“Märgitud mees”
NKVD kuritööd Eestis aastail 1940-1941 Tiiu Põld on sündinud 27. aprillil 1945. aastal Tallinnas. 1981. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1974. aastast on ta töötanud ajakirjanikuna ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid, Sõnumileht ja Postimees, kirjutades põhiliselt juriidilistel teemadel. (Tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
“Mäss. Detsembrimäss. Aprillimäss”
Käesolev raamat on mõeldud sissejuhatuseks või väikeseks kommentaariks 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässukatsest jutustavale mängufilmile “Detsembrikuumus”. Aga mõistagi on raamat midagi muud kui film ja elab ikka oma iseseisvat raamatuelu. Nii nagu film elab oma iseseisvat filmielu. Sellesse kogumikku on koondatud nii professionaalsete ajaloolaste artikleid kui ka osalejate ja pealtnägijate mälestusi ning hilisemaid legende, […]
“Me olime noored, me tahtsime elada. Vabadusvõitleja Jüri Hanko mälestused”
“Olen lugenud päris mitmeid mälestusi Stalini aegade vangilaagritest. Kõik on mõtlemapanevad. Mulle pole aga ükski mälestusteraamat nii sügavat muljet jätnud kui Jüri Hanko oma. Miski ei kõneta nii kui detailid – kogu laagriaastate õudus tuli välja detailides. Ja selle juurde vangi mõtted ja arutlused. On siiski suur rõõm, et pärast tosinat aastat kohutavates oludes jõudis […]
“Meedia mu meedia. Iseseisvusaegseid kirjutisi”
Eesti kirjanike globaalsest missioonist Eesti kunstnike ja kirjanike elu endises nõukogude süsteemis ja nüüd vabas maailmas on käsitletud eeskätt majanduslikust aspektist: kui palju kehvemaks on loovisikute elu läinud ja kas see on õige või vale, hea või halb. Vahelduseks tahaksin ma nüüd kõnelda sellest, missugune haruldane võimalus ja ühtlasi kohustus rikastada maailma ajaloolist kogemust praeguste […]
“Meie ja meie hõimud”
Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega. Kuid […]
“Meie kaugem minevik”
Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti NSV ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellese väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumuse ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Roosti võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi, kusjuures materjali valikul ja […]
“Meie maa. Eesti sõnas ja pildis I-IV. 4 raamatut”
Raamat “Põhja-Eesti” Sisukord Tallinn Meie Tallinn. Bernard Kangro / Jooni Tallinna ajaloost. Arnold Soom / Vana Tallinn. Armin Tuulse / Uus Tallinn. Ervin Pütsep / Riigi pealinn. Artur Raud / Tallinna kultuuripale. Valev Uibopuu / Tallinna teatritest. Valentin Lind / “Siin Tallinn, Tartu ja Türi.” Gert Helbemäe / Tallinna tehnikaülikool. Mihkel Mathiesen / Kodusadam Tallinn. […]
“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Mercuriuse ja Marsi vahel. Hansalinn Tallinn Rootsi riigi haardes. 1561–1632”
1561. aasta 6. juunil, kui Tallinna raad ja kodanikkond kuningas Erik XIV-le ja Rootsi kroonile truudust vandusid, pöörati vana hansalinna ajaloos uus lehekülg. Tallinlased olid täis lootust, et uus käskija, kes võttis nad oma kaitse alla, aitab taastada Vene-Liivimaa sõja tõttu peatunud majandustegevuse ja linna monopoolse seisundi Soome lahe kaubanduses Venemaaga. Nagu järgnevad aastad näitasid, […]
“Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis 1561-1710”
1561. aasta juunis langes Tallinn koos lähiümbrusega Rootsi võimu alla. See tähendas ühtlasi Rootsi suurriigi algust. Rootsi aeg kestis Eesti alal poolteist sajandit, kuni 1710. aastani. Tegemist oli dramaatilise ajajärguga, mida täitsid mitmed sõjad, näljahädad ja katkuepideemiad. Samal ajal viidi nii hariduse, kiriku- ja kohtukorralduses kui ka põllumajanduses läbi reforme. Suhetes Eesti- ja Liivimaa ning […]
“Metsalise märgi all”
Rabasaarel, kilomeetreid küladest ja teedest eemal, istuvad lõkketule ümber habetunud mehed. Siin on metsakülade talupoegi, kes keeldusid hobuseid andmast; pastor, kes põgenes läbi akna miilitsa käest; üliõpilasi ja koolipoisse, keda sõda linnadest välja kutsus; rühm lennuväeohvitsere, kes tulid koos veoautoga, ja õlitehase insener, kaasas kaks kütjat. Kõik sirge seljaga mehed, kellel kas eelmisest sõjast tuleristsete […]
“Metsavennad”
Keegi ei kuule meid – sõnastas kirjanik Valev Uibopuu oma 1940-41 Eestis toimunut kirjeldava raamatu pealkirja. Sama mõte läbis mu pead, istudes ühe Ameerika kõrgkooli esinduslikemaist esinduslikuimas raamatukogus riiuli ees, kuhu olid koondatud raamatud partisanisõjast, geriljataktikast ja vastpanuliikumiste ajaloost üle kogu maailma. Naiivne oleks olnud loota leida nende sadade raamatute seast mõnda teost Ida-Euroopas peale […]
“Metsik ida. Soome hõimusõjad ja Ida-Euroopa murrang 1918-1921”
“Raamatus „Metsik ida“ käsitletavat aega ja ruumi piiritlevad 1918. aasta jaanuarist maini peetud Soome kodusõda või vabadussõda (kansallissota), Soome vabatahtlike osavõtt Eesti vabadussõjast 1919. aastal ning vabatahtlike võitlused Ida-Karjalas 1920. aastate alguseni. Need sõjad mõjutasid Soome minevikukäsitust terve 20. sajandi ja väitlused Soome avalikkuses ei ole tänini vaibunud. Jäägriliikumisel oli neis sündmustes üks kandvamaid osi. […]
“Mida koolis ei õpetatud. Eesti ajaloost viha, eelarvamuste ja valehäbita”
Eestlastel on ajaloos läinud palju paremini kui meil on kombeks arvata. Ka naabritega on meil vedanud rohkem kui nii mõnelgi teisel väikerahval – me oleme ju endiselt olemas, püsima jäänud, mitte hävinud, minema aetud või assimileerunud. Kui Eesti ajalugu vaadata sammuke kaugemalt ja laiemas tastsüsteemis, siis näeme, et paljud levinud müüdid ja faktid ei pea […]
“Minerva rüütlid”
Insenerist humanitaar-õppejõud ja kultuuriloolane Vahur Mägi on oma uuringutega märkimisväärselt avardanud meie teadmisi teaduse ja tehnika osast inimese arenguteel. Ta on käinud otsimas eesti tehnilise mõtte jälgi maailma eri paikades Ameerikast Austraaliani ning löönud kaasa paljudel teadus- ja insenerikultuuri ajaloo uurijate kokkutulekutel kodus ja kaugemal. Tema sulest on varem ilmunud “Ainus ehtne münt” (1984), “Tehnika […]
“Minevik on tuleviku isa”
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni väljaanne Kõik inimesed, ilma erandita on sündinud mõnda olemasolevasse kultuuri. Kuna kultuur väljendab eluviise, siis õpivad inimesed ennast ja teisi suurel suurel määral just kultuuriliste pärimuste najal tundma. Igale inimesele on tema kultuurilised pärimused tähtsad. Võõraks osutuvad need ainult neile, kes tulevad teistest kultuurilistest olukordadest. Enesest lugupidamine on olulisemaid inimväärtusi, mis […]
“Minevikult tänapäevale”
Peamiselt pildiraamat. Sisukord: Saateks. Muistsed asulakohad. Linnused. Matmispaigad. Ohverdamiskohad. Väikeselohulised kultusekivid. Muud muistised. Muistsed esemed. Peit- ja aardeleiud.
“Minu mälestusi Eestimaa kubernerina”
Eestimaa kuberner, tõeline riiginõunik Aleksei Bellegarde sündis 24. novembril 1861 Orjolis prantsuse päritolu kindrali pojana. Riias advokaadiks olnud Bellegarde määrati Liivimaa kubermangu prokuröriks ja Riia ringkonnakohtu abiprokuröriks. Aastail 1901-1902 oli ta Liivimaa abikuberner ja 1902-1905 Eestimaa kuberner, nimetati siis Peterburis senaatoriks ja trükiasjade peavalitsuse ülemaks ning jõudis Tallinnast lahkuda enne 1905. a sügise veriseid sündmusi. […]
“Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused I maailmasõjast”
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiad minu vanaisa, dr. Eduard Ritsoni (eestindatult Ritso), mälestused Esimesest Maailmasõjast. Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. 15. novembril 1914 võeti tsaariarmeesse. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades […]
“Mis ei tapa, teeb tugevaks! Valimik artikleid, kõnesid, tõlkeid ja dokumente lähiminevikust”
Eestis puudub jätkuvalt ajaloolis-õiguslik hinnang Johannes ja Olga Lauristini, Johannes Vares-Barbaruse, Neeme Ruusi jt. 1940. aasta punaprominentide suhete üle Moskvaga. Endistviisi on tabuteema Nikolai Karotamme, Johannes Käbini, Karl Vaino, Arnold Greeni, Arnold Rüütli jt. innukate kommunismiehitajate tegevus Kremli käsutäitjatena okupeeritud Eestis. Taanis, Norras, Prantsusmaal ja mujal anti kvislingid pärast okupatsioonist vabanemist riigireeturitena kohtu alla. Saksamaal […]
