“Leegitseval piiril”
Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Teie ees on üks ajalooline tunnistus. Tunnistus Eesti taasvabanemise väga keerulisest ajast, mille annavad tollastest sündmustest vahetud osavõtjad. Tehtud on suur töö erinevate allikate, sealhulgas sündmustes vahetute osalejate tunnistuste läbitöötamisel ja süstematiseerimisel. Paljud faktid ja meenutused, mis siin ära tuuakse, on üldse esimest korda kirjasõnas äramärkimist leidnud. – Raivo Vare, […]
“Lembitu poolsada”
Kui üks süda ja üks hing! (Vaba Eestlane, 23. mai, 1952) Skautlus – noorte võitlus Eesti eest Eesti põlvpükstes noorsooliikumine – skautlus, jõuab tänavu parajasse meheikka ja saab nelikümmend vanaks. Juubeliaastal meie ei kirjuta temale järelhüüet, nagu peame tegema paljude tähtpäevade puhul, vaid võime nentida selle liikumise jätkuvat edu. Noorena ja jõulisena, nagu üks noorsooliikumine […]
“Lembitu vaim”
Sisukord Lembitu esivanemad / Anastava majanduse ajastu Lembitu esivanemad rändavad / Viljeleva majanduse algus Lembitu esivanemate õnnelik elu / Vaba viljeluse majandus Lembitu maa ja rahva kaitsel / Maakaitse ja muistne vabadusvõitlus Lembitu vaim hõõgub tuhas / Mõisamajanduse ja teoorjuse algus Lembitu vaimu elavnemine / Mõisamajandus ja orjus Lembitu vaim lahvatab / Ärkamisaegne põllumajandus Lembitu […]
“Lendurijutud”
“Lendurijuttudes” on Eesti lendurid esindatud läbi aegade. Eesti Vabariigi sõjaväelenduri Remi Milki (1920-2011) lendurikarjäär algas 1938. aastal õpingutega Eesti Sõjaväe Lennukoolis ja lõppes 1944. aasta 21. septembril Rootsis, kuhu Saksa armee ülemleitnandi auastmes Remi Milk Saksamaa asemel maandus. Esmakordselt ilmub tema “Metsapäevik”: pliiatsiga kirjutatud märkmed elust metsavennana suvel 1941. Karl Lepimani (1929-2006) saatus oli olla […]
“Liivi kirjakeel”
Raamat tutvustab liivi kirjakeele kujunemislugu, koondades kõik siiani teadaolevad liivi kirjakeele allikad alates esimestest 19. sajandil valminud raamatutest kuni tänapäevani välja. Iga allikas on vaadeldud kahest vaatevinklist – raamat esitab nii iga allika valmimise ajaloolist tausta kui ka keeleliste üksikasjade analüüsi, mis kokku moodustavad ühtse terviku. See lubab aga konkreetselt, kuid samas ülevaatlikult aru saada […]
“Liivimaa ajaloo lühiülevaade”
Dionysius Fabriciuse “Liivimaa ajaloo lühiülevaade neljas osas aastast tuhat ükssada viiskümmend kaheksa kuni aastani 1610” ilmub eestikeelses tõlkes esimest korda. Selle ajaraamatu autor oli 17. sajandi algul katoliku kiriku praost Viljandis. Teos jutustab üksikasjalisemalt Poola aja sündmustest Liivimaal, eriti 1600. aastal vallapääsenud Poola-Rootsi sõjast. Ta teeb seda Poola poliitika ja katoliku kiriku vaatekohast ning sellisena […]
“Liivimaa kroonika II”
Järelsõna Kroonikate ehk ajaraamatute avaldamine on meie keeles alles vähe kultiveeritud ala. Peale Läti Hindriku kroonika ei olegi meil õieti veel muid sarnaseid ajaloo-allikaid ilmunud. Eesti kirjanduses on puudunud tänini veel niihästi Rossowi ja Hiärni kui ka Relchi meile nii tähelepandavad tööd. Ja ometi sisaldavad need ajaloo-allikad huvitavaid ning kindlaid tõsiasju meie kodumaa mineviku tundmaõppimises. […]
“Liivimaa provintsi kroonika”
Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–1600) alamsaksakeelne „Liivimaa provintsi kroonika“ (trükitud 1578, 1584) on aastasadu kujundanud nii Eesti- kui Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid, millest saab lugeda ka 16. sajandi Tallinna põnevat ja usaldusväärset lähiajalugu, mille pani kirja pastor […]
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Sisukord: – Eessõna – Linn, mis ei saa kunagi valmis – Lühiülevaade – Eesmärgid – Taust: unistus Euroopast, unistus elukvaliteedist – Tulemused – Tuleviku Tallinn – Kultuurisündmuste programm 2011 – Koostöö kultuuripealinn turuga – organisatsioon – organisatsiooni struktuur – eelarve – turundus ja kommunikatsioon – Tänuavaldused Tekst: Kaarel Tarand, Toimetaja: Signe Ora Puuduvad paberkaaned
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Euroopa kultuuripealinna nimetusest on 20 aastaga saanud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tiitel. Seniste kultuuripealinnad kogemused on näidanud, et tiitel mõjutab kogu linna arengut, elavdab kultuurielu, toob linna investeeringuid ja turiste, suurendab tööhõivet ja rahvusvahelist tuntust. Kultuuripealinnaks kandideerimine tähendab Tallinna jaoks ainulaadset võimalust linna ulatuslikuks arendamiseks traditsioonilisi tegevus- ja koostööpiire ületades. Tallinna ja kogu Eesti jaoks on […]
“Linnulennul Eesti ajaloost”
Kuigi raamat on mõeldud kõige laiemale auditooriumile, on ta suunatud paljuski nendele, kes Eestist ja selle ajaloost midagi ei tea.
“Lippude lehvides mere põhja!”
Raamat Eesti merealal sajandite vältel toimunud tuntumatest laevahukkudest. Igavene mälestus kõikide rahvaste hukkunud meremeestele, sest nemad täitsid lõpuni oma kohust.
“Lisandusi eesti muusikaloole”
Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 1972-2009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost. Teos on väärtuslik lisa Eesti muusika-ajaloole, mille kohta kirjanduse puudumist kurdetakse peaaegu […]
“Litteraria 10. Eesti kirjandusloo allikmaterjale”
August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele ajavahemikust 1917-1926.
“Litteraria 7. Eesti kirjandusloo allikmaterjale”
Oskar Lutsu päevikud aastaist 1915-1916 (I) ja 1917-1919 (II).
“Litteraria” nr 2
Eesti kirjandusloo allikmaterjale. Vihik nr 2. Jaan Anveldi kirjavahetusi aastaist 1904-1914. Retsenseerinud dots., ajalookand. L. Eringson (TRÜ) ja P. Olesk (Kirjandusmuuseum).
“Loenguid Eesti afroasiaatika kujunemisloost”
Eesti afroasiaatika juured ulatuvad väga kaugesse minevikku, kuid andmed tema arengu kohta on kuni 19. sajandi alguseni väga napid ja katkendlikud. Seda tema ajaloo etappi võiks käsitleda kujunemisperioodina ja omakorda jaotada kolme alaperioodi: 1) ürgaegsete kontaktide periood praeguste eestlaste ning afroaasia rahvaste kaugete esivanemate vahel; selle perioodi alguspunkt on kuskil inimkonna hälli juures, tema lõpppunkt […]
“Lolluse entsüklopeedia ehk Sami Lotila pa(r)himad”
“Aga mida soovib Eesti naine? Palju pappi, aga vähe keppi.” “Määä, bhäää, mhhäää! Lambad kesklinnas? Ei, vaid eestlased teel toidupoodi või tasuma küttearveid!” “Eestlase moraal on sama puhas kui tema aluspesu, mida ta vahetab kord nädalas. Nii tihti?” “Eile nägin Tallinnas BMW roolis jälle šimpansit. Juhil oli sama madal laup ja ta sõitis ka nagu […]
“Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis”
Esmakordselt on Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline […]
“Lugusid Anveltist ja Kingissepast”
Kaheksa meest ja kolm naist ruumis, kes kõik seotud algava ülestõusuga, olid täiesti vait. Kui sel hetkel oleks ämblik võrku kuduma hakanud, siis oleks võinud kuulda isegi nõrka krabinat tema niiskes võrgunäärmes, nii vaikne oli. Käär luges: “Korrapidaja on kasiinos vasakus tiivas. Pärast korrapidaja likvideerimist tuua kuulipilduja kasiino teisele korrusele. Samuti rünnata käsirelvade ladu ja […]
