“Koolilood. Kohila kooli ajaraamat.”
Kohila kool 145 aastat ajavoolus. Ajaraamat, mida käes hoiad, on sild erinevate põlvkondade vahel. Kool kui viljapuu. Kohila kool on olnud 145 aastat viljakandev ja tema kasvulugu jutustaval raamatul on palju pajatada sellest, mis on aastate jooksul kogunenud tema südamesse. Peaaegu poolteist sajandit pühendumist oma viljade kasvatamisele ning rõõmude ja murede kogemist on teinud temast […]
“Kord Jumal lõi rahva…”
14. juunil 1941 Venemaale küüditatud naistel-lastel, kellelt oli ära võetud perekonnapea, kodu ja kodumaa, jäi alles vaid lõpmatu kodumaaigatsus. Elades vaesel ja nälgival Venemaal, meenutasid nad elu Eestis, kirjutasid sellest ja Venemaa elust üksteisele, lõid laule ja luuletusi. Nõukogude võimu silmis oli kirjavahetuse pidamine ja tõe rääkimine spionaažiandmete kogumine, organiseeritud Nõukogude-vastane kontrrevolutsiooniline tegevus. NKVD viis […]
“Kõrge vaim on meie vari”
Juristiharidusega helikunstnikul Leenart Neumanil (1885-1933) oli kaks paleust, üks neist muusika kui kunst ning teine vaba ja iseseisev Eesti riik ja rahvas. Ta oli käinud laulu õppimas Itaalias ja Venemaal, nimetas oma teiseks kodumaaks Itaaliat, imetles suuri saksa heliloojaid, tegi koostööd lätlase Alfreds Kalninsi ja soomlase Heikki Klemettiga – ja nõudis omapärast, eestilikku kunsti ja […]
“Kõrsumise aastad. Kirjanduslik kogumik 1972-1988”
Aulik lugeja! Teist korda Eesti Põllumajanduse Akadeemia ajaloos astuvad kirjutamislustist nakatunud autorid Eestimaa lugeja ette. Eelmine almanahh ilmus 1972. aastal ja hõlmas loomingut aastatest 1951-1971. Tore, et toonaste autorite hulgas on tänaseid tunnustatud kirjamehi (Heino Kiik), ajakirjanikke (Olev Anton, Valentin Rajasaar, Helju Rauniste, Endel Univer, Hendrik Relve, Andres Lill), aga ka teenekaid teadusmehi (Toomas Frey). […]
“Kõrvemaast Põhjarannani”
Kuusalu kihelkonna kirjanduslik-kodulooline antoloogia Iga tõsine eestlane, iga rahvuslane peaks teadma, millises kihelkonnas on tema suguvõsa juured Ei mina tohi olla tumma ega vahi olla vaidi, ei viitsi vihane seista. Ma pole tummade tuasta… – Kolga ranna Tapurla küla rahvalaulik Mai Kravtsov (n. Kröönvalk), 1845-1933
“Kõuepilvede saatel. Saatuslikus kolmnurgas. Läbi varemete”
Elupõline ajakirjanik ARNO RAAG sündis 26. augustil 1904 Tartumaal Vesneri vallas Viidike külas taluomaniku peres. Ta õppis Väägvere algkoolis, lõpetas 1925 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja jätkas õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi tal lõpetamata. /—/ Arno Raag on avaldanud luulekogu, proosaraamatuid, kirjandusloolisi uurimusi. Pärast lapsepõlve ja Väägvere kooliaastaid kajastavat raamatut ilmusid Rootsis veel aastaid 1921-1949 […]
“Kreenholm”
150 aastat oli puuvill Kreenholmi kangelane – tööandja paljudele inimestele. Puuvillapõõsas ise on aga üle maailma toonud nii rõõmu kui ka pisaraid. Ta on andnud leiva lauale, kuid põhjustanud ka orjandust, sõdu ja looduskatastroofe. Kui kuue meetri kõrguseks kasvav puuvillapõõsas (lad Gossypium L.) on kassinaeriliste sugukonda kuuluv väga vana kultuurtaim, mida hakati Induse orus kasvatama […]
“Krimmi kogumik. Konverentsi “140 aastat eestlust Krimmis ettekanded (09.-10.09.2001)”
Teised Ukraina eestlaste päevad, millega tähistati Krimmi eestluse 140. aastapäeva, toimusid 09.-11.09.2001 Krimmis Beregove külas (varem tuntud kui Zamruk, Rannaküla või Beregovoje). Eesti päevade raames peeti ka rahvusvaheline teaduskonverents, kus keskenduti eeskätt Krimmi eestlastele, kuid käsitlemist leidsid väliseesti ja eri vähemusrühmade probleemid laiemaltki. Esimesel päeval kuulati Krimmi teadlaste ettekandeid, teisel päeval esinesid Eesti delegatsiooni liikmed. […]
“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d”
“Kuidas valitseti Eesti NSV-d” on põhjalik ja paljuski seni uurimata arhiiviainesel – EKP Keskkomitee büroo materjalidel – põhinev uurimus. Autor otsib vastust küsimusele, mismoodi valitseti Eesti NSV-d nõukogude okupatsiooni algusaegadel, ajavahemikus 1944-1956. Põhitähelepanu pööratakse istungite stenogrammidele, mis lisavad nii mõndagi põnevat meie senistele teadmistele ja lasevad tollal sündinud otsuseid ja nende tagamaid uues valguses näha. […]
“Kuldne kroon Eesti lipul. Intervjuuderaamat”
Intervjueerinud Ingvar Luhaäär. Ajakirjaniku intervjuud eestlastega, kes vaikselt ja süvenenult, ilma tunnustuse ja riigi toetuseta, sageli põlatuina ja tagakiusatuina on õppinud tundma ja arendanud mõnd vaimset distsipliini, mida kommunistliku ideoloogia järgi ei tohtinud olemaski olla või mis pidanuks kõige lähemal ajal vaikselt hääbuma. Kvintessentsi Uku Masingu, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sassi ja […]
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus”
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. 1908. aasta suvel käis Friedebert Mihkelson maapaost Soomes sandarmeeria nuhkide kiuste järjekordselt Tartus, kasutades V. Günthalilt laenatud passi (vt F. Tuglas, Mälestused. Teosed VIII. Tallinn, 1960, lk 340 […]
“Kultuurisillad ja revolutsioonituuled”
Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses 20. sajandi algul tegutses Helsingis eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise […]