“Nädalakiri Marm. Küünlakuu 1990 nr 1”
Sisukord Hea inimene / Jüri Nõmm Selgituseks, õigustuseks / Mart Helme Mõtlemise ja teotsemise murrang on käes. Eesti peab endale tuleviku alles võitma / Oskar Loorits Sõda / Oskar Tanner Hiroshige / Mart Helme Onu Joosep. Kaasaegse jutustusi Jossif Stalinist / Veikko Huovinen / Tõlkinud Tiiu Kokla “Marm” ja “Marm” / Olev Remsu
“Nädalakiri Marm. Küünlakuu 1990 nr 2”
Sisukord Ülesehitustöö? / Mart Helme Pilte krahv Peeter Manteuffeli (1768-1842) ja ta aja elust / Peeter Zoege von Manteuffel Ühest J. Vares-Barbaruse senitundmatust kirjast / Rein Helme Oscar Wilde aforisme / Valinud ja tõlkinud Martin Kirk Toyo Oda ehk Sesshü (1420-1506) / Mart Helme Mario Kivistik luule Onu Joosep. Kaasaegse jutustusi Jossif Stalinist / Veikko […]
“Naesterahwas neiu, mõrsja, abikaasa ja emana”
Üks vana raamat. Naesterahvas neiu, mõrsja, abikaasa ja emana. Kombelise eluviisi, tervise hoidmise ja laste kasvatamise juhatus Eesti naesterahvastele. Meheleminekueas naisterahvalt loodeti sajand tagasi, et ta abiellu heites toob sellesse oskused olla hea perenaine, õrn kaasa ja hoolitsev ema. Need omadused teadagi kasvavad ja arenevad elu jooksul – seega ka kooselu vältel. Hingeharitud neiu oskas […]
“Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni”
Küsimus, kust ja kuivõrd leiab Liivi- ja Eestimaa talupoeg hätta sattumise korral abi, on senise kirjasõnas kõige enam arutluse all olnud kaasaegsete endi poolt 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi esimesel poolel, mil talupoegade majanduslik olukord leidis agraarreformide üle peetavates diskussioonides palju tähelepanu. 20. sajandil alguse saanud teaduslikus ajalookirjutuses on seevastu eesti ja läti talupoegade […]
“Narõmi kroonika 1930-1945”
Küüditatute tragöödia. Dokumendid ja mälestused. “Narõmi kroonika” ilmus esmatrükis 1997. aastal Aleksandr Solženitsõni toimetatud sarjas “Uurimusi uusimast Vene ajaloost”, autori varasemad katsed raamatut trükis avaldada luhtusid. Kogumik koondab unikaalseid dokumente Tomski arhiividest, mis kajastavad 1941. aasta küüditatute saatust Narõmimaal – piirkonnas, mis oli väljasaatmiskohaks ka tuhandetele eestlastele. Aigi Rahi-Tamme toimetatud eestikeelne väljaanne ilmub mõningate dokumendikärbete […]
“Narva lahingust Narva streigini”
Ülevaate koostamisel Eesti NSV ajaloo kohta alates Põhjasõjast ning Eesti ala ühendamisest Venemaaga ning lõpetades Eesti ala jõudmisega imperialismi staadiumi möödunud sajandi lõpul on laialdaselt kasutatud Nõukogude Eesti ajaloolaste uurimusi. Kriitiliste märkuste ning heade nõuannete eest käsikirja viimistlemisel olgu siinkohal tänatud ajaloodoktorid Karl Siilivask, Ea Jansen ja Sulev Vahtre, pedagoogikadoktor Lembit Andresen, ajalookandidaadid Atrur Vassar, […]
“Narva muuseum. Toimetised 22. 2021. Vabadussõja lõpp Narvas 1920”
2020. aastal möödus 100 aastat Eesti Vabadussõja lõpust. Selle sõja tulemusena saavutas Eesti rahvas vabaduse ja omariikluse. Narva, tänu oma geograafilisele asendile, mängis Vabadussõjas olulist rolli – seal algas ja lõppes lahingutegevus Nõukogude Venemaa Punaarmee vastu. Käesolev Narva Muuseumi artiklite kogumik keskendub Vabadussõja lõpule Narvas, käsitledes Eesti jaoks olulisi ajaloosündmuseid, eeskätt kohalikus regionaalses kontekstis. Kogumik […]
“Neli kooli”
Arno Niitme mälestusteraamat Neli kooli on järg tema 1983. aastal USA-s ilmunud meenutustele Noorus ja kooliaastad Treffoonias. Autor jutustab oma õpingutest Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis, sõjaväeteenistusest Kuperjanovi Partisanide Pataljonis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ning õpetaja- ja direktoriametist Tapa Ühisgümnaasiumis ja Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Mälestused hõlmavad ajavahemikku 1928-1944. Mälestusteraamat Neli kooli annab ajastu üldkirjelduse […]
“Neli veskit. Väikelinna moosekant. Ise idas – silmad läänes”
Eesti Mälu Luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik Artur Adson sündis 3. veebruaril 1889 Tartus majateenija pojana ja kasvas Võrumaal sugulaste juures. Adson õppis Tartus vaselastekoolis. Sänna vallakoolis, Võru linnakoolis ja Pihkva maamõõdukoolis, tegi 1920. aastate keskel eksternina gümnaasiumieksamid ja õppis lõhemat aega Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Ta töötas Venemaal ja Tallinnas maamõõtjana, Eesti Vabariigi põllutööministeeriumis ja haridusministeeriumis, […]
“Neljas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi lendude lood 1982-2012”
Hea lugeja! Hoiad käes meie kooli Neljandat Pääsukest, mille kaante vahele on kogutud Tartu 15. Keskkooli /Tartu Descartes´i Lütseumi vilistlaste mälestused. 30 aastat on piisavalt pikk aeg, et jäädvustada seda, mis on olnud, nii iseendale kui teistele, enne kui mälu tuhmub. Vilistlaste endi talletatud lood on kahtlemata väärtuslikumad ja intiimsemad ametlikust koolikroonikast. Meid teeb rõõmsaks, […]
“Niguliste kirik”
Ehituskunstiajalooline ülevaade. Üleliidulise tähtsusega ehitismälestiseks tunnistatud Niguliste kirik on kujunenud välja paljude sajandite (13.-18. sajand) ning mitmete stiiliperioodide (varagootikast kuni hilisbarokini) vältel. Kunstiteadlasest autor annab brošüüris üksikasjalise ülevaate kiriku ehitusloost kuni selle restaureerimiseni ja kujundamiseni muuseumiks-kontserdisaaliks. Taskuformaat.
“Nii see oli … “
Kroonika ühest unustuseliiva maetud ajastust. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase meenutused noorusaastatest Tartus, õpingutest Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja tööst Eesti Vabariigi Riiklikus Propaganda Talituses heidavad valgust peamiselt 1930-ndate aastate kultuuri-, seltskonna- ja poliitilisele elule, tutvustades lugejale mitmeidki üsna vähetuntud seiku, sealhulgas murrangulise 1940. aasta sündmustest. Raamat on illustreeritud kaasaegsest ajakirjandusest nopitud joonistuste ja šaržidega.
“Nii see olla võis…”
Põhjaranniku külaelust läbi aegade On päris täpselt teadmata, millal Põhjaranniku Lahemaa rannakülad Viinistu, Kasispea, Vihasoo, Tammispea, Eru jt. asutati. Kohanimedena on mõnda neist mainitud küll juba üsna varakult, 13. saj. ürikutes, aga täpsemat teavet pole. Paljud ürikud on asjatundjad tunnistanud võltsinguiks, võimalik, et paljud on isegi tagantjärele koostatud. Kuulusid ju maad mitmetele kuningatele ning asusid […]
“Nikolai von Glehn: mees, kes rajas Nõmme”
Nõmme Heakorra Selts kuulutas 2008. aastal välja ausamba konkursi seltsi asutajaliikme ja Nõmme linna rajaja Nikolai von Glehni mälestuse jäädvustamiseks. Konkursi võitsid skulptor Aivar Simson ja arhitekt Kalev Lepik. Alates Nõmmele linnaõiguse andmise 85. aastapäevast seisab Mustamäe veerul pronksist mees, kel käed ja süda avatud Nõmmele ning rinnal kiri “Seie saagu lenn!” Glehni kuju vaatab […]
“Nikolai von Sivers ja Soosaare”
Sari: Põltsamaa ajaloo vihikud 2 Kirjutised Soosaare mõisa omaniku Nikolai von Siversi tegevusest soode parandamisel 20. sajandi algul Eessõna Jätkame endisaegsete tekstide taasavaldamist. Johannes Hoppe kirjeldab maastikku teel Põltsamaalt Soosarde 20. sajandi algul, Nikolai von Sivers annab aru oma tegevusest ja edusammudest Soosaare mõisa soode ümberkujundamisel. Imestamisväärne on selle mehe töötahe, visadus ja teaduslik täpsus […]
“Nõmme kaitseliit”
Nõmme kaitseliidu ajalugu on tihedalt seotud Eesti ajalooga. Asustatud omakaitseorganisatsioonina juba 1917. a, enne Eesti Vabariigi loomist, tuli üle elada põrandaalune periood bolševistliku võimu ajal, osaleda Eesti Vabariigi sünni juures ning uuesti minna põranda alla Saksa okupatsiooni ajal. Ning uuesti sündida, nagu vabariikki, 1918. aasta novembris, pärast okupatsiooni langemist. Nüüd juba ühe osana Kaitseliidu organisatsioonist. […]
“Noorusmaa”
August Annist oli tuntud kui kirglik kõnemees-ideoloog Eesti omariikluse ajajärgust. Ta kutsus noorust üles ehitama arukat ja mõistlikku rahvuslikku ühiskonda koostöös sama mõistliku naabrusega. Tema elutööks on monograafilised uurimused “Kalevalast” ja “Kalevipojast”. Käesolev raamat hõlmab 26 kirjutist, mis on jagatud kahte teemarühma. Esimene, “Lähtekohti”, sisaldab programmilisi ilmavaatelisi väitlusi ja runolaule, rahvaluule, rahvausundi ning “Kalevala” põhjapanevaid […]
“Noorusmälestused. Esimene välisreis”
Eesti Mälu Meie rahvuskultuuri suurkuju kirjanik Friedebert Tuglas (Mihkelson) sündis 2. märtsil 1886 Tartumaal Ahja mõisas puusepa pojana. Ta õppis Maaritsa kihelkonnakoolis ja Uderna ministeeriumikoolis, Tartu linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Tulglas osales sotsiaaldemokraatlikus kihutustöös, levitas relvi ja lendlehti. Seetõttu katkesid õpingud ja 1905-1906 tuli tal olla Tallinna Pika Hermanni vanglas. Aastad 1906-1917 elas Tuglas […]
“Nõukogude aeg ja inimene. Meie mälestused”
Nõuka-ajast rääkimine ei ole selle taganutmine ega idealiseerimine. See oli meie lapsepõlv, õpiaeg, töö- ja pereelu algus. Iseküsimus, kuidas see aeg meid mõjutas, meisse ladestus. Igal inimesel on oma ajaga emotsionaalne side ja ainukordsed mälestused, mille liitmisel võib tekkida huvitav üldistus. See raamat ongi pooldokumentaalne katse kollektiivse mälu abil korrastada ja sõeluda nõuka-aega. Et see […]
“Nõukogude Eesti”
Teos on koostatud “Eesti Nõukogude Entsüklopeedia” teaduslikes toimetustes peamiselt ENE-s ilmunu alusel. Autorid on artiklid ümber töötanud ja uuendanud, lisatud on uusi faktie ja arvandmeid. (Paberkaaned puuduvad)
