“Lugusid möödunud aegadest”
Eestlaste ajalugu kirjaoskaja kultuurrahvana on vaevalt poolteist sajandit vana, olgugi et juba aastatuhandeid oli asunud Peipsi ja Läänemere vahel nende esivanemad – uhked ja põikpäised inimesed, kes elasid nii nagu nad ise tahtsid. Möödunud sajandi keskpaigast olid need ammused ajad peaaegu täiesti unustatud. Ärgati nagu sajandite pikkusest unest, et uuesti otsast alata. See oli tõeline […]
“Lugusid toonasest Tartust”
Tartu ajaloo tuntud tutvustaja Hillar Palametsa (1927) on koostatud ja kirjutatud ülevaade Emajõelinna kaugemast ja lähemast minevikust on mõeldud kõigile ajaloohuvilistele koolilastest kuni pensionärideni. Lugeja saab esmakordselt ühtede kaante vahel pildi Tartu pika ajaloo olulisematest sündmustest ja isikutest, koolide ja ülikooli osast linna arengus, tartlaste argielust ammustest aegadest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Seda nii läbi […]
“Lugusid vanast Tiigist”
Teie käes on kogumik materjale ja meenutusi Tartu üliõpilasolmest põhiliselt esimesel sõjajärgsel aastakümnel, tagasihaardega 20. sajandi algusesse ja järelhüüdega 1960. aastatesse. Nimikangelase rollis on 25 aastat ülikooli suurima ühiskoduna püsinud Vana Tiigi inter. Sama meenutatakse ka usinuses ning kasinuses elanud tolleaegsete naistudengite intreid, samuti nagu Supilinna (õues oleva “kessega”) omaette tudengitube, üliõpilassööklat ja Verneri kohvipoodi […]
“Lühike Vabadussõja ajalugu”
Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt A. Traksmaad tutvustav, tema andmeid kommenteeriv ja täpsustav eessõna.
“Lurich”
Lurich näitas ette, õhutas, kutsus üles, kõneles iga esinemise järel tervise, karskuse ja spordi kasuks, autasustas kohalikke jõumehi ning tema kuumades jälgedes tekkis kümneid spordiseltse, sajad tõttasid pomme tõstma ja rinda pistma, siirdudes tema abil suure ilma areenidele. Tema õpetusel-õhutusel sündis ja sigis kogu hilisem spordiliikumine ning said suurteks Hackenschmidt, Aberg ja teised. Ta oli […]
“Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”
Faksiimiletrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale.
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Maa-arhitektuur ja maastik. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised I”
Sisukord Eessõna Maa-arhitektuur ja -maastik. Uuurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007-2010. Elo Lutsepp / Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale Heiki Pärdi / 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Hannes Palang / Maastik kui mull: piirid ja peegeldused Priit-Kalev Parts / Vanavaralt pärandiökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole Uwe Meiners (Saksamaa) / Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste […]
“Maailma lõpus”
Karl Asti Rumor on poliitik Karl Asti ja kirjanik Karl Rumori ühisnimi, mida autor ise kõige sagedamini kasutas vana mehena väärikas es. Ühtedele on ta olnud eeskätt põnev poliitik, teistele tark ja temperamentne kirjanik. Ta on tahtnud elada maailmakodanikuna, aga ta elu kuulub üleni eesti aja- ja kultuurilukku. Ta nimi on küllalt kõnekas, aga tal […]
“Maailmaa ajaloo tähtsündmused ja Eesti”
Mart Laari raamat “Maailma ajaloo tähtsündmused ja Eesti” toob lugeja ette sadakond murrangulise tähtsusega sündmust kogu maailmast alates suurest rahvaste rändamisest Gruusia sõjani. Kõik raamatus käsitletud sündmused on Eestit üht- või teistmoodi puudutanud. Iseenesest on muidugi enamik maailma ajaloo olulisemaid sündmusi Eestit kuidagi mõjutanud, kuid selle raamatu eesmärk on anda ülevaade just neist sündmustest, millel […]
“Maajumala poig”
Folkloristi, lingvisti ja diplomaadi Oskar Kallase “Maajumala poig” on oma kokkuseatuselt pisut erinev teistest Eesti Mõtteloo sarja raamatutest. Siin on Kallase humoorikad päevikumärkmed, tema kirjeldus oma varasest noorusest, kust on alguse saanud ka autori hilisem huvi arhiivinduse vastu. Käesolevast köitest leiab ka Lutsi maarahva tutvustuse. Oli ju Lutsi eestlaste avastamine ja uurimine üks Oskar Kallase […]
“Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)”
Põhjasõja ajal liideti endised Rootsi Läänemereprovintsid kujuneva Vene impeeriumi koosseisu (1710), millega omakorda kaasnes Eesti ala (laiemalt Eesti- ja Liivimaa kubermangule) lülitamine tsaaririigi sõjaväesüsteemi. Sõjaajaloolisest aspektist vaadatuna on see protsess, laiemalt aga kogu Vene aeg meie ajalookirjanduses seni paljuski läbi uurimata. Üheks selliseks läbiuurimata valdkonnaks on tsaariaegse sõjaväekohustuse ajalugu Eestis, mis Balti erikorra raames omas […]
“Maakorraldajad: Kremli võimumehed Eestimaal maid ja inimsaatusi korraldamas”
Selle raamatu autor Lembit Anton oli ise alates 1944. aasta sügisest Virumaal maakorraldaja ja maamõõtja. Ta on oma silmaga näinud ja isiklikult viibinud paljude nende sündmuste juures, mida ta siin kirjeldab. Ta nägi neid kannatusi, mida venelaste maareform eesti rahvale tõi. Ta nägi ka neid kuritegusid, mida vene kommunistid ja nende eesti soost käsilased korda […]
“Maardu”
Veerandtunnise autosõidu kaugusel Tallinnast asub 24 ruutkilomeetril 16 000 elanikuga Maardu linn. Vaatamata väikesele elanike arvule on Maardu etendanud Eesti majanduselus läbi aastakümnete olulist osa. Alates läinud sajandi 20ndatest aastatest hakkas seoses fosforiidimaardlate avastamisega arenema keemiatööstus, käivitades vilka tootmis- ning tsiviilehituse, mis viis lõppkokkuvõttes Maardu linna tekkeni. Tänavu tähistab linn 25. asutamisaastat. 1994. aastal, kui […]
“Maarjamaa magusa lugu”
Kalevi kommivabriku sünd ja areng Lisaks Mirjam Peili ülevaade kommipaberi kujundusloost Eestis Huvitavate illustratsioonidega raamatus on antud lühiülevaade Eesti maiustuste valmistamise ajaloost. Lühidalt on ära märgitud XIX sajandi ja XX sajandi alguse Eestimaa ja Põhja-Liivimaa 17 ning hilisema, iseseisva Eesti Vabariigi perioodi 80 maiustustetootjat. Põhjalikumalt on käsitletud üheksat Tallinna suuremat ettevõtet, millest pärast 1940. aasta […]
“Maarjamaalt marjamaale”
Nihits – vist igaüks meist, kes on aastakümnete jooksul lugenud eesti pagulasajalehti, tunneb seda nime. Alates aastast 1947 on selle pseudonüümi all ilmunud ligemale veerandtuhat vestepala. Üldsusele on aga ka see teadmata, et sama kirjamees on samuti nimimärk -kk taga, kelle kirjutusi leidub meie ajakirjanduses peaaegu igal nädalal. Arnold Kokk sündis 21. mail 1914 Vihula […]
“Majata maja lugu”
Nelikümmend aastat Tallinna Teadlaste Maja “Majata maja lugu” võtab kokku teadlasi ja õppejõude ühendava Tallinna Teadlaste Maja loomisloo nelikümmend aastat tagasi ning annab põgusa ülevaate selle mittetulundusühingu mitmetahulisest tegevusest kuni 2006. aastani. Sadadesse ulatuvate aktiivsete Maja liikmete seas on arvukalt meie ühiskonnas hästi tuntud inimesi. Muutuvad ajad ja inimesed selles. Kuidas Tallinna Teadlaste Maja aja […]
“Mälestused. Vaikiv ajastu Eestis”
Raamat ühendab kaht William Tomingase raamatut: “Mälestused” (Toronto, 1970) ja “Vaikiv ajastu Eestis” (New York, 1961). See on ühe mehe nägemus Eesti Vabadsussõjast, Eesti omariikluse algpäevist, Eesti Vabariigi sisepoliitikast ja poliitikutest. Raamatus on asjakohaseid fotosid ja dokumente.
“Mälestusi Johannes Käbinist”
Eesti NSV juhtivat tegelaste elu ja tegevuse kohta teadis avalikkus põhiliselt vaid seda, mida lasi paista kommunistliku partei kontrolli all olev ajakirjandus. See näis koosnevat peaaegu ainult nii sisult kui ka vormilt ette kirjutatud rituaalide täitmisest. Ka hiljem on vaid mõni üksik neist soovinud oma eluteele tagasi vaadata või leidnud tähelepanu kunagiste kolleegide vähestes mälestustes. […]
“Mälestuste radadel 1.-4. osa” 4 raamatut
Johan Kõpp (1874-1970), omaaegne Tartu Ülikooli rektor, oli sajandivahetusest kuni Eesti Vabariigi anastamiseni kirjamehe, seltsitegelease ja kirikujuhina kaastöötaja väga paljudes Eesti elu sündmustes. Ta oli Eesti Asutava Kogu liige. J. Kõpu neljakõitelist memuaarteost “Mälestuste radadel” võib julgesti nimetada kultuurilooliseks entsüklopeediaks, milles erakordse detailirikkusega jutustatakse sajandivahetuse olustikust ja ühiskondlikest sündmustest. Autor maalib isikupärased portreed kümnetest ja […]
