“1940. aasta Eestis”
Dokumente ja materjale. Raamatus on dokumendid ja muud materjalid, mis kajastavad 1939. ja 1940. aasta sündmusi Eestis. Nende materjalide analüüsi põhjal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu 12. novembril 1989 vastu otsuse Eestis 1940. aastal toimunud sündmustele ajaloolis-õigusliku hinnangu andmise kohta. Otsuses kvalifitseeritakse Nõukogude Liidu stalinliku juhtkonna välispoliitilised ja sõjalised aktsioonid Eesti Vabariigi vastu agressiooniks, sõjaliseks okupeerimiseks […]
“1941. aasta Eestis. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2006 6.”
Saateks Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940-1941 Leho Lõhmus Eesti Rahvaväe reorganiseerimine Punaarmee 22. territoriaalseks laskurkorpuseks 1940-1941 Aleksaner Tšapenko Küüditamised Eestis 1941. aasta suvel Meelis Maripuu Nõukogude võimusüsteemi lagunemine Eestis ja Nõukogude asutuste evakueerimine Venemaale 1941. aasta suvel. Peeter Kaasik Eestist saadetud Nõukogude langevarjurid Soomes suvel 1941 Juha Pohjonen Ülevaade 1941. aasta sõjasündmustest Eestis Toomas […]
“2 (33) Rahvusarhiivi toimetised. Uutmoodi ja paremini!”
Ühiskondlikest muutustest 18. sajandil ja 19. sajandi algul Sisukord Saatesõna Triin Kröönström / Orbudekool Toompea eeslinnas kui pietistlike haridusuuenduste ilming Kairit Kaur / Maine rõõm Jumalas Mäetagusel. Baltisaksa loodusluule esimene suurem tulemine 18. sajandi keskpaiku Henning von Wistinghausen / Poliitilised ja ühiskondlikud muutused Eestimaal 18. ja 19. sajandi vahetusel Andres Andresen / Õigusliku järjepidevuse küsimusest […]
“25 aastat Vanalinna Päevi”
1982. aastal tähistas Vanalinna Elamuvalitsus kontsertidega Raekoja platsil ja mujal vanalinnas oma kümnendat tegevusaastat. Pidu nimetati korraldajate poolt Vanalinna Päevadeks. Tookord ei osanud veel keegi aimata, et pannakse alus Tallinna uusaja populaarseimale traditsioonile. Läinud sajandi viiekümnendate lõpus, kuuekümnendate alguses levis laialdaselt idee Tallinna vanalinn lammutada, kuna vanade majade remontimist ei peetud tulusaks. 1962. aastal avalikustati […]
“3 (34) Rahvusarhiivi toimetised. Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918-1920”
Sisukord Tõnu Tannberg / Saateks Ago Pajur / Eesti riigikaitse korraldamine Vabadussõja eel Mati Kröönström / Saksa okupatsioonivägedest Eestis Vabadussõja algul Hent Kalmo / Briti laevastiku saabumise diplomaatiline eelmäng Arto Oll / Suurbritannia seisukohad Eesti suhtes ja Briti eskaadri tegevus Soome lahel 1918-1919 Merike Jürjo / Koolipoisid Vabadussõjas Peeter Kaasik / Henry C. Reissar – […]
“A ja O taskuteatmik. Eesti”
Mõne kuu pärast saab Eesti Vabariik 90-aastaseks. Riikluse ajalugu ei ole meil väga pikk, kuid meie rahvas on siin elanud peaaegu aegade algusest peale. Ajalugu on täis eelkõige loovat igapäevasust, millest jäävad maha meie esivanemate tegemiste ja toimetamiste märgid. Aeg-ajalt on rahulikke ja loovaid ajajärke katkestanud tagasilöögid, purustused ja laostumine. Mõistagi õpetavad need meile palju. […]
“Aastate astmeilt”
Eesti NSV teenelise kirjaniku Ralf Parve uues artiklivalimikus leidub nii uurimuslikke kui memuaarseid käsitlusi ja sõnavõtte peamiselt vanema põlvkonna eesti kirjanike ja kultuuritegelaste kohta. Raamat algab ulatuslikuma põikega väliskirjandusse tutvustamaks meiegi kirjandusse kaudselt jälgi jätnud Else Lasker-Schülerit. Illustreeritud fotodega. (taskuformaat)
“Aastate ja kauguste tagant. Mälestused ja päevikukatked”
“4. märts 1980 Hurraa! Nüüd ma sülitan kõigele. Jätkan oma tööd vaikides, kannatlikult, ehkki mu närvid pannakse veel tõsiselt proovile. Vabariigi juhtkonnas tuleb veel muudatuis, kuid mina olen juba kõrvaline. Küll püüavad veel tõestada, et ma juhtisin vabariiki valesti, et kõrvalekaldumised ideoloogias olid seotud sellist kaadritega nagu Väljas jmt.” Johannes Käbin (1905-1999) juhtis Nõukogude Eestit […]
“Abwehr Eestis”
See raamat jutustab Saksa luure tegevusest Eestis kodanliku võimu aastatel ja Suure Isamaasõja ajal. Töös on kasutatud fašistliku Saksamaa relvastatud jõudude kõrgemate instantside dokumente, fašistliku luure endiste juhtivate tegelaste ülestunnistusi, SD ja gestaapo ning teiste organisatsioonide aruandeid, samuti ka nõukogude ja välismaa kirjandust. Need dokumendid paljastavad hitlerlaste luure tegusid ja näitavad nende plaanide täielikku nurjumist, […]
“Ado Grenzsteini lahkumine”
Peatükid meie ajakirjanduse ja tsensuuri ajaloost. Nagu Grenztein ise päevaraamatus jutustab, oli ta oma sada aforismi “Eesti küsimuse” kohta, mis ilmusid a. 1894 “Olevikus” ja siis ka eriraamatuna, esialgu kirjutand Liivimaa kuberneri Zinovjevi jaoks. Siin järgneva märgukirja, mis seni on üldsusele täiesti tundmatu, kirjutas Grenzstein a. 1896 Zinovjevi järeltulijale, kuberner Surovtsevile, et ka seda oma […]
“Ajal on mitu nägu”
Arved Viirlaiu jutustusteraamatu võib tinglikult jagada kolme ossa. Esimene osa kirjeldab mõisateenistujate ja külaelanike elu 20. sajandi alguse Põhja-Eestis. Teises osas tutvustab autor lugejaile oma pagulasaastate kestel Kanadas kohtutud mitmete tähelepanuväärsete isiksuste huvitavaid eluradasid. Kolmas osa on enam autori eraelust. Üks lugu on igapäevastest lihtsatest toimingutest autori maakodus Toronto lähedal elava kassi silmade läbi nähtuna. […]
“Ajalehes Postimees ilmunud esseed 2002-2004”
Ajalehes Postimees esitleb raamatuna kahekümne kuue autori esseed, mis on ilmunud Postimehe esseerubriigis ajavahemikus 2002-2004. See on valik märksa suuremast seltskonnast, kelle mõtteid ja arvamusi on Postimehel olnud au ja rõõm oma lugejatele vahendada. Iga endast ja lugejatest lugu pidav ajaleht peab hoolitsema mitte ainult tegelikkusekujutise usaldusväärsuse, vaid ka elu tõlgendushorisondi avaruse eest. Sõltumata ilmavaatelistest, […]
“Ajaloo kasust”
Andres Dido (1855-1921) on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Ta on õppinud Proudhoni ja Bakunini sotsialismi, anarhismi ja föderalismi ideedest, tema vaatluste ja uurimuste aluseks on sotsioloogiline meetod. Ta on esimene läbinisti prantsuse kooliga haritlane – öelgem sotsioloog – eestlaste hulgast. Dido oli autokraatliku Venemaa vaenlane, kuivõrd see maa oli mõttevabaduse vaenlane. […]
“Ajaloo- ja ehitusmälestusi Tallinnas”
Sulev Mäeväli annab oma raamatus lühiülevaate Tallinna pika möödaniku ja elu-oluga seotud ajaloo- ning ehitusmälestistest. Loobunud käesoleva sajandi – mis on meie kõige lähedasem ja tuntum – käsitlemistest, keskendab autor tähelepanu varasematele aastasadadele; tema erilist tähelepanu on pälvinud keskaegne arhitektuur ja keskaegsed ehitised. Tallinna külalised ja tallinlased ise, kes raamatuga tutvuvad, leiavad sellest rohkesti mõõtandmeid […]
“Ajalooline ajakiri 2015, 3 (153). Teemanumber: Balti-Põhjamaade regionalism.
Sissejuhatus / Introduction Mart Kuldkepp & Carl Marklund: Norden beyond Norden – region-work in the margins Artiklid / Articles Carl Marklund: A Swedish Drang nach Osten? Baltic-Nordic pendulum swings and Swedish conservative geopolitics (Kokkuvõte: Rootsi “tung itta”? Balti-Skandinaavia pendlivõnked ja Rootsi konservatiivne geopoliitika) Mart Kuldkepp: Hegemony and liberation in World War I: the plans for […]
“Ajaloouurimise allikail”
Otto Liiv (1905-1942) oli noor ajaloolane, kelle nimi on kuldtähtedes kirjas Eesti arhiivinduse ajaloos. Ta oli noore vabariigi üks energilisemaid ja andekamaid jõude rahvusliku arhiivi korraldamisel rahvusvaheliste eeskujude järgi. Tema huvi ajaloolise uurimise vastu algas juba koolipõlves. Sündinud Narvas, tegeles ta koduuurijana oma kodumaakonna piires ja hakkas avaldama kirjutisi nende paikade kohta. Nimetagem mõned neist: […]
“Ajalugu on rikas”
Tekstid – kui nad tahavad öelda midagi laiemale publikule või mõjutada ühiskonnale elutähtsaid valikuid – peavad sündima aja märgiga küljes. Aktuaalsele sündmustikule reageerides saab tekst aja märgi külge, justkui inimesele jäävad ta sünnimärgid terveks elueaks. Olen kirjutanud nii aktuaalseid kui ka väheke teoreetilisemaid tekste. Osa neist on siinsete kaante vahele pandud, et heita tagasipilk ligi […]
“Alternatiive otsides”
Uurimuste ja artiklite kogumik 1987-1999. Autoril on kujunenud omamoodi arusaam sellest, et igaüks on kohustatud mitte ainult kindlustama omaenda ja järeltulijate heaolu, vaid vastavalt oma võimetele ja võimalustele tegutsema kaasinimeste, ühiskonna huvides. Mainitud ideest on kantud ka selle raamatu leheküljed. Siin ei ole tegemist mingi sügava filosoofiaga, autor lihtsalt vaatleb olukorda ühel Eesti ühiskonna toimimise […]
“Äraminek. Eestirootslased Teise maailmasõja ajal ja lahkumine Rootsi”
Viktor Amani (1912-2009) ülevaade eestirootslaste lahkumisest Rootsi avaldati esmakordselt 1961. aastal koguteose “En bok om Estlands svenskar” I köites. Ülevaade kirjeldatakse ümberasumise tagamaid, erinevaid ümberasumise viise ja eestirootslaste sulandumist Rootsi ühiskonda.
“Arheoloogia alused”
Õpikus käsitletakse arheoloogia üldmõisteid, arengut ja meetodeid. Antakse ülevaade kõige olulisematest muinaskultuuridest Euroopas, eriti NSV Liidu territooriumil. Õpik on mõeldud kõrgkooli ajalooteaduskonna üliõpilastele, kuid seda saab kasutada ka teistel humanitaaraladel. (Raamatus on pühendus)
