niisugune on? Ohvitser on oma ametilt eelkõige juht ja koolitaja. Seetõttu on reservohvitserideks koolitatavad keskmiselt kõrgema haridustaseme ning sotsiaalse tundlikkusega. Need on mehed ja naised, kellele on tähtis oma riigi ning rahva julgeolek praegu ja tulevikus. Need on inimesed, kes mõistavad kahte nii erinevat maailma – tsiviilset ja militaarset […]
“Olla! 50 mälestust ja mälestuste mälestust”
13. veebruaril 1966 avanes eesriie Jaan Tombi nimelise Kultuuripalee saalis Salme tänaval. Publiku ette jõudis vähetuntud nõukogude autorilt pärinev, aga tabava pealkirjaga probleemnäidend “Otsustage meie üle, inimesed!”, millega värskelt asutatud Noorsooteater andis oma ametliku avaetenduse. Käesoleva raamatu autor oli siis kaheaastane ning tema esimesed teatrielamused seisid toona alles ees, kuid sellegipoolest on Pille-Riin Purje vaieldamatult […]
“Operatsioon Narva”
“Meie koduse Läänemere ruumi pingestatud õhkkonnas toimubki Harry Winteri (pseudonüüm) romaani tegevus. Fiktiivne küll, aga täiesti võimalik. Osa professionaalsete agentide tegevusest seisneb teatavasti üksteisele “ämbrite” etteseadmises. Venelasi peetakse ju “maskirovka” maailmameistriteks. Tublid on nad siingi, See, nagu ka kõiksugu relvaärid, Rootsi valitsus, pagulaseestlased, meie ja lätlaste (tegelikult ju leedulaste) paralleelsed pullapäätamised, Tallinna, Riia ja Kaliningradi […]
“Ordu sügis. Saksa ordu 16. sajandi Liivimaal”
Linnaarhiivi toimetised nr 17 Saksa ordu valitses Liivimaal üle 300 aasta. See raamat võtab vaatluse alla orduvõimu viimased aastakümned keskaja ja varauusaja piirimail. Pikaajalise Tallinna Linnaarhiivis ja mitmel pool mujal läbi viidud uurimistöö tulemusena kokku kogutud mosaiigikildudest rekonstrueerib autor Saksa ordu sise-elu orduvendade arvust kuni nende mõttemaailmani, ordulinnuste hierarhiast ordu majanduse toimimise põhijoonteni. Jutuks tulevad […]
“Päevast päeva”
See on eestlaste kultuurielu ja ühiskondlikku tegevust päevaraamatu kujul jälgiv teos, oma laadilt vaheldusrikas, paljudesse sektoritesse ulatuv, mitmeid ajanähtusi haarav. Aga selles ei puudu ka eaka, seejuures väga vitaalse ning liikuva autori enese hingeeluliste küsimuste tõstatamine – samade probleemide ja mõtete käsitlemine, mis iga inimest varem või hiljem paratamatult puudutab. – Elu on huvitav ning […]
“Pagulaskodud kasvatusmuresid”
Selle üle võidakse vaielda, kas laps sünnib inglina või metsalisena siia ilma. Tegelikult näeme küll palju sagedamini, et mitte päritud patud ega halbus, vaid patuseks rikutud ja halvaks moonutatud laps on meie kodude mureks. Ja selles peaksid vist kõik ühinema, et last on vaja kasvatada ja et kasvatusest kodus enne kõike just sõltubki lapse hingeline […]
“Paide spordialmanahh 1964”
Sisukord – Lehekülgi spordiühingute tegevusest – Ringi ümber kodurajooni – Spordialad – Vilja mitmest salvest (Raamatus on pühendus)
“Pajatusi vanast Pärnust”
“Olaf Esna on oma teadmistega Pärnu linn ja Pärnumaa ajaloost fenomen. Tagasisidet tema artiklitele on tulnud maailma erinevatest kohtadest, kõige kaugemalt Austraaliast. Loodan, et mul on võimalus veel aastaid tema kirjatöid toimetada.” – Kalev Vilgats, Pärnu Postimehe toimetaja Kuulsa Pärnu bibliofiili Olaf Esna sadadest lugudest on raamatusse valitud 120 pajatust, mis on ilmunud aastatel 2002 […]
“Paopaigad”
Tagasiminejad 17. juuni õhtu 1940 oli Viljandis suvivaikne ja aiad helendasid nagu tavaliselt, aga maailmas polnud enam vaikne. Varsti kuulutas ka raadio väikelinna ehmunud puumajade vahel Nõukogude Liidu ultimaatumist Eesti Vabariigile ja eelseisvast vägede sissemarsist. Hommikuks, kui ajalooõpetajate täienduskursustest osavõtjad rõhutuina ja vaikseina busside juurde kogunesid, et alustada õpperingsõitu Lõuna-Sakalamaale, olid võõrad väed tunginud juba […]
“Pappa Jannseni postipaunast”
Kui Johann Voldemar Jannsen 16. mail saja aasta eest oma viiekümnendaks sünnipäevaks ärkas, oli tal senisest teest mõndagi mõtelda. Särghaua karjapoisist, Vändra kirikuisanda kutsarist, kantrist ja koolmeistrist oli ajapikku saanud oma aja viljakaim ja loetavaim kirjamees. Ta oli “Eestirahwa kassoks, ei kellegille kahjoks” kirja pannud tuhandeid lehekülgi jutte ja laule, enamasti küll laenulisi, ent sealjuures […]
“Pärnu kuurort 150”
Juubeliväljaanne annab sõnas ja pildis ülevaate Pärnu linna ja kuurordi ajaloost ning tänapäevast; pilk heidetakse ka lähitulevikku.
“Peaministrid. Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu”
Indrek Toome Edgar Savisaar Tiit Vähi Mart Laar Andres Tarand Mart Siimann Siim Kallas Juhan Parts DVD kaasas ei ole
“Perekonnaloo uurija käsiraamat”
Oma perekonnaloo tundmine on võtmeks, mis aitab mõista kogu rahva ajalugu ja kultuuri. Meie esivanemate lood, põnevad ja õpetlikud, on paraku peidetud kümnete erinevate arhiivide sadadesse toimikutesse. Nende ülesleidmine on tõeline kunst. Aga just seda kunsti Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must meiel käesolevas raamatus õpetabki. Mingisse ikka jõudes hakkavad inimesed eelistama uuematele fotodele neid, […]
“Pidustused keskaegse Liivimaa linnades”
Raamatus käsitletakse keskaegse Liivimaa suuremat linnade – Tallinna, Tartu ja Riia – peokultuuri, keskendudes eelkõige rae, Suurgildi ja Mustpeade Vennaskonna jootudele. Tähelepanu keskmes on aasta tähtsamad pidustused (jõulu- ja vastlajoodud, papagoilaksmine ja maikrahvipidu), ent lisaks vaadeldakse ka teisi kalendaarseid tähtpäevi ning ordumeistrite külaskäikudega seonduvaid rituaale. Lähemalt peatutakse pidustuste põhielementidel, nagu toit ja jook ning mitmesugused […]
“Piiblikonverentsid ja keelevaidlused”
Põhjaeestikeelse Piibli tõlkimise ajaloost (1686-1690) Allikapublikatsioon Käesoleva kogumiku keskmes on 1686. ja 1687. aastal korraldatud piiblikonverentsid, mis pidid kaasa aitama Uue Testamendi põhjaeestikeelse tõlke trükis ilmumisele. Ajalooarhiivis Tartus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi fondis säilitatavad kirjad ja konsistooriumi protokollid annavad tunnistust elavast mõttevahetusest tollaste vaimulike, piiblitõlkijate vahel. Säilinud arhiivimaterjalid kajastavad arutlusi sisuliste küsimuste üle ning […]
